) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kostja võttis hagi õigeks oma 13.09.2023 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna hageja on nõudnud hagis põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana, siis tuleb kostjalt muu hulgas välja mõista viivis seisuga 25.09.2023 summas 200 000*10,5/100*36/365+200 000*12/100*87/365≈7791,78 eurot.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hageja nõude õigeks võtnud, on ta eelnevalt jätnud võlgnevuse hagejale vabatahtlikult tasumata vaatamata hageja sellekohasele nõudmisele. Kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 2
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt menetluskulude hüvitist kogusummas 4792,50 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud menetluskulust on õigusabikulud 1012,50 eurot ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3780 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja lepingulise esindaja tunnitasu (150 eurot tunnis ilma käibemaksuta) on asja materjale ja hageja esindaja vandeadvokaadi kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ning põhjendatud on hageja esindaja menetlustoimingute ajakulu, siis on põhjendatud hageja õigusabikulud summas 1012,50 eurot. Kohus aga märgib, et põhjendatud ei ole mõista kostjalt välja hagilt tasutud riigilõivu 3780 euro ulatuses. Hageja täpsustas hagi enne menetlusse võtmist ning menetlusse võetud hagile vastas hagihind 200 000+200 000*10,5/100=221 000 eurot. Nimetatud hagihinnalt pidi hageja tasuma riigilõivu 2940 eurot. Seega on hagiavalduselt tasutud riigilõiv hageja põhjendatud menetluskulu 2940 euro ulatuses. Hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu võib hageja taotleda kohtult tagasi. Eelnevast tulenevalt tuleb kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1012,50+2940=3952,50 eurot.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.