Tsiviilasi nr 2-19-3526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3526 Tsiviilasi

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Mxxx Jxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada MxxxxJxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx; Rahvastikuregistrijärgne elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxxxx maakond; tegelik elukoht: xxxxxxxxxxx xxxxxxxi linn, xxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon:xxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (MxxxxJxxxxxxl) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril).
4. MxxxxJxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee).
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

3 Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 08.04.
2. a määrusega välja Mxxx Jxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti.
3. Pankrotihaldur esitas 24.09.
4. a kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 04.10.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
7. 18.08.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
9. Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et Mxxx Jxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus lõpetatakse

§ 158

lg 4 alusel seoses raugemisega, aga

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust

§158

lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur on arvamusel ,et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt kolm tuhat

§ 157

p.5 alusel Mxxx Jxxxxxx pankrotimenetlus ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Mxxx Jxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3. Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 1920 eurot, millele lisandub käibemaks summas 384 eurot, kokku 2304 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle

§ 65

lg 11 alusel ja kinnitada halduri tehtud vajalikud kulutused (büroo- ja transpordikulud) summas 100 eurot + käibemaks 20% 20.00, kokku 120.00 eurot

§ 66lg 1 alusel.

Riigipoolse menetlusabina palun

§ 65lg 11 alusel määrata halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest kolmsada üheksakümmend seitse

§ 162lg 2 p 1) 8.

Mxxx Jxxxxxx pankrotivara koosseisu on laekunud tulumaksu tagastust 121.89 eurot, arestitud sissetulekut 1039,36 eurot, kokku on pankrotivara koosseisu laekunud 1161,25 eurot. Mxxx Jxxxxx on pankrotimenetluse ajal töötanud OÜ-s Nxxx Projekt, varasemalt töötas ta OÜ-s Sxxxxxxx Ehitus. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 9.

Mxxx Jxxxxxx pankrotivara arvelt on välja makstud 08.04.2019.a. kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu 283.00 eurot+ km 56.60 eurot, kokku 339.60 eurot ja ajutise halduri kulud summas 10.80 eurot+ km 2.16 eurot, kokku 12.96 eurot. Pankrotivara arvelt on tasutud ka riigilõiv hagi tagamise taotluselt ts asjas 2-20-4143 summas 50 eurot. Kokku on pankrotivara arvelt väljamakseid tehtud 402.56 eurot. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot+ km 79.40 eurot, kokku 476.40 on menetlusabina hüvitatud riigi poolt 08.04.2019 a. kohtumäärusega. 10. Planeeritavad halduri tasu ja kulutused: 4 Arvestades

§193

lg 5, kohaldatakse halduri tasu arvestamisel

§ 65; § 651 enne 01.02.2021.a.

kehtinud regulatsiooni ja piirmäärasid. Arvestades menetluse mahukust ja ajalist kestvust ning pankrotivara koosseisus olevaid rahalisi vahendeid, taotleb haldur kohtult tasu määramist tunnitasu alusel 24 h eest arvestusega 80 eur/h summas 1920 eurot + käibemaks 20% summas 384 eurot, kokku 2304 eurot. Lähtudes

§193

lg 5 sätestatust koosmõjus

§ 65

lg 11 palub haldur määrata Mxxx Jxxxxxx halduri tasu ja kulutuste hüvitamine Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. (IBAN) EE691010220061887016 SEB Pank), sealhulgas palub haldur määrata halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest

§ 65lg 11 alusel kolmsada üheksakümmend seitse

§ 162lg 2 p 3) 12.

Puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 13.

Puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 14.

Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. 15. Praegusel ajal elab ja töötab võlgnik xxxxxxxxx OÜ-s Nxxx Projekt. Arvestades, et võlgniku sissetulekud on faktiliselt elatusmiinimumi lähedased ning tööl käimisega kaasnevaid transpordikulusid, on tema finants-majanduslik olukord halb. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 16.

Haldur on pankrotimenetluse ajal valitsenud pankrotivara, esitanud taotlused Politsei- ja Piirivalveametile (menetluse IS juhtumi number 2840200000160) ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (20284000057; kaebuse registreerimisnumber: LÕRP-9/20/90-1), esindanud võlgnikku tsiviilkohtumenetlustes ( ts asjad nr 2-18-18667, 2-20-4143, 2-23-3291) suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, nõustanud võlgnikku, teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud ettekandeid kohtule ja võlausaldajatele ning koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega. Haldur on esitanud kohtule ettekandeid vastavalt

§ 165lg 1, sest käimas oli sel ajal tagasivõitmise menetlus ts asjas 2- 20-4143.

17. Andmed pankrotimenetluse ajal toimunud kohtuasjade kohta: Pxxxx Jxxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur Jxxx Txxxxx oli Tartu Maakohtule esitanud tagasivõitmise hagi MxxxxJxxxxxx vastu (ts asi nr 2-18-18667) hüvitise nõudega 15 000 eurot, millele lisanduvad menetluskulud. Menetlust on alustatud 10.12.2018.a, menetlus lõpetati kompromissiga 29.05.2019.a, mille kohaselt MxxxxJxxxxx kohustub tasuma Pxxxx Jxxxxxx pankrotipessa vastavalt

§ 119

lg 3 selle korteriomandi osa väärtuse, milleks on hageja ja kostja Mxxx Jxxxxx kokku leppinud summas 15 000 eurot (viisteist tuhat eurot). Kompromissi sõlmisid Pxxxx Jxxxxxx pankrotihaldur Jxxx Txxxxx ja vandeadvokaat Nikolai Kõiv. Peale pankroti väljakuulutamist ja arvelduskontode kasutusõiguse saamist asus pankrotihaldur analüüsima Mxxx Jxxxxxx kontoväljavõtteid, millest ei nähtunud raha laekumist Ixxx xxxxxx korteriomandi ¾ mõttelise osa müügilepingu alusel. Haldur küsis selgitusi ka Mxxx Jxxxxxxxx, kes andis selle kohta ebamääraseid ja vastuolulisi selgitusi. Haldur esitas asjaolude uurimiseks 5 kuriteoteate Lõuna Politseiprefektuurile, kus aga kriminaalmenetlust ei alustatud (menetluse IS juhtumi number 2840200000160), millele haldur esitas kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (20284000057; kaebuse registreerimisnumber: LÕRP-9/20/90-1), mis jäeti rahuldamata. Haldur esitas peale võlausaldajatega konsulteerimist Tartu Maakohtule tagasivõitmise hagi (ts asi nr 220-4143, menetluse algus 16.03.2020, menetluse lõpp 04.10.2022.a.), mis Tartu Maakohtu poolt rahuldati, aga Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati ja jäeti rahuldamata ning kõik menetluskulud jäeti hageja kanda. Riigilõiv hagiavalduselt summas 900 eurot tasuti AS FEB poolt. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt “Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgniku ostuhinna nõue on tagatud võlgniku kasuks seatud hüpoteegiga summas 25 000 eurot ning kinnisasja igakordne omanik on allutatud ka kohesele sundtäitmisele. Seega ei kahjusta võlausaldajaid ka poolte kokkulepe ostuhinna hilisemas tasumises, sest võlgniku lepingu täitmise nõue on tagatud.“. Haldur kuulutas välja avaliku suulise enampakkumise Ixxx Ixxx vastu oleva nõude, mis oli tagatud 3. Jrk hüpoteegiga, müügiks. Tartu Maakohtule esitas hagiavalduse ts asjas nr 2-23-3291 Ixxx Ixxx 28.02.2023.a, taotledes ka hagi tagamise korras enampakkumise peatamist. Analüüsides asjaolusid ja pidades Ixxx Ixxx lepingulise esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõivuga kompromissläbirääkimisi jõudis haldur seisukohani, et eeltoodud nõude väärtus ei pruugi ära katta isegi menetluskulusid ja varasemat kohustust tasuda Ixxx Ixxx menetluskulud. Kinnitati kompromiss, millega Ixxx Ixxx loobus muuhulgas varasemast menetluskulude nõudest ts asjas 220-4143. Menetlus lõpetati 07.06.2023.a. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 18.

II järk Jrk nr Nõude esitaja

1. OK Incure OÜ (Registrikood 11542046 )
2. FEB AS (Registrikood 10109270)
3. Intrum Debt Finance AG (CHE-100.023.266)
4. Swedbank AS (Registrikood 10060701)
5. Holm Bank AS (Registrikood 14080830)
6. Bigbank AS (Registrikood 10183757)
7. Plusplus Capital AS (Registrikood 11919806)
8. Krediidikaitse Grupp OÜ (Registrikood 11693223)
9. Verrencom TÜ (Registrikood 12177519) nõue suurus 1308,02 eurot 20323,08 eurot 5383,37 eurot 2000,00 eurot 69,54 eurot 2505.91 eurot 2658,86 eurot 6600,95 eurot 15000,00 eurot Kokku saamatajäänud raha: 55 849,73 eurot. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 19.

Ajutise halduri kulutused 12,96 eurot. 20. Pankrotihalduri vajalikud kulud on 100, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 21.

Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muu asjaolu

§ 162

lg 3 mõttes- eelkõige läbimõtlematute tagatiseta võlakohustuste võtmine erinevatelt krediidija finantseerimisasutustelt, arvestamata krediiditoodete kulukust ja kuumaksete suurust. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 22.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub 6 pankrotihaldur Mart Sikutiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning MxxxxJxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 25.08.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mxxx Jxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 10.09.
3. a kohtu deposiiti 3000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mxxx Jxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 24.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 25. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

26.

§ 165lg 3 alusel tuleb Mart Sikut vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxx

Jxxxxxx pankrotimenetluses. 27.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Pankrotihalduri tasu 28. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini.
6. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
7. a
8. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. jaanuarini. 30.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 31. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 929,24 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 185,85 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Sikuti Advokaadibüroo. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 24. Pankrotihalduri tunnitasuks on 80 eurot. Arvestades olukorda, kus võlgniku pankrotivarast ei jätku halduri tasu ja kulutuste katmiseks, on haldur taotletava halduri tasu summast 19.09.2023. a vähendanud. Kohus leiab, et arvestades

§ 23

lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Mart Sikuti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu 929,24 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 185,85 eurot, kokku seega 1115,09 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. 7

1. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Mart Sikuti pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Halduri tasu summas 638,69 eurot, sh käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvel OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 120 eurot, sh käibemaks. Kohus peab bürookulu põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Mart Sikuti vajalikud ja põhjendatud kulud Mxxx Jxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 120 eurot, sh käibemaks. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
5. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini.
8. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
9. a
10. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
11. aasta
12. juunini. 37.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul. 38. 06.03.2019. a esitas võlgnik Mxxxx

Jxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles sisaldusid võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 23.04.2019. a. 39.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 40. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 41.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxx Jxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mxxx Jxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 42.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. 8 Kohtule on esitatud võlgniku nõusolek täitmaks usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kinnitanud, et ta on teadlik

§-s 172 ja 173 sätestatud võlgniku ja usaldusisiku kohustustest, kohustub pidama tulude-kulude arvestust ja esitama aruandeid kohtule ja võlausaldajatele. 43.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 12.07.
2. a andnud kirjaliku nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxx Jxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab MxxxxJxxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt MxxxxJxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxx Jxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxx Jxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Mxxx Jxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku 9 asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 51.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 52.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 53.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 54.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

55.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 56.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10