lg 5 alusel hageja taotleb summas 1151 eurot, mis koosneb ½ riigilõivust 490 eurot, lõivust hagi tagamiselt 70 eurot ja esindustasust 591 eurot. Hageja soovib teise poole lõivu tagastamist riigituludest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud menetluse lõpetamise avaldusega, leiab, et tsiviilasja menetlus on võimalik lõpetada. Kostjad oma 16.10.2023 seisukohas nõustuvad menetluse lõpetamisega. Kuna kohtul puuduvad andmed, et kostjad oleksid menetluses osalemiseks kasutanud õigusabi, puuduvad neil eelduslikult ka rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma avaldusest. Kuna hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samas vaidluses samal alusel sama eseme üle. 6.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannavad kostjad hageja menetluskulud. Vaidlust ei ole selles, et enne hagi esitamist kostjate poolt võla tasumist pole toimunud. Sõltumata sellest, et kostjad on täituriga suhelnud võla tasumise teemal ka enne hagi esitamist (tlk 40), ei ole reaalselt tasumist toimunud, sest võla tasumisest (pensionifondi laekumiste abil) on kostjad hagejale pakkunud alles 25.05.2023, ehk peale hagi esitamist. Kostja on ise esitanud ka tõendi (tlk 57), et alles 25.03.2023 on ta esitanud avalduse kogumispensionikontolt raha väljavõtmiseks. See, kas ja mida täitur on täitemenetluse raames kostjate vara suhtes veel teinud (teade vara enampakkumisest 27.07.2023, ehk ajal mil hagi oli juba esitatud ja kostjatele ka kättetoimetatud), ei mõjuta käesolevalt menetluse lõpetamist ja menetluskulude jaotuse määramist. Täituri tegevus ilmestab, et vähemalt selle hetkeni ei olnud seega kostja ise vabatahtlikult hageja nõuet täitnud. Küll aga on kostja ise esitanud tõendi (tlk 98 pöördel) ehk täituri büroo kinnituse, et võlgnevuse kogu summa laekus 05.09.2023. Seeläbi on kostjate endi esitatud tõendiga kinnitatud, et võlgnevuse laekumine käesoleva hagi asjaoludes viidatud kohtulahendi täitmiseks, toimus peale hagi esitamist, mistõttu on hagejal
lg 5 alusel õigus taotleda käesoleva menetlusega seotud kulude jätmist kostjate kanda solidaarselt.
Hagejal on õigus taotleda teise poole ulatuses lõivu tagastamist riigivahenditest. Kuna
lg 2 ei erista, millise menetlustoimingu eest (hagi esitamine, hagi tagamine) on lõivu tasutud, siis kuulub riigivahenditest tagastamisele pool lõivuna tasutud kogusummast. Seega saab ka hagi tagamise riigilõivu kostjatelt välja mõista üksnes pooles ulatuses (70:2= 35 eurot) ja teise poole tagastamist saab nõuda riigivahenditest. Hageja on summaliselt soovinud riigivahenditest tagastada pool hagilt tasutud lõivust ehk 490 eurot, hageja ei ole taotlenud hagi tagamiselt tasutud poole riigilõivu (ehk 35 eurot) tagastamist riigivahenditest. Kuna kohus peab võimalikuks järeldada, et hageja siiski on soovinud lõivu väljamõistmist/tagastamist reguleerida kogu ulatuses ja on eksinud selles, kellelt ja mis ulatuses seda taotleda saab, siis vältimaks olukorda kus hageja, kelle kasuks kostjatelt ei mõisteta välja hagi tagamise lõivuna mitte 70 eurot vaid 35 eurot, peaks omakorda 35 euro riigilt tagasi saamiseks esitama eraldi taotluse ja kohus peaks hakkama koostama eraldi määrust, lahendab kohus selle ära käesolevas määruses. Ehk hagejale kuulub riigivahenditest tagastamisele kokku 525 eurot (490 + 35) ja täpselt sama summa hüvitavad, lõivu katteks, hagejale ka kostjad solidaarselt. 9.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Hageja esindusega seotud kuludena on menetluse lõpetamise taotluses märgitud „summas 591 eurot nagu on taotletud 10.03.2023 menetluskulude nimekirjas“. Viidatud nimekirjas (tlk 13) on esindustasu suuruseks märgitud 591,50 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käibemaksuta. Esinduse ajakuluna on märgitud menetluskulude nimekirjas 3,75 tundi. Arvestades, et hageja on nimetanud õigusabi tunnitasu suuruseks 169 eurot ja lõppsummaks 591,50 eurot, siis tegelikkuses on hageja arvestanud ajakuluks mitte 3,75 tundi vaid 3,5 tundi (591,5 : 169 = 3,5), mida kohus peab asja sisu ja mahuga kooskõlas olevaks ning mõistlikuks. Märgitud tunnitasu- 169 eurot (käibemaksuta) - ei vasta aga mitteadvokaatidest õigusabi osutajatele kohtupraktikas väljakujunenult määratud tunnitasu suurusele ja sellest tulenevalt peab kohus tunnitasuna põhjendatuks arvestada 120 euroga (käibemaksuta) (vt nt. Tallinna RK otsus tsiviilasjas 2-18-115920, p.10). Lähtudes eeltoodust moodustab 3,5 h x 120 eurot = 420 eurot, mille ulatuses on hageja kulu esindusele põhjendatud ja kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kokkuvõtlikult on hageja põhjendatud hüvitatavad menetluskulu antud asjas kokku 945 eurot (riigilõivud 525 eurot + õigusabikulu 420 eurot) (käibemaksuta). 10. Juhindudes
lõikest 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise arvestamiseks samuti rahuldamisele. 11.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et
lg 4 alusel menetluskulude vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.