Tsiviilasi nr 2-22-595 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-595 Tsiviilasi Kxxxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja 3. 4. FHG Invest OÜ

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. 4. Vabastada Margo Normann Kxxxxxx

Axx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

1. Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks Kxxxxx Axx (pankrotis) pankrotimenetluses 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
2. Anda Kxxxxx Axxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot.
3. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot, OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (registrikood 10596790) arvelduskontole nr EE
5. Algatada Kxxxxx Axx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
6. aasta
7. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Kxxxxx Axxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Kxxxxx Axxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. KxxxxxxAxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Kxxxxx Axx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Kxxxxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Kxxxxx Axx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril).
4. Kohustada Kxxxxx Axxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. mail 2024, järgnev
2. novembril 2024, jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. novembril) võlausaldajatele väljamakseid.
4. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või 2 ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Kxxxxx Axx esitas 14.01.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 16.03.
2. a määrusega välja KxxxxxxAxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.04.
3. a. 04.11.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 17.11.
5. a määrusega. 25.09.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
7. lõpetada Kxxxxx Axx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tel xxxxxxx, epostxxxxxxxxxxx@mail.ee pankrotimenetlus raugemise tõttu;
8. pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Kxxxxx Axx pankrotimenetluses;
9. määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 870 (sh käibemaks);
10. hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest ning määrata halduri tasu maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr EE442200221013636295;
11. algatada Kxxxxx Axxxkohustustest vabastamise menetlus. Kxxxxx Axxxon esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus on avaldanud 29.09.
12. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1200 eurot hiljemalt 20.10.
13. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
14. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku arveldusarvete jääk 0,00 €. Pankrotipessa laekumisi ei ole. Võlgnikul ei ole registervara ega likviidset vallasvara, mida oleks võimalik arestida ning realiseerida pankrotipesa suurendamiseks.
15. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotiseaduse § 146 lg 1 kohaselt on pankrotivarast tehtavateks väljamakseteks järgmised maksed: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

§ 146

lg 1 p-des 1, 2, 21 ja 3 sätestatud väljamakseid ei ole.

§ 146

lg 1 p 4 alusel kuuluvad väljamaksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 113 sätestab, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Pankrotihaldur on 6.04.2022 esitanud kohtule taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja 4 hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihaldur palub riigivahenditest määrata halduri tasu summas 725 €, millele lisandub käibemaks 145 €, kokku 870 €, arvestades

§ 23lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära (11*66 + käibemaks 145), mis ei ole vastuolus Ts

MS § 183 lg 2 regulatsiooniga.

§ 65

lg 1 kolmanda lause alusel palub haldur määrata tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta Jaotisi ei ole võimalik Kxxxxx Axx pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid ei olnud.
3. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest.
5. Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järk (

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr 1. 2. 3. 4. 5. 6. Võlausaldaja FHG Invest OÜ

§ 173sätestatud võlgniku kohustusi.

Võlgnik õpib alates 10.02.

1. a xxxxxxxxx Teenindus- ja Maamajanduskoolis täiskoormusega koolipõhises tasemeõppes kondiitri erialal tasuta õppekohal. Võlgniku ülalpidamisel on 1 alaealine laps, s. xxxxxxxxx. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole siiani olnud võimalik täiskohaga tööd teha. Käesoleva aasta suvel läks ta täiskohaga tööle, kuid pärast kahte nädalat sai selgeks, et lapse xxxxxxxxxx tuleneva kõrvalabi vajaduse tõttu ei ole täiskohaga töötamine siiski võimalik. Riiklike toetustena makstakse talle lapsetoetust 80 € ja puudega lapse sotsiaaltoetust 138,08 €. Igakuiseid üüri- ja kommunaalkulusid 300-400 € kuus aitavad tal maksta ema ExxxAxxxja elukaaslane MxxxxxKxxxx. Võlgnik usub, et pärast kondiitri eriala omandamist leiab ta töökoha, kus on võimalik vähemalt 0,5 kohaga käia ja ta saab koguda raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Praegu on ta alates 6.09.2023 kondiitrina koolipraktikal kohvikus xxxxxx.
2. aasta
3. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 172 lg 6 kohaselt võib võlgnik olla enda usaldusisikuks. Pankrotihaldur leiab, et kohus võib kohustada võlgnikku Kxxxxx Axxxtäitma usaldusisiku kohustusi.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 6 Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Kxxxxx Axx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Margo Normanni pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Kxxxxx Axx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 03.02.
8. a e-kirjas on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.04.2022. a.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxxx Axx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxxx Axx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 7

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 03.02.2023. a e-kirjas kinnitas võlgnik, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Kxxxxx Axx tuleb nimetada Kxxxxx Axxxkohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Kxxxxx Axx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Kxxxxx Axxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid 8 usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 870 eurot, sh käibemaks. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 11 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 22 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 870 eurot, sh käibemaks.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse 9 seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 11 töötunni puhul on: 11 h × 66 eurot ehk kokku 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 2023. aastast on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kolmekordne alammäär 2175 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Kxxxxx Axxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 870 eurot, sh käibemaks 145 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10