Obsah (4)

§ 424§ 76§ 78§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1574 Kohtulahend Tartu Maakohtu 16.06.2022 otsus Egert Lutsbergi süüdimõis

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat 4 kuud Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu Egert Lutsberg (isikukood: 38506282735; vabanemisjärgne elukoht: xxx xxx xxxxxxxxxxus aadressil xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxx-xxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Kaire Hänilene tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Vabastada Egert Lutsberg temale Tartu Maakohtu 16.06.2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1574 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.
2. Määrata Egert Lutsbergile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni
3. august 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Katseajal on Egert Lutsberg kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxx-xxxxxxxxxxx; 1 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Egert Lutsbergile katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Välja mõista Egert Lutsbergilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 75 (seitsekümmend viis) eurot 60 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99922700021834 ning selgituse “nr 1-22-1574, menetluskulu, Egert Lutsberg“.
2. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 75,60 eurot (s.h. käibemaks 12,60 eurot) vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt süüdimõistetu Egert Lutsbergi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Egert Lutsberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.06.2022 otsusega

§ 424lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise aega arvestatakse viidatud kohtuotsuse kohaselt alates 21.04.2022.a.

1. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Egert Lutsberg tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetu Egert Lutsbergi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
2. Prokurör esitas oma arvamuse kohtule kirjalikult Egert Lutsbergi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör kinnitas, et on tutvunud Tartu Vangla materjalidega ja nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokurör asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta.
3. Kohtuistung 31.10.
4. Süüdimõistetu Egert Lutsberg osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel ja avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elukoht saab olema alguses xxxxxx x xxxxxxxxx xxxxx sõbra J.S juures. On seal ka enne olnud. Üritab nii 2 kaua tema juures olla, kuni saab sotsiaalosakonna poolt pinna xxxxxxx x . Ta on xxxx x xxxxxxxxxx, hakkab saama xxxxxxxxxxxxx Väljaspool vanglat hoiab narkootikumidest eemale ja üritab saada ravile Viljandisse, Jämejalga. On nõus võtma kohustuse mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid katseajal. Saab aru, et vabanemisel kehtivad mitmed kriminaalhoolduse nõuded ja on valmis neid nõudeid täitma. Saab aru, et kui ta neid kohustusi ei täida, siis võib tulla tagasi vanglasse karistust kandma. Süüdimõistetu kaitsja toetas Egert Lutsbergi soovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabanemiseks. Kaitsja märkis, et vangla iseloomustusest võib teha järelduse, et selle karistuse kandmise ajal on Egert Lutsberg saanud aru sellest, et tema suurimaks probleemiks on narkootikumidest sõltuvus. Ta on aru saanud sellest, et normaalselt vabaduses toime tulla, peab ta selle sõltuvusega tegelema. Egert Lutsberg on kohtule avaldanud, et vabanemise korral soovib ta minna ise Jämejalga ravile. Saab aru, et sõltuvusega tuleb tegeleda. Kuivõrd Egert Lutsbergi puhul on see viimane võimalus, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda koos kriminaalhooldusega, siis on see kriminaalhooldus võimalik tugi, mis annab talle toe ja abi oma probleemiga toimetulemiseks. Vanglast vabanemise korral, on tal võimalik elama asuda oma tuttava J.S juurde, kus ta on ka varem elanud. Mingil moel võib ka see teda aidata, kuna J.S ei tarvita narkootikume ja ei luba ka Egert Lutsbergil seda teha. See omakorda võiks olla positiivseks toeks, mis aitaks E. Lutsbergil narkootikumidest kõrvale hoida. Kuigi vangla iseloomustuses nähtub, et Egert Lutsberg ei ole kunagi töötanud, siis ta ei jää ilma sissetulekuta, kuna ta saab oma xxxxxxxx tõttu riigilt toetusi, mis tagavad talle sisstuleku ja tal ei ole vaja pöörduda tagasi kuritegelikule teele. II KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Egert Lutsberg on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Egert Lutsbergi esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks eeltoodule on süüdimõistetu täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Ta on osalenud ajavahemikus 07.02.2023-02.03.2023 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja temaga on läbiviidud struktureeritud vestlused vägivaldsest käitumisest hoidumiseks 15.06.2023-28.06.

1. Süüdimõistetu on motiveeritud oma käitumist muutma, sest ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Soovib narkootikumidest vabaneda, kuid vajab tuge, et suuta sõltuvusega toime tulla. 3 Egert Lutsbergi poolt kuriteo toimepanemine seondub mootorsõiduki juhtimises narkojoobes. Süüdimõistetu kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud sõltuvusprobleemidele keskendunud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening perioodil 07.02.2023 kuni 07.03.
2. Kuna sotsiaalprogrammi läbimine suurendab süüdimõistetu teadlikkust sõltuvusprobleemidega toimetulekuks ja ühtlasi vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.
3. Järgnevalt hindab kohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Süüdimõistetu on kohtuistungil avaldanud, et vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral asub ta elama oma tuttava J.S juurde aadressil xxxxxxx x xxxxxxx. Eelmärgitud elukohas on ta elanud ka varem, samas aga puudub kriminaalasja materjalide hulgas süüdimõistetu tuttava Janno Sumani kinnitus majutuse võimaldamise kohta süüdimõistetule, mis ei võimalda kohtul süüdimõistetu poolt kohtuistungil nimetatud aadressile süüdimõistetut vabastada. Kohus leiab, et antud juhul on süüdimõistetul võimalik elama asuda MTÜ Uus Põlvkond juures aadressil xxxxx xxx, xxxxxxxx, vastavalt Tartu Vangla poolt 02.11.2023.a. kohtule edastatud MTÜ Uus Põlvkond kinnituskirjale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on esitanud taotluse saada majutusteenusele MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond, kus süüdimõistetul on võimalik saada majutusteenusele koos nõustamisteenusega. Kohus leiab, et MTÜ Uus Põlvkond juures aadressil xxxxxxx xxx, xxxxxx on tagatud süüdimõistetule kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu tagab isiku suhtes kriminaalhoolduse läbiviimise võimalikkuse. Kriminaalhooldus annab süüdimõistetule toe ja abi oma probleemidega toimetulemiseks. Positiivne on, et taolist seisukohta kriminaalhoolduse kasulikkuse osas on väljendanud kohtuistungil süüdimõistetu ka ise. Kuigi vanglast vabanedes puuduvad süüdimõistetul garanteeritud töökoht ning lähedased isikud, kellelt oleks võimalik majanduslikku tuge saada, on siiski positiivne, et isikule on tagatud kindel sissetulek töövõimetoetuse näol. Seega kindla elukoha ja sissetuleku olemasolu vähendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski.
4. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdistatav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud – hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust. On toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise. Soodusteguriks puudulik probleemilahendamise oskus, mida mõjutab narkootikumide kuritarvitamine, impulsiivsus ja mõtlematus oma tegude tagajärgedele. Varguste puhul on soodusteguriks olnud ka majandusliku kasusaamise eesmärk ja grupi mõju. Positiivne on, et süüdimõistetu on seadnud oma eluviisi muutmise eesmärgil ennetähtaegse vabanemise korral sõltuvusravile pöördumise. MTÜ Uus Põlvkond 01.11.2023.a. kinnituskirjast nähtub, et Egert Lutsbergil on võimalik MTÜ-s Uus Põlvkond läbida 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm, mis vähendab tulevikus uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on täidetud. 4 Kohus märgib, et süüdimõistetu Egert Lutsbergi käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimine ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Egert Lutsberg rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Egert Lutsbergi vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudetele ja kohustusetele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 9. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Egert Lutsbergile riigi õigusabi summas 75,60 eurot (s.h käibemaks 12,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Egert Lutsbergilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 75,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5