lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 2-23-3962 Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et vähendavad määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale.
lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesolevale määrusele esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Pooled palusid, et kompromissi jõustumisel asendataks poolte nimed tähemärkidega ning nende isikukoodid jäetakse avalikustamata. Kohus selgitab, et lähtudes
lg 2 ei avalikustata eelnimetatud andmed kompromissimääruse puhul juba kohtu algatusel. Seega puudub vajadus esitatud taotlus rahuldada. Pooled on palunud edastada määruse täitmiseks kinnistusosakonnale. Kohus taotlust ei rahulda. Vastavalt Kinnistusraamatu seadus § 34 lg 1 tuleb kinnistusraamatu kannete tegemiseks esitada kinnistamisavaldus isiku poolt, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Sama paragrahvi lg 2’ kohaselt peab avaldus olema kas notariaalne või digitaalselt allkirjastatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus poolte eest seda avaldust esitada. Käesolev kohtumäärus on avalduse lisaks vastavalt Kinnistusraamatu seaduse § 35 lg 1 p 3 ja ainuüksi selle alusele ka kandeid ei tehta. Lisaks tuleb kinnistamisel tasuda riigilõivud, mida kohus poolte eest ka ei tasu. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled leppinud kokku teisiti, seega määrab kohus, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja tasus riigilõivu 420 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu hagejale tagastada pangakontole, millelt riigilõiv maksti. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.