KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 31. oktoober 2023 1-19-

§ 184lg 2 p 1 järgi (2018.

aasta episoodide eest). Karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu poolt

1. jaanuari 2019 otsusega mõistetud vangistusega 4 aastat 4 kuud. Vadim Tsiunelis tunnistati süüdi
2. aasta episoodide eest

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi ning karistati 4-aastase vangistusega ning

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 järgi, mõistes karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus: 4 aastat 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.

jaanuari 2019 otsusega

§ 214

lg 2 p-de 4, 5, § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 4 kuud vangistust võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust. Lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, jäi karistuseks 8 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mida ta kannab alates

1. maist
2. Karistuse lõpptähtaeg saabub
3. novembril
5. Viru Vangla esitas materjalid V. Tsiunelise vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Vabastamist ei toeta ka prokuratuuri esindaja.
6. Maakohus tuvastas, et esinevad

§ 76lg 2 p-des 1 ja 9 sätestatud tingimused V.

Tsiunelise tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Hinnates kogumis

§ 76lg-s 4 toodud materiaalseid eeldusi, ei vabastanud kohus V.

Tsiunelist. Süüdlasel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab esmakordselt vangistust. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule eripreventiivset mõju avaldanud: ta jätkas kuritegevust. V. Tsiunelis kannab karistust amfetamiini suures koguses käitlemise ja väljapressimise eest. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse ja väljapressimise eest. Kuritegude mustriks on tegevuse eelnev planeerimine. Kasvanud on ühiskonnaohtlikkus. V. Tsiunelise käitumist mõjutab majanduslik toimetulek. Ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes toime uue kuriteo. Seetõttu puudub kindlus kriminaalhoolduse tõhususes.

1. Vangistusaegses käitumises iseloomustab V. Tsiunelist positiivselt abikoka eriala omandamine, B2 eksami sooritamine ja „Õige hetke“ läbimine. Plaanis on vaid töötamine. Ehkki V. Tsiunelisel on plaanis vabanedes asuda tööle müügimehena, on teda vanglas kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud toidujagaja tööst keeldumise eest. Kehtivaid karistusi on kaks. V. Tsiunelis põhjendas tööst keeldumist terviseprobleemidega, ent vangla meditsiiniosakond tööst vabastamise aluseid tuvastanud. Seega näitab süüdlase käitumine vanglas, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt käituma. Lisaks on teda karistatud distsiplinaarkorras televiisori turvakleebisega seotud rikkumise eest ja võrdlemisi hiljuti (
2. mail 2023) füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtuistungil väitis V. Tsiunelis, et pole süüdi – kaaskinnipeetav kukkus, praegusel ajal saavad nad hästi läbi. Distsiplinaarmenetluse käskkirjast nähtuvalt tunnistas kaaskinnipeetav füüsilist kontakti ja seda tõendasid ka tema kehavigastused. Kohus järeldas, et V. Tsiunelis pisendab oma süüd ja õigustab end. Viru Vangla õiendi kohaselt on kinnipeetaval ka pooleliolev kriminaalmenetlus

§ 318lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega ei ole kinnipeetava käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas.

1. Vabanemisjärgsetest elutingimustest tõi kohus positiivsena välja elukoha ja lähedaste toetuse ning garanteeritud töökoha olemasolu. Täitmata nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 5000 eurot. Eeltoodu V. Tsiunelise vabastamist ei tingi. Ta kannab karistust grupiviisilise amfetamiini käitlemise eest. Kuritöö toimepanemisel oli ta organisaatori rollis. Lisaks pani ta toime väljapressimise, nõudes kannatanult väidetava võla, narkootilise aine müügist saamata jäänud tulu maksmist, sundis teda edaspidi vägivalla ähvardusel enda käest amfetamiini võtma ja seda müüma ning müügist saadud raha talle edastama. Kuriteo asjaolud V. Tsiunelise vabastamist ei toeta. Tegemist ei ole juhukuriteoga, vaid etteplaneeritud majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud teoga. V. Tsiunelis elatus kuritegelikust tulust ning oli selle säilitamiseks võimeline kasutama vägivalda ja ähvardusi. Kuritegude toimepanemine grupis viitab kuritegelikele tutvustele. Seoses Kohtla-Järvele elama asumisega pole välistatud endisesse kriminaalsesse skeemi kaasatud tuttavatega suhtlema asumine. MÄÄRUSKAEBUS
2. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada V. Tsiunelis vangistusest tingimisi enne tähtaega allutades ta elektroonilisele valvele.
3. Kohus ei arvestanud kõiki V. Tsiunelise elus ja vangistuses toimunud positiivseid muutusi ning istungil esitatud tõendeid. V. Tsiunelisel formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. Tal on küll kaks kehtivat kriminaalkaristust, ent nende asjaolud ei ole nii rasked, et ei võimalda vabastada teda. V. Tsiunelis kannab esimest vangistust, mille positiivne mõju on tugev. Teda on varem karistusest vabastatud

74 alusel, ent reaalsest vangistusest mitte. Seega mõjutab elektrooniline valve koos käitumiskontrollile allutamisega isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. 2

1. Ta suhtleb avatult ja viisakalt ametiisikutega, omandas abikoka kutse, sooritas B2 tasemel eesti keele eksami ja läbis „Õige hetke“. Sotsiaalprogrammid on motiveerinud teda kuritegelikust käitumisest loobuma. Majandustöödel töötamine näitab enda mittesidumist subkultuuriga. Toidujagaja tööst keeldumine oli seotud tervisliku seisundiga. ITK riskihinnangust lähtuvad tegevused on täidetud (ette on nähtud vaid töötamine). Vabanemisel on V. Tsiunelisel töökoht – ta töötab alates
2. juulist 2022 müügimehena, st tal on võimalik end vabaduses ülal pidada. Üldise korduva ja vägivaldse kuriteo riskiprotsendid on 2 aasta jooksul vastavalt 25 ja 30, st väiksed. V. Tsiunelis ei seosta end kuritegeliku maailmaga. Lähedastest on V. Tsiunelisel ema, naine ja laps – suhted on head. V. Tsiunelis on saanud vanemaks, oma elu ning tegude üle järele mõelnud, soovib loobuda kuritegelikust käitumisest ning tõestada enda muutumist.
3. Neli kehtivat distsiplinaarkaristust on määratud tööst keeldumise eest, põhjuseks terviseseisund (töö koormas selga ning võis kaasa tuua tervise halvenemise). V. Tsiunelisele on määratud töövõimetus kuni
4. augustini
5. Vanglas töötamine on mõeldud vangi sotsialiseerimiseks ning kohanemiseks. V. Tsiunelis töötab kaugtööna väljaspool vanglat OÜs Wonderful Flowers alates
6. juulist 2022 täites kõiki lepingujärgseid kohustusi. Tööst keeldumine ei näita, et isik ei ole asunud muutuste teele. ITK täitmine on mõjutanud süüdlast positiivselt – ta on motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama. Distsiplinaarkorras karistatute tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud.
7. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades tuleks silmas pidada, et V. Tsiunelisel on töökoht, mis välistab tagasipöördumise kuritegeliku elu juurde. Tema ümber on seaduskuulekas inimeste ring ning elukoht, mis samuti välistab uute kuritegude toimepanemise. Tal on motivatsioon elada normaalset elu, positiivsed hoiakud ja eesmärgid tulevikuks. Seega on karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid täidetud ning resotsialiseerumine ei osutu probleemiks.
8. Vabastamise korral tehti ettepanek määrata katseaeg karistusaja lõpuni (
9. novembrini 2027), käitumiskontroll 24 kuud ja 9-kuine elektrooniline valve. V. Tsiunelis teab, et tingimuste rikkumise korral pööratakse karistus täitmisele. See motiveerib teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
10. V. Tsiunelisel on pooleli kriminaalmenetlus. Antud kohtuasjaga seotud sündmused leidsid aga aset
11. a ja vangla
12. juulil 2023 koostatud iseloomustuses seda ei mainita, st süüdimõistetu käitumise kirjeldamisel seda teavet vajalikuks esitada ei peetud. V. Tsiunelise suhtes algatatud kriminaalasja olukord on isiklik ega mõjuta tema käitumist negatiivselt. Seda kinnitab kaitsja avaldus prokuratuurile: lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (vt lisa 1). Jõustumata kohtuotsuse pinnalt ei saa järeldada isiku süüd või tema mitteõiguskuulekust vanglas.
13. Kohus ei vabastanud V. Tsiunelist peamiselt kuriteo raskusele ja iseloomule tuginedes. Arusaamatuks jääb, mil viisil tagab järelejäänud karistusaeg (4 aastat) ümberkasvatamist. V. Tsiunelise vabastamine ei tohiks ühiskonna õiglustunnet riivata, sest ta jääks vabanemisel riiklike institutsioonide mõjusfääri ning tema käitumise üle on tagatud kontroll.
14. V. Tsiunelisel on vabaduses rohkem võimalusi eriala omandamiseks, tööhõives ja sotsiaalprogrammides osalemiseks. Kuriteo asjaolud ei ole rasked ning süüdlane viibib vanglas esmakordselt. Üldpreventiivsed kaalutlused (nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Maakohtu määruses 3 pole põhjendatud viited ühiskonna õiglustunde riivamise võimalikkusele. Kohtu tõlgendus karistuse eesmärkide täitmise võimalikkusest üksnes vangistuses viibides on ebaõige. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Hinnates Viru Vangla V. Tsunelise iseloomustuses toodud uute kuritegude toimepanemise riskiprotsente, on uute kuritegude toimepanemise oht väike.
15. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide saavutamist teiste, odavamate ja tõhusamate vahenditega. V. Tsiunelis on viibinud vanglas 4 aastat. Karistuspoliitilised analüüsid näitavad, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning et pika karistusajaga kinnipeetavad tuleks vabastada võimalikult vara maksimaalselt sobivate tingimuste saabumisel ja täitumisel. Maksimaalselt sobivad tingimused V. Tsunelisi vabastamise osas saabunud ja täidetud. Käitumiskontrollile allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline järgima õiguskuulekat eluviisi. Katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Tsiunelise ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Tsiunelise karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning miks ta leiab, et kriminaalhooldus ei pruugi soovitavat tulemust anda. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4