Obsah (13)

§ 48911§ 50842§ 4896§ 50835§ 309§ 50838§ 50836§ 50839§ 436§ 477§ 50844§ 180§ 480

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2023. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1659 Kohtunik Karin Olentšenko Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Pr

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistada Andrei Linaski suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu 02.02.2022 kohtuotsuse nr 22/104443 (juhtumi nr R 21/370) täitmine Eesti Vabariigis täies ulatuses lubatavaks. 2.

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistada Andrei Linaski suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsuse nr 22/105353 (juhtumi nr R 21/1051) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt, seda kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest mõistetud karistuste täideviimist puudutavas osas.

1. Määrata, et Andrei Linaskil kuulub tunnustatud kohtuotsuste 22/104443 ja 22/105353 alusel ära kandmisele kokku 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust, millest on kantud 7 päeva vangistust. 2
2. Ära kandmata karistuse (4 aastat 1 kuu ja 9 päeva) kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.
3. Jätta menetluskulud (kaitsjatasu summas 388,88 eurot) riigi kanda. Kohtumäärus edastada Andrei Linaskile, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja menetluse käik
4. Justiitsministeerium edastas 14.03.2023 Harju Maakohtule

§ 50842

alusel menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud Andrei Linaski suhtes koostatud vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega. Tunnistuse kohaselt on Turu apellatsioonikohus teinud Andrei Linaski suhtes kaks kohtuotsust: 1) Turu apellatsioonikohtu 02.02.2022 otsus number 22/104443, juhtumi number R 21/370, kohtuotsus jõustus 05.04.

1. Andrei Linaskit karistati 29.06.2020 toime pandud raske kehalise väärkohtlemise eest vangistusega 2 aastat ja 4 kuud, millest ajavahemikul 30.06.2.07.2020 oli Andrei Linask kinni peetud. 2) Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsus number 22/105353, juhtumi number R 21/1051, kohtuotsus jõustus 12.04.
2. Andrei Linaskit karistati 16.01.2021 toime pandud raske kehalise väärkohtlemise eest, 16.01.2021 toime pandud ebaseaduslikus ähvardamises, lähenemiskeelu rikkumises 01.10.2020-20.01.2021, 20.01.2021 toime pandud ebaseaduslikus ähvardamises ja teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmises 20.01.2021 kokku vangistusega 1 aasta ja 10 kuud, millest ajavahemikul 20.-23.01.2021 oli Andrei Linask kinni peetud.
3. Kuna Eesti Vabariigis ei ole karistatav teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmine, tegi kohus 05.04.2023 Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametile täiendava info päringu, paludes kohtule teatada, kuidas moodustati Andrei Linaskile Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsusega R21/1051 mitme kuriteo eest mõistetud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
4. 21.07.2023 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule täiendava informatsiooni taotlusele vastuse, milleks oli Soome Vabariigi Ülemkohtu otsus kuupäevaga 20.06.
5. Nimetatud otsuse kohaselt mõistis Ülemkohus Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse punktides 1-3 ja 5 süüks arvatud raskendavatel asjaoludel kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest liitkaristusena vangistuse 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. Lisaks mõistetakse apellatsioonikohtu otsuse punktis 6 süüks arvatud teisele isikule kahju tekitamiseks sobiva eseme või aine omamise eest vastavalt karistusseadustiku ptk 2 c § 2 lg 2 vangistuse alammäära arvestades 14 päeva vangistust. Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsus nr 22/105353 tühistatakse Andrei Linaskile liitkaristusena mõistetud vangistuse osas. Linaskile mõistetakse Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse punktides 1–3 ja 5 talle süüks arvatud raskendavatel asjaoludel kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. Vahi all viibimise aeg 20.-23.01.
6. 3
7. Kohtuistungil osundas prokurör Soome Ülemkohtu 20.06.2023 otsusele, mille kohaselt on Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse karistuseks raskendavatel asjaoludel kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest liitkaristusena 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva ja teisele isikule kahju tekitamiseks sobiva eseme või aine omamise eest 14 päeva vangistust. See tähendab, et karistuseks on ikkagi kokku 1 aasta 10 kuud. Lihtsalt nüüd on selge, et Eestis KarS § 121, § 120 ja § 331² järgi karistatavate tegude eest on karistusena mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. Soome Vabariigi poolt esitatud vabadusekaotuse tunnistuses oli kirjas, et karistuse pikkus oli 1515 päeva. Arvestades Ülemkohtult saadud infoga tuleks sellest lahutada 14 päeva ja pärast seda jääb järele 1501 päeva ehk 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva. Vabadusekaotuse tunnistuses on kirjas, et Andrei Linask on Soome Vabariigis ära kandnud 7 päeva. See tähendab, et tegude eest, mis on ka Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatavad, on Soome Vabariigis kandmata karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 9 päeva. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuuri hinnangul võimalik kohtuotsuse R21/370 tunnustamine ja kohtuotsuse R21/1051 osaline tunnustamine. Kohtuotsuse osalise tunnustamise näeb ette EL-i Nõukogu raamotsus 2008/909/JSK art
8. Sellest tulenevalt ongi võimalik jätta see 14 päeva välja ja lahutada see karistusest, mis Eestis tunnustamiseks läheb. Soome poolt edastatud praegune info ei ole vastuolus selle infoga, mis nad tunnistusse kirjutasid. Andrei Linask kohtuistungil enda seisukohta Turu apellatsioonikohtu kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise osas ei avaldanud. Kaitsja prokuröri seisukohaga ei nõustunud. Soome kohtuotsusest saab aru, et Turu kohtuotsus tühistatakse, karistus jäi ikka samaks – 1 aasta 10 kuud. Eestis mõistetakse samamoodi liitkaristus – iga üksiku kuriteo eest mõistetakse karistus ja lõpuks mõistetakse liitkaristus. Mõistetud oli karistus 1 aasta 9 kuud 16 päeva ja selle keelatud eseme omamise eest mõisteti süüdi, karistus 14 päeva. See tähendab seda, et täna peab Eesti kohus mõistma 14 päeva osas isiku õigeks ja siis hakkab sisustama Soome kohtuotsust. Vaataks ise, palju sealt sobiks seda karistuse kandmiseks mõista ja palju kõrvale jätame. Sest ta ei mõistetud millestki õigeks, ta mõisteti kõiges süüdi. Mõistetud süüdi, 14 päeva selle keelatud eseme omamise eest või mis see ähvardamise asi oli, aga et selles osas oleks õigeks mõistetud või tühistatud seda karistust, siis seda otsuses kirjas ei ole, ikkagi on 1 aasta 10 kuud. Peale selle Ülemkohtu otsusest tuleneb, et isik on selles asjas on kinni peetud 20-
9. jaanuar. Taotluses, mis saadetud, seal on kuupäevad 30.06.-02.07.
10. Seda Ülemkohus ei ole arvestanud. Ülemkohus tegelikult ei ole mitte midagi muutnud ja on isiku ikkagi süüdi tunnistanud kuriteos, mis Eestis ei ole karistatav ja ei saa täita. Kohtu põhjendused
11. Kohus, ära kuulanud prokuröri, Andrei Linaski ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, asub järgmistele seisukohtadele. 6.

50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga. 7. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Andrei Linaski suhtes tehtud Soome Vabariigis kaks süüdimõistvat kohtuotsust. Kriminaalasjas 22/104443 (juhtumi number R 21/370) mõisteti Andrei Linask süüdi 29.06.2020 toime pandud raskes kehalises väärkohtlemises. Teo kirjelduse kohaselt kasutas Andrei Linask kehalist vägivalda S M suhtes kannatanu kodusel aadressil, kägistades M korduvalt, lüües M mitmeid kordi rusikaga pähe ja kehasse, lüües jalaga M ühe korra pea piirkonda, lüües M löökrelvana kasutatud pussnoa käepidemeosaga pähe ning 4 vehkides ja torkides pussnoaga M suunas ja tabades pussnoaga M kätesse, näkku, paremasse labasse ja paremasse säärde. Kehalises väärkohtlemises kasutati külmrelva ja võttes arvesse teo pikka kestust, löökide arvu, vahetu eluohtlikkuse põhjustamist ja seda, et tegu oli suunatud põhiliselt M pea piirkonda, kuritegu on tervikuna hinnates toime pandud raskendavatel asjaoludel. Selline tegu oleks Eestis karistatav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat (karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus). Samuti vastab tegu

§ 4896lg 1 p 14 nimetatud teole.

Seega on selle kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

§ 50835kohaselt võimalik.

8. Kriminaalasjas 22/105353 (juhtumi number R 21/1051) mõisteti Andrei Linask süüdi raske kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise ja teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmise eest. Vastavalt tunnistuses toodud teo kirjeldusele pani Andrei Linask raske kehalise väärkohtlemise toime 16.01.2021 ning tegu oli toimepandud raskendavatel asjaoludel, sest tegu oli toime pandud toorel ja julmal moel, suunates tugevat vägivalda eriti pea piirkonda ja kasutades kehalises väärkohtlemises teo toimepanemisvahendina kruvikeerajat. Selline tegu oleks Eestis karistatav KarS § 121 lg 2 p 1,3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt (karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistus). Samuti vastab tegu

§ 4896lg 1 p 14 nimetatud teole. Ebaseaduslik ähvardamine vastab Kar

S § 120 (karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus) ja lähenemiskeelu rikkumine KarS §-le 331² (karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus). Seega on selle kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

§ 50835

lg 1 kohaselt võimalik raske kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise osas. 9. Teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmine Eesti Vabariigis karistatav ei ole, samuti ei sisaldu selline tegevus

§-s 4896 toodud loetelus. Küll aga nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et esinevad alused Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsuse 22/105353 (juhtumi number R 21/1051) osaliseks tunnustamiseks ja täitmiseks.

1. EL Nõukogu raamotsus 2008/909/JSK näeb ette vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil. Nimetatud raamotsuse artikkel 10 sätestab osalise tunnustamise ja täideviimise järgmistel tingimustel:
2. Kui täidesaatva riigi pädev asutus võiks kaaluda osalist kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täideviimist, võib ta enne kogu kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerida väljaandjariigi pädeva asutusega, et saavutada kokkulepe, nagu on sätestatud lõikes
4. Väljaandja- ja täidesaatva riigi pädevad asutused võivad iga üksikjuhtumi korral eraldi kokku leppida karistuse osalise tunnustamise ja täideviimise suhtes vastavalt nende poolt kehtestatud tingimustele, tingimusel et sellise tunnustamise ja täitmise tulemusel karistuse kestus ei pikene. Sellise kokkuleppe puudumisel võetakse tunnistus tagasi. Lahendis 1-21-356 selgitas Riigikohus, et kohtul on riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus. See tähendab, et kohus, kes riigisiseseid õigusnorme kohaldades on õigustatud neid tõlgendama, peab seda tegema - ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus - raamotsuse sätteid ja eesmärki silmas pidades (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus nr 1-17-10162/351, p 33). Kolleegiumi hinnangul tuleb seda arvesse võttes tõlgendada menetlusseaduse asjasse puutuvaid sätteid viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes 5 lubamatuks. Sarnaselt nimetab

§ 309

kohtuotsuse liikidena vaid õigeksmõistvat ja süüdimõistvat otsust, mis ei takista kohtul sama kohtuotsusega tunnistada süüdistatava ühes kuriteos süüdi ning mõista teises kuriteos õigeks.

1. Kohus arvestab Soome Vabariigis tehtud Ülemkohtu otsust, kus on selgelt osundatud Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse nr 22/105353 tühistamisele Andrei Linaskile liitkaristusena mõistetud vangistuse osas ning Linaskile mõisteti Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse punktides 1–3 ja 5 talle süüks arvatud raskendavatel asjaoludel kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. Teisele isikule kahju tekitamiseks sobiva eseme või aine omamise eest vastavalt karistusseadustiku ptk 2 c § 2 lg 2 mõisteti A. Linaskile vangistuse alammäära arvestades 14 päeva vangistust. Seega on Soome Vabariigi siseriikliku õiguse kohaselt selgelt eristatud liitkaristus nende süütegude eest, mis on Eestis karistatavad ning süüteo eest, mis Eestis karistatav ei ole.
2. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuste R 21/370 ja R 21/1051 tunnustamise üldtingimused

§ 50835mõttes.

13.

§ 50838

lg 1 kohaselt süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks ei ole nõutav, kui süüdimõistetud isik on käesoleva seadustiku § 50836 lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist.

§ 50836

lg 1 p 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. 14. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et A.Linask võttis 02.07.2022 vastu kirjaliku teavituse võimaluse kohta ütluste esitamiseks üleviimise tõttu, Linask ei esitanud ütlusi üleviimise küsimuses. Ka Eesti Vabariigis toimunud kohtuistungil enda seisukohta Andrei Linask ei avaldanud. Kohus arvestab, et Andrei Linask on Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht rahvastikuregistri kohaselt on xxx ning lisa-aadressina on märgitud xxx. Seega on Andrei Linask

§ 50836lg 1 p 1 märgitud isikuks.

Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Soome Immigratsiooniameti lõpliku otsuse 10.02.2021 kohaselt on Linask kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud sisenemiskeeld Soome, sissesõidukeeld kehtib kuni 24.02.2024. Seega puudub käesoleval ajal Andrei Linaskil õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks ning

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836

lg 1 p 1 alusel ei ole Turu apellatsioonikohtu otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks Andrei Linaski nõusolek nõutav. 15. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine ka kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid

§ 50839

,

§ 436

,

§ 4896

lg 3 ega

§ 477

mõttes.

§ 50844

lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsuse tunnustamisel see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt ning lõike 2 kohaselt juhul, kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast.

1. Andrei Linaskile jäi vastavalt Turu apellatsioonikohtu 02.02.2022 otsusele karistuseks raske kehalise väärkohtlemise eest vangistus 2 aastat ja 4 kuud ning Turu apellatsioonikohtu 6 08.02.2022 otsusega mõisteti vastavalt Soome Vabariigi Ülemkohtu 20.06.2023 otsusele Andrei Linaskile raskendavatel asjaoludel kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest liitkaristusena vangistus 1 aasta 9 kuud ja 16 päeva. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks eelkirjeldatud kuriteost raskeim, s.o kehaline väärkohtlemine, karistatav KarS § 121 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, siis ei ületa Turu apellatsioonikohtu otsustega Andrei Linaskile mõistetud karistused sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära. Kohtuotsusega 22/105353 (juhtumi number R 21/1051) mõistetud liitkaristus vastab KarS § 64 lg 3, mille kohaselt liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Seega ei kuulu Andrei Linaskile Soome Vabariigis mõistetud karistused muutmisele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui peaks Eesti Vabariigi kohus mõistma Andrei Linaski teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmise osas õigeks (st osas, milles Eesti Vabariigis Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsust ei tunnusta) ning hakkama Soome Vabariigis tehtud süüdimõistvaid otsuseid sisustama. Antud juhul on tegemist välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamiste võimalikkuse üle otsustamisega, mitte enam isiku süüküsimuse lahendamisega.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

§ 48911

lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Andrei Linaski suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu 02.02.2022 kohtuotsuse nr 22/104443 (juhtumi nr R 21/370) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks täies ulatuses ja Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsuse nr 22/105353 (juhtumi nr R 21/1051) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt ning lugeda Andrei Linaski poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus kokku 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva. Kuna vastavalt edastatud andmetele viibis Andrei Linask ajavahemikul 30.06.-2.07.2020 ja 20.-23.01.2021 eelvangistuses, tuleb eelvangistuses viibitud aeg kokku 7 päeva lugeda karistusest kantuks ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 4 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Kuna käesoleval ajal viibib Andrei Linask vabaduses, tuleb karistuse kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. 18. Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 388,80 eurot toimikuga ja lisamaterjalide tutvumise, kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest.

§ 180

- 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lähtuda ka

§ 180

lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Andrei Linaskit süüdi, vaid tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Turu apellatsioonikohtu süüdimõistvaid otsuseid. Samas on

§ 480

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)