← Eesti

1-22-4758/35

Obsah (10)§ 274§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 16§ 32§ 28§ 56

Kriminaalasi nr 1-22-4758 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2023. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaav

(karistusseadustiku) § 121 lg 2 p 2, 3 ja

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ROMET DUBERG, isikukood: 38508302238; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu; karistatus: kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Romet Duberg

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. Süüdi tunnistada Romet Duberg

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 1.

- 2. juuli 2021 ehk 2 päeva, mistõttu tuleb karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Romet Duberg ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Romet Dubergi katseaja jooksul läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi.

  1. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Romet Dubergilt välja riigituludesse menetluskuludena 600 (kuussada) eurot. Menetluskulud tuleb ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida „1-22-4758, menetluskulud, Romet Duberg“. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Menetluskulud summas 3686,14 eurot jätta riigi kanda.
  5. DVD ja CD plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
  6. Romet Dubergi süüdistatakse selles, et ajavahemikul 01.12.2020 kuni 08.05.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx haaras ta 2 xxxxxxxxx XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX (sünnikuupäev xxxxxxxxxx) parema käega kõrist kinni ja tõstis ta kõrist kinni hoides üles, millega tekitas kannatanule hingamisraskuse ja füüsilist valu. Ajavahemikul 01.03.2021 kuni 30.04.2021xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxh aaras Romet Duberg korduvalt xxxxxxxxxl XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXil (sünnikuupäev xxxxxxxxxx) ninast kinni, pigistas ninast ja tõmbas ninast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Selle teoga realiseeris Romet Duberg süüdistuse kohaselt

§ 121

lg 2 punktide 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava teo, milleks on korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. 2. Veel süüdistatakse Romet Dubergi selles, et tema 01.07.2021 kell 22.23 Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressil ehk oma elukohas ei allunud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseiniku XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX suulistele seaduslikele korraldustele ning ründas politseiametnikku. Rünne seisnes selles, et Romet Duberg lõi vähemalt ühel korral kannatanu pea piirkonda ning kriimustas ta nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja nahamarrastusi näole. Politseiametnik viibis sündmuskohal seoses väljakutsega. Selle teoga realiseeris Romet Duberg süüdistuse kohaselt

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, milleks on vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele

  1. Järgnevalt toob kohus välja antud asjas tõendite põhjal tuvastatud asjaolud. Esmalt peatub kohus süüdistustel, mis puudutavad vägivalda laste suhtes.
  2. Süüdistatav Romet Duberg on abielus olnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtel 2013-
  3. Romantilises suhtes olid nad juba mõned aastad enne abielu. Abielust sündis neil kolm ühist last: XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX(sünnikuupäev: xxxxxxxxx1) ning kaksikud XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja xxxxxxxxxxxxx (sünnikuupäev: xxxxxxxxxx). Nimetatud asjaolud tulenevad kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlustest ning rahvastikuregistri andmetest (tl. 131-133).
  4. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest nähtub, et alates
  5. a. muutus Romet Dubergi käitumine. Enne
  6. a. oli süüdistatav kontrollivam, ettearvatum ja mõningate luulumõtetega vaid alkoholi tarbides. Kannatanu arvas siis, et tegemist oli alkoholi mõjuga.
  7. aastal süüdistatav ei suutnud enam tööl käia, kuna väidetavalt tööandja ja kaaskolleegid kiusasid teda. Nägi ohumärke naabrites, arvas, et nad kuulavad pealt. Samuti arvas, et riigiamentikud kuulavad pealt ning selle tõttu ei kasutanud enam korralikult telefoni – lülitas öösel välja, võttis aku tagant ära. Oli usaldamatu, kahtlustav ja kontrolliv ka kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi suhtes. Ei suutnud enam öösiti magada. Kannatanu üritas süüdistatavatxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid Romet Duberg ei olnud sellega nõus.
  8. a. oli nõus vabatahtlikult ravile jääma.
  9. Süüdistatava terviseandmetest (tl. 30-30, 40-41) nähtub, et ta on viibinud kahel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxavil. Esimene kord toimus ravi ajavahemikul 25.05.2016 kuni 01.06.
  10. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ravilt lahkudes xxxxxxxxxeid ei avaldunud, oli tasakaalukam, ning jätkas ravi ambulatoorselt. Siiski lõpetas Romet Duberg ravi omaalgatuslikult
  11. a. alguses. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt abikaasad lahutasid sel ajal abielu. Terviseandmetest nähtub, et ravi lõpetamise tulemusena Romet Dubergi seisund halvenes: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxv. Ka XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX on kirjeldanud süüdistatava tervisliku seisundi halvenemist pärast abielu lahutamist. Romet Duberg jälitas kannatanut autoga, oli ebastabiilne, süüdistas ja kahtlustas teda ümbritsevaid isikuid. Ei pidanud kinni kokkusaamise kokkulepetest, ilmus etteteatamata xxxxxxxxxxlaste juurde. See leidis aset ka aegadel, kui lapsed olid omapäi, st. kohtumiste juures ei olnud kedagi teist ning süüdistataval oli võimalik lastega üksinda olla.
  12. Terviseandmetest ilmneb, et 30.11.2017 alustati x
  13. Eelkirjeldatud ravi tagajärjel käis Romet Duberg regulaarselxxxxxxxxxxxxx vastuvõttudel ning sai ravisüste, mille tulemusena püsis tema seisund stabiilsena. Viimane registreeritud vastuvõtt oli 28.10.2020 ning pärast seda isik enam vastuvõtule ei ilmunud ning keeldus ravist.
  14. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest tuleneb, et ta kolis
  15. a. jaanuarist xxxxxxxxxxelama, varem elas oma ema juures xxxxxxs. Ka Kohilasse ilmus Romet Duberg etteteatamata ning ei pidanud kokkulepetest kinni. Kuivõrd Romet Duberg ei teatanud oma tulekust ette, siis ei olnud võimalik XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXil ehk laste emal, vanaemal või muul kolmandal isikul kokkusaamiste juures viibida. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt ei meeldinud lastele, kui isa ootamatult tuli, sest ta oli ettearvamatu käitumisega. See tekitas lastes hirmu. Kui lapsed olid isa tulekust teadlikud, siis tundsid nad end kindlamalt. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXoli emale XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile mitmel korral helistanud, kui Romet Duberg lapsi teavitamata külastama tuli ning kurtnud, et ei taha issit sinna. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi sõnade kohaselt on Romet Dubergil kombeks lapsi sikutada-sakutada, et nad end ruttu riidesse paneks. Kannatanu on ise pealt näinud laste tõukamist ja tõmbamist Romet Dubergi poolt. Samuti, kui süüdistatav ei ole saanud oma tahtmist, siis on ta kasutanud laste peal füüsilist jõudu, näiteks tõstnud kättpidi üles. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi sõnul on vägivalla tagajärjel süvenenud laste hirm. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXon 25.05.
  16. a. ülekuulamise (tl. 79-80) käigus avaldanud, et Romet Duberg on teda tõuganud. 15.02.
  17. a. ülekuulamise (tl. 82-91) käigus kirjeldab, et on hirm, kui isa etteteatamata tuleb, kuna ta ei tea, mis isa teha võib. xxxxxxxxxxxxg on 15.02.2022 ülekuulamise (tl. 95-99) käigus samuti kinnitanud, et talle ei meeldi, kui issi külas käib, kuna ta hakkab iga kord tirima.
  18. Järgnev asjaolude kirjeldus XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi poolt hõlmab kuuldusi, st. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX on andnud kohtuistungil ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Nimetatud asjaoludeks on xxxxxxxxxxxxxx ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi kirjeldus isa Romet Dubergi poolt toimepandud tegudest. KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi on kuuldu tõendiks, kui selle sisuks on teise isiku poolt vahetult tajutud asjaolud. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXrääkis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile tema suhtes toimepandud vägivallaaktist kohe – helistas talle tööle -, mille tõttu saab kuuldut lugeda teise isiku kirjelduseks vahetult tajutud asjaolude osas. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt rääkis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX emale XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile Romet Dubergi poolt toimepandud teost sama päeva õhtul, kui XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX töölt tuli. Kohtu hinnangul saab sedagi lugeda vahetult tajutuks ning selle mõju all olemiseks. Kuivõrd 4 „vahetusel“ puudub ajaliselt määratletud definitsioon, siis saab lugeda ka mõne tunni möödudes tajutud asjaolusid veel vahetult tajutuks. Vahetud on reaktsioonid, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Teisisõnu: öeldu on niivõrd vahetu, et isik ei ole jõudnud mõelda tajutu kohta välja vale või seda moonutada. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX emale XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile sündmuse asjaoludest tõtt rääkis. Nii tema
  19. a. ja
  20. a. ütlused kattuvad osas, milles XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX kirjeldab tegevust, millega talle valu tekitati, kuigi ülekuulamiste vahele jäi umbes 9-kuuline periood ning lisaks oli kannatanu sündmuse kui ka ülekuulamiste ajal väga noor. Eelnev indikeerib kohtule, et sündmus tõesti selliselt aset leidis ning kuivõrd XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlused selles osas kattuvad XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi omadega, siis leiab kohus, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli emale sündmust kirjeldades vahetult tajutu mõju all.
  21. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi sõnul ajavahemikus
  22. a. detsember kuni
  23. a. mai täpset kuupäeva teadmata oli XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXtalle helistanud ja öelnud, et issi on nende juures (aadressil Posti 4-12, Kohila) ning võttis xxxxxxxx kõrist kinni ja sikutas. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXnuttis ja tal oli valus. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX läks kõne peale koju ja saatis Romet Dubergi minema. Seejärel lohutas nutvat XXXXXXXXXit, kelle nägu oli punane ja kael punakas. Romet Duberg eitas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile, et selline juhtum aset leidis. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXon 25.05.2021 ülekuulamise käigus kirjeldanud, et isa on kaelast kinni võtnud ja tõstnud. Selle tagajärjel oli tal natuke valus ja hinge tõmbas kinni. 15.02.2022 ülekuulamise käigus osutas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXkaelale ja selgitas, et Romet Duberg on tõstnud mõnikord, mille tagajärjel oli veidi valus ja korraks ei saanud hästi hingata. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX 15.02.2022 ülekuulamise (tl. 67-77) käigus kinnitas asjaolu, et Romet Duberg on XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXe haiget teinud: osutades nuku kaelapiirkonnale kirjeldas, et Romet Duberg võttis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX sealt kinni ning pigistas.
  24. XXXXXXXXX Dubergi ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlused ei riimu osas, milles kirjeldatakse, millises asendis oli XXXXXXXXX Duberg, kui Romet Duberg tal kaelast kinni võttis. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXütles 15.02.2022 läbiviidud ülekuulamise käigus, et ta seisis. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX kirjeldas 15.02.2022 ülekuulamisel, et XXXXXXXXX istus ning isa tõmbas ta püsti. Hiljem selgitas, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXistus ning isa pigistas ta kaela, tõstmist ei näinud. Kohtu hinnangul ei ole antud erinevus ütlustes sellise kaaluga, et saaks pidada üht või teist tõendiallikat ebausaldusväärseks. Mõlemad tõendiallikad on kirjeldanud üheselt sündmuse põhiosa – Romet Duberg võttis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXt kaelast kinni ning pigistas. Samuti andsid mõlemad lapsed kattuvaid ütlusi sündmuse asetleidmise koha osas, milleks oli lastetuba. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXon samasisulisi ütlusi andnud kahel ülekuulamisel, mille vahele jäi umbes 9 kuud. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX andis antud sündmuse konktekstis olulisi ütlusi vaid 15.02.
  25. a. ülekuulamisel, mis tähendab, et sündmusest oli möödunud umbes aasta. Kuivõrd XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli 15.02.2022 ülekuulamise ajal 7-aastane ning XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX10-aastane, sündmuse ajal olid mõlemad lapsed veelgi nooremad, siis on kohtu hinnangul erinevus ütlustes tingitud laste noorest vanusest ja sündmusest möödunud ajast. Riigikohtu hinnangul on ütluste andja vanus asjaoluks, millega on võimalik selgitada teatud ebakõlade esinemist tõendiallika ütlustes (RKKKo 15.02.
  26. asjas nr. 1-18-1247/58). Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist asjaoluga, mis tingiks tõendiallika ebausaldusväärsuse. Samuti ei ole kuriteo toimepanemise hindamisel keskse tähtsusega mitte kannatanu asend, vaid

§ 121

koosseisulised asjaolud, mille osas XXXXXXXXX Dubergi ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlused kattuvad. 5

  1. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt perioodil detsember 2020 kuni mai 2021 täpset kuupäeva teadmata rääkis XXXXXXXXX emale XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXile, et Romet Duberg oli nende juures (aadressil Posti 4-12, Kohila) käinud ning oli võtnud XXXXXXXXXel ninast kinni. XXXXXXXXX tundis valu ning tal oli ebameeldiv. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli sel päeval tööl. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX 25.05.
  2. a. ülekuulamisel (tl. 62-63) ütles, et Romet Duberg on teda tõmmanud ninast kahel korral – ühel korral toas ja ühel korral õues – ning ta tundis valu. 15.02.
  3. a. ülekuulamisel kinnitas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, et Romet Duberg on teda tõmmanud ninast ühel korral oma toas. Tal oli selle tulemusena valus. Kirjeldab ka, et see ei juhtunud mänguhoos või kogemata, vaid ta tajus seda kui tahet haiget teha. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlused erinevad asjaolus mitu korda on Romet Duberg teda ninast tõmmanud – kas üks või kaks korda. Esimesel ülekuulamisel ütles XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, et isa ehk Romet Duberg on teda kahel korral ninast tõmmanud ning teisel ülekuulamisel, mis toimus umbes 9 kuud hiljem, ütles, et isa on teda ühel korral ninast tõmmanud. Ema XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt on ta teadlik ühest olukorrast, kus Romet Duberg tõmbas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ninast. Nagu kohus ennist leidis, on antud erinevus XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustes selgitatav asjaoluga, et ta oli väga noor perioodil, kui väidetavad vägivallaaktid aset leidsid. Samuti tuleb arvestada, et ülekuulamised ei leidnud aset vahetult pärast tajutut, vaid hiljem. Laps, olukorras, kus ta ei mõista tema suhtes toimepandud teo lõplikku tähendust, kuna ta ei ole vaimselt väljaarenenud, ei ole oma vanusest tulenevalt võimeline kõiki asjaolusid detailitäpsusega mäletama. Seetõttu leiab kohus, et ka antud erinevuse puhul ei saa pidada XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluseid ebausaldusväärseks, vaid need on selgitatavad tema vanusega. Kohtu hinnangul on vähemalt üks vägivallaepisood XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi suhtes tõendite pinnalt tuvastatav.
  4. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütluste kohaselt leidis 08.05.
  5. a. aset intsident Romet Dubergiga, mille tõttu ta kutsus süüdistatavale politsei. Nimelt oli emadepäev ning XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX pidi lastega aega veetma. Romet Duberg tuli teavitamata ning avaldas soovi hoopis ise lastega aega veeta ning tahtis nendega välja minna. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli nõus, kui lapsed seda soovivad. Lapsed ei tahtnud minna, nad olid hirmunud. Romet Duberg lükkas temast möödunud XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi, mille tõttu kutsus viimane Romet Dubergile politsei. Antud sündmuse asetleidmist kinnitab selle kohta tehtud väljatrükk (tl. 101-103) ning lähisuhtevägivalla infoleht (tl. 104-106). 21.05.
  6. a. küsiti tsiviilasja nr. 2-21-6110 raames Kohila vallavalitsuselt seisukohta (tl. 56-61). Vastuskirjast tuli välja, et Romet Duberg on olnud nii oma endise abikaasa kui ka nende ühiste laste suhtes korduvalt vägivaldne. Nimetatud vastuskirjas ilmneb, et 15.01.21 kui ka 08.05.21 on Romet Duberg kasutanud oma endise abikaasa suhtes vägivalda – selle tulemusena XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX vigastusi ei saanud ega valu ei tundnud. Samuti vestluses Kohila vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga on lapsed kirjeldanud nende õe/venna suhtes tarvitatud vägivalda isa Romet Dubergi poolt. Laste kallal vägivallatsemise kahtluse tõttu teavitas xxxxxxxxxxx e-kirja teel politseid, mille tagajärjel alustati uurimist.
  7. Järgnevalt analüüsib kohus tõendeid, mis puudutavad politseiametniku ründamist.
  8. Häirekeskuse kõnesalvestise (tl. 110) kohaselt tegi 01.07.
  9. a. kell 21.42 xxxxxxxxxxxxxxg häirekeskusesse kõne ning teatas, et tema vend Romet Duberg on alkoholijoobes ning käitub agressiivselt. Agressiivne käitumine väljendus teiste ähvardamises, füüsiliselt kellelegi kallale ei olnud läinud. Relvi ega nuge samuti ei kasutanud. Varem on seesuguste konfliktide käigus tekkinud ka kähmlused. Aadressiks oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Soovis politsei abi, kiirabi ei olnud vaja. 6 XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ütluste kohaselt 01.07.2021 oli ta patrullisxxxxxxxxxxxxi Kaldega Mustvee piirkonnas. Tema oli patrulltoimkonna vanem ning Kalde patrulltoimkonna liige. Vanema ülesandeks on juhtida ja otsustada sündmuste käiku. Umbes kell 21.45 oli väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik aadressile. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXle tehti ülevaade häirekeskuse kõnest, kust ta sai informatsiooni, et Romet Dubergi nimeline isik on agressiivne ja joobes.
  10. Vormikaamerate salvestustelt (tl. 127) kui ka kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ütlustest tuleb välja, et patrull jõudis sündmuskohale umbes pool tundi pärast kõne lõppu. Õuel oli kolm istuvat meesterahvast – Romet Duberg istus trepil, tema isa istus seal lähedal toolil ning vend istus õuepeal oleval toolil. Romet Dubergil oli käes lahtine alkoholipudel. Inimesed käitusid adekvaatselt. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX hinnangul kriitilist situatsiooni ei olnud. Romet Duberg esitas provotseerivaid küsimusi. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX soovis Romet Dubergilt dokumenti ja andmeid isiku tuvastamiseks. Selle peale andis süüdistatav teada, et tema ei tea kes ja miks politsei kutsus, tema seda ei teinud ning seega ei soovi suhelda. Romet Duberg eemaldus ametnike ja ülejäänud seltskonna juurest. Romet Duberg oli maja kõrval laua juures. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX soovis endiselt Romet Dubergi isikut tuvastada, millega viimane nõus ei olnud. Romet Duberg tegi ametnikest ja toimuvast pilte ning tahtis politseiametnike lahkumist. Kui ametnik süüdistatavaga kontakti ei saanud, läks ta ülejäänud seltskonna juurde tagasi. Teataja xxxxxxxxxxxxxxx rääkis, et Romet Duberg on haige, kuid haigust ei tunnista ning ravile keeldub minemast. Nüüd lärmab ja süüdistab teisi, füüsilist konflikti ei ole olnud, kuid on ähvardanud. Romet Dubergi vend soovis politseiametnikele näidata videot, kust pidi näha olema Romet Dubergi poolne mootorsaega ähvardamine. Vormikaamera salvestistelt nähtub, et Romet Dubergi ravivajadus sai politseiametnikele teatavaks süüdistatava õega suheldes. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX kinnitas oma ütlustes, et ei ole kindel, kas teataja ütles, et isik vajab konkreetselt vaimset ravi, kuid sellest oli aru saada.
  11. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX läks tagasi maja kõrval oleva laua juurde, kus oli Romet Duberg. Proovis veelkord temalt andmeid saada ning palus tal politseiauto juurde minna. Romet Duberg keeldus. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX üritas Romet Dubergi käega suunata auto poole, kinni ei võtnud. Romet Duberg ärritus selle peale ning tõmbas oma käe ära, et ametnik ei saaks teda suunata ning ähvardas, et kui politseiametnikud süüdistatavat väänama hakkavad, siis hakkab midagi toimuma. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX hindas isikut ohuallikana, kes oli verbaalselt agressiivne, korraldustele ei allunud, pidas võimalikuks rünnet süüdistatava lähedaste kui ka ametnike suhtes, seega otsustas kasutada Romet Dubergi suhtes gaasirelva. See meede tundus talle proportsionaalne arvestades isiku suhtumist ning tema sportlikku vormi. Gaasirelva kasutamist pidas vajalikuks, et isikule oleks lihtsam käeraudu peale panna, sest gaasirelva kasutamise tagajärjena isikud tavaliselt istuvad või kükitavad ning hoiavad käsi silmadel. Antud juhul võttis Romet Duberg gaasirelva kasutamise tulemina kätte hoopis klaaspudeli ning oli hetkeks löögivalmis asendis. See asjaolu on tuvastatav ka vormikaamera salvestistelt.
  12. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX andis korduvalt süüdistatavale käsu pudel maha panna, kõhuli minna ja käed selja peale panna. Samuti võttis ta välja elektrišokirelva ning eemaldas kaitseriivi. Hoiatas selle kasutamise eest, kui isik korraldusi ei täida. Vajutas särinuppu, mis teeb elektriheli. Romet Duberg pani pudeli maha ning istus ja hõõrus silmi. Tema isa tuli laua juurde ning hakkas süüdistatavat maja poole talutama. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX tajus seda olukorda ohuhoiatusena, kuna vahetut sundi on keerulisem rakendada. Andis ka korduvalt korraldusi isale eemale minna, mida viimane ignoreeris. Seejärel otsustas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Romet Dubergi maha viia ning käerauad panna. Vormikaamera salvestistelt nähtub, et ametnik lähenes süüdistatavale seljatagant rahulikult. 7 Mahaviimine ebaõnnestus ning süüdistatav ründas ametnikku. XXXXXXXXX xxxxx kasutas gaasirelva, mis tabas ka XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXt mõlemasse silma, mille tagajärjel ei näinud ta enam peaaegu midagi. Rünne jätkus ning XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX sai vähemalt ühe löögi näkku ning süüdistatav tõmbas tal ka küüntega üle näo, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Nimetatud vigastused on fikseeritud kohtule esitatud fototabelis. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX tegi elektrišokirelvaga lasu süüdistatava suunas ning Romet Duberg kukkus elektri tagajärjel maha. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX eeldas, et paariline paneb süüdistatavale käerauad, kuna ta ise ei näinud. XXXXXXXXX xxxxx seda ei teinud ning rünne jätkus, mille tõttu sai Romet Duberg samast laengust uuesti elektrit. Süüdistatav kukkus kõhuli maha ning XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ronis talle peale ja kutsus abi. Romet Dubergi vend Argo aitas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXl ja XXXXXXXXX xxxxxl Romet Dubergile käeraudu peale panna. Kui Romet Duberg maas oli, siis ta palus vett ja nägu pesta, mida XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ei lubanud, kuna pidas võimalikuks süüdistatava poolset rünnet. Vormikaamera videosalvestiselt on kuulda luristavat heli, mis kohtu hinnangul tähendab, et süüdistatavale ikkagi andsid kohapeal viibivad isikud juua.
  13. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl. 114-116), mis on koostatud 02.07.2021 kell 02.00, nähtub, et Romet Duberg peeti kinni. Kahtlustus esitati

§ 274

lg 1 järgi ehk vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Alusena oli märgitud KrMS § 217 lg 2: on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda; kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale; KrMS § 217 lg 3: ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kahtlustatav vabastati kinnipidamise vajaduse äralangemise tõttu 02.07.21 kell 14.

  1. Fototabelist (tl. 117-118) on näha, et kahtlustataval Romet Dubergil on vasakul näopoolel vigastus.
  2. Käeoleva kriminaalmenetluse tõttu viidi 07.10.2021 Romet Dubergi suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis, mis määrati Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Ekspertiisiakti x III Argumendid ja põhjendused
  3. Järgnevalt esitab kohus omapoolsed argumendid ja põhjendused koosseisupärasuse, õigusvastasust välistavate asjaolude ning süü olemasolu osas. süütegude
  4. Romet Dubergi süüdistatakse

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel.

Et hinnata Romet Dubergile süüksarvatav tegu koosseisupäraseks peavad olema täidetud kõik objektiivse koosseisu tunnused ning kõigi nende tunnuste suhtes peab esinema vähemalt kaudne tahtlus

§ 16lg 4 mõttes.

  1. Esmalt tuleb hinnata, kas Romet Duberg on oma laste suhtes käitunud viisil, mis oma teoga on kaasa toonud valuaistingu. Nii kannatanu(te) XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi, XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi kui ka XXXXXXXXX Dubergi ütlustest selgub üheselt, et süüdistatav võttis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXt kõrist kinni ning pigistas, mille tulemusena tundis XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXvalu ning tal tekkis hingamisraskus. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest nähtub ka, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXnuttis ja seda mitte vaid vahetult pärast teo toimepanemist, kuid ka siis, kui XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli töölt koju tulnud. See asjaolu kinnitab kohtus veendumust, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXtundis teo tulemusel valu. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXon mõlema ülekuulamise käigus, mille vahele jäi umbes 9 kuud, kinnitanud süüdistatava tegu ning et ta selle tagajärjel valu tundis. Ka XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX suutis aasta pärast nimetatud sündmuse toimumist meenutada juhtunut 8 ning anda kuriteosündmuse põhiosas teiste isikutega kattuvaid ütlusi. Kohtu jaoks teeb sündmuse asetleidmise usutavaks asjaolu, et mõlemad lapsed – XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX – olid sündmuse toimumise ajal ning ülekuulamiste ajal väga noored, kuid suutsid samasisulisi ütlusi anda. Kuivõrd antud sündmus on laste teadvusesse niivõrd hästi süüvinud, siis see veenab kohut, et antud sündmus kirjeldatud viisil tõesti aset leidis. Seega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud süüdistatava poolne XXXXXXXXX Dubergi kehaline väärkohtlemine, mille tagajärjel tundis kannatanu valu.
  2. Enne tahtluse tuvastamist, annab kohus hinnangu XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi suhtes toimepandud teo vastavusele

§ 121objektiivse koosseisu tunnustele.

Nii XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi mõlemal ülekuulamisel antud ütlustest kui ka XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest ilmneb, et süüdistatav oli vähemalt ühel korral tõmmanud XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ninast viisil, millega tekitati talle valu. Kuna XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli nimetatud sündmuse ajal väga noor – 6-aastane, kuid tema jutt on püsinud sündmuse osas muutumatuna, siis on kohtu hinnangul vähesest tõendite hulgast olenemata, leidnud kinnitust, et Romet Duberg kannatanut kehaliselt väärkohtles tekitades talle valu. 26. Järgnevalt hindab kohus, kas Romet Duberg tegutses tahtlikult nimetatud tegusid toimepannes. Kuigi tahtlus tuleb iga teo suhtes eraldi tuvastada, siis leiab kohus, et kuna eelnimetatud tegude asteleidmise tingimused on üsna sarnased, siis saab subjektiivse külje analüüsi koostada mõlema teo kohta korraga. Kohtu hinnangul pani Romet Duberg XXXXXXXXX Dubergi ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi suhtes teod toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest nähtub, et süüdistataval oli kombeks oma tahtmise saamiseks laste peal kasutada füüsilist jõudu. Samuti neid sikutada-sakutada, et nad end näiteks kiiremini riidesse paneksid. Ehk siis kehaline väärkohtlemine, millega võis kaasnevad ka valu tekitamine, oli Romet Dubergi jaoks vahend oma tahtmise läbisurumisel. Kohus järeldab sellest, et Romet Duberg oli teadlik, et oma tegevusega tekitab ta lastes sedavõrd negatiivse emotsiooni, et nad hakkavad käituma süüdistatavale meelepärasel viisil ning seega oli laste füüsiline mõjutamine eesmärgipärane tegevus. Kui juba süüdistatav kasutas laste peal füüsilist jõudu eesmärgipäraselt oma tahtmise saamiseks, siis järelikult hindas ta oma teo piisavalt intensiivseks, et ta sellega on võimeline lapsi mõjutama, ning seega pidas võimalikuks oma teo intensiivsusest tulenevalt neile ka valu tekitamist kasvõi vähesel määral. Seda eelkõige põhjusel, et Romet Duberg oli lapsevanem, kes oli osalenud oma laste kasvatamisel, ning seega oli teadlik oma kogemusest tulenevalt, et lapsed on temast oluliselt nõrgemad ja tundlikumad. Samuti ütles XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ülekuulamise käigus, et tema tajus Romet Dubergi käitumist kui tahet haiget teha. Ninast tõmbamine ei toimunud mänguhoos ega kogemata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav käitus XXXXXXXXX Dubergi ja XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi suhtes tegusid toime pannes kavatsetult. 27. Romet Dubergi süüdistatakse

§ 121

lg 2 punktide 2 ja 3 järgi, mis tähendab, et kohus peab kontrollima ka kvalifitseerivate asjaolude olemasolu ning tahtlust. Punkt kaks nimetab, et tegu on toimepandud lähi-või sõltuvussuhtes. Kuna Romet Duberg on XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ja XXXXXXXXX Dubergi bioloogiline isa, kes on osalenud ka laste kasvatamise protsessis, siis saab jaatada lähisuhte olemasolu. Niivõrd väikestele lastele, nagu käesolevas asjas, on omane lisaks materiaalsele sõltuvusele ka emotsionaalne sõltuvus oma vanematest. Nende poolt tehtavad teod reeglina avaldavad seda rohkem mõju, mida noorem on laps. Järelikult on objektiivse tunnusena tuvastatud nii lähi- kui ka sõltuvussuhe, kuigi piisab vaid ühe esinemisest. Lähisuhte osas esineb kavatsetus – süüdistatav eesmärk oligi just nimelt vaid enda lapsi mõjutada füüsilise jõuga, sest ta tahtis, et tema lapsed kuulaksid tema sõna. Sõltuvussuhte osas esineb vähemalt otsene tahtlus

§ 16

lg 3 mõttes, kuna süüdistatav 9 teadis, et kasutab vägivalda enda väikeste laste suhtes, kes on temast nii materiaalselt aga ka emotsionaalselt sõltuvad ehk ta pidas võimalikuks, et oma tegevusega ta on võimeline just nimelt oma lapsi rohkem mõjutama, kuna nad on temaga läbi lapse-vanema sideme seotud ning sõltuvad. Teisisõnu: nii väikestel lastel ei võimalik otsustada mitte enam oma vanemaga suhelda või kokku puutuda, kuna nad on otseselt sõltuvad temast. Kuivõrd antud asjas on tuvastatud kaks kuriteoepisoodi, siis on täidetud ka punkti 3 nõue, milleks on korduvus – st. süüdistatav on täitnud sama koosseisu rohkem kui ühe korra. 28. Eelnimetatud vägivallaepisoodide puhul ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. Eraldi tuleb lahendada isiku süü küsimus

§ 32mõttes.

Praeguses asjas tuleb anda hinnang, kas isik oli tegusid toime pannes süüdiv, kuivõrd ravidokumentidest kui ka kannatanu XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlustest ilmneb, x x

  1. Kohus juhib tähelepanu, et tuvastatud kahe süüteoepisoodi täpne asetleidmise aeg ei ole teada. Nimelt alustati antud tegude osas uurimist alles mitu kuud hiljem, mille tõttu ei olnud kannatanud võimelised määratlema täpseid kuupäevi. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Romet Duberg pani vägivallaaktid toime ajavahemikus 01.12.
  2. a. kuni 08.05.
  3. a. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole kuriteosündmuse täpne ajaline määratlemine vajalik, vaid piisab, kui näidata ära ajavahemik, mille sees sündmus toimus. Vaid teatud olukordades on põhjendatud isiku süüditunnistamise välistamine, kui kuriteosündmust ei ole võimalik ajaliselt määratleda. (vt. RKKKo 3-1-1-55-14 p. 169) Näiteks võiks välistavaks asjaoluks olla see, kui ekspertiisi käigus oleks tuvastatud, et Romet Dubergil esinesid kuritegude toimepanemise ajavahemikul (01.12.2020-08.05.2021) mingitel momentidel psühhoosi tunnused. Sellisel juhul oleks võimalik välistada süüditunnistamine KrMS § 7 lg 3 järgi. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud seesugust ega muud välistavat asjaolu, mille tõttu saaks pidada ajalist määratlematust probleemiks ning süüdistatava õigusi rikkuvaks.
  4. Käesolevas asjas on Romet Dubergi süü

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi leidnud tõendamist tuginedes XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ja XXXXXXXXX Dubergi kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis avaldati kohtumenetluses KrMS § 290-1 lg 1 p 1 alusel. Samuti on tõendina arvesse võetud laste ema XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlusi osas, milles lapsed kirjeldasid emale juhtunut. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, siis on nimetatud ütlused tõendina arvestatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi. Eesmärgiga tagada täielik selgus käesoleva kohtuotsuse seaduspärasuse osas selgitab kohus järgmist. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega KrMS § 66 lg 21 nimetatud isiku ütlustele. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ütlused lähevad KrMS § 66 lg 21 nimetatud isiku ütluste alla. Võib paista, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ja XXXXXXXXX Dubergi kohtueelses menetluses antud ütlused on ütlused, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Eelistungil taotles kaitsja laste kohtusse kutsumist ning selgus, et kohtueelse menetluse käigus jättis kaitsja taotlemata lindistatud laste ülekuulamised, et ta nendega tutvuda saaks. Kaitsja põhjendas seda asjaoluga, et süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ega soovinud neid kuulata. Sellest tulenevalt jättis kaitsja kasutamata küsimuste küsimise võimaluse. Kuivõrd kaitsjal oli võimalik vahetut tõendiallikat kohtueelses menetluses küsitleda ning küsimuste osas ka kaitsealusega konsulteerida, kuid jättis selle tegemata, siis kohtu hinnangul ei ole XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXi ja XXXXXXXXX Dubergi ütluste näol tegemist ütlustega, mille suhtes ei saanud kaitseõigust teostada. Selles tulenevalt ei lähe Romet Dubergi süüditunnistamine

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vastuollu Kr

MS § 15 lg-ga

  2. Järgnevalt annab kohus hinnangu Romet Dubergi süüditunnistamises

§ 274lg 1 järgi.

Antud juhul on kaitstavaks õigushüveks avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. 10 Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivse külje pealt tuleb tuvastada tahtlus iga koosseisuelemendi suhtes ning seejuures piisab kaudse tahtluse olemasolust.

  1. Nimetatud kuriteo toimepanemise ohvriks on käesoleval juhul politseiametnik XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX – seda kinnitavad nii XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ütlused, mõlemad vormikaamera salvestised, kuid lisaks ka kaudse tõendina teenistuslehe väljatrükk, mis koostati 01.07.2021 ning on esitatud menetluse käigus. Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi: PPVS) § 2 lg 2 kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse, kelle põhiülesandeks on muuhulgas avaliku korra kaitsmine. PPVS § 34 lg 1 järgi on politseiamentikuks muuhulgas Politsei- ja Piirivalveametis ametikohal teenistuses olev isik. Seega on politseiametnik, kellele on antud volitused teostamaks avalikku võimu, võimuesindaja.
  2. Kontrollimaks vägivalla kasutamist tuleb vaadata

§-de 120-121 koosseisupärasust. Käesoleval juhul tuleb kõne alla taas § 121 lg 1. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX andis ütlusi, et Romet Duberg ründas teda, mis seisnes selles, et tegi lööke tema suunas, millest vähemalt üks tabas ning ühe löögi tulemusel sai ta kriimustusi näole, tundis ka valu. Vormikaamera videosalvestistes tuleb samuti välja, et kui XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX süüdistatavale seljatagant lähenes, et teda maha võtta, siis Romet Duberg ründas kannatanut ning nende vahel tekkis rüselus. Fototabel, mis on menetluse käigus kohtule esitatud, kinnitab, et kannatanul olid sündmuse tagajärjel näos vigastused. Vigastused asusid XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX paremal näopoolel põse piirkonnas. XXXXXXXXX xxxxx vormikaamera salvestisest on näha, et sündmuskohal olles ja enne rünnaku toimumist, oli XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX nägu terve. Seega on leidnud kinnitust, et kehalise väärkohtlemise käigus on tekitanud süüdistatav kannatanule kehavigastusi, mida kinnitavad nii kannatanu ütlused, fototabel kui ka vormikaamerate salvestised. Kuigi antud koosseisu puhul tuleks kõne alla ka kvalifitseeriv tunnus lõige 2 punkti 3 järgi, milleks on korduvus, siis ei ole antud süüteo kontekstis oluline seda kontrollida. Seda põhjusel, et kohus teostab kontrolli

§ 274

lg 1 järgi, mille üheks tunnuseks on vägivalla kasutamine ehk

§ 121lg 1 tegu moodustab ainult osa põhikoosseisust.

Vägivalla kasutamine ehk koosseisutunnus on tuvastatav ilma kvalifitseeriva elemendita.

  1. Võimuesindaja suhtes tarvitatud vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, st. vägivalla tarvitamise ajendiks peab olema konkreetne võimuesindaja tegu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et politseiametnikud saabusid aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxväljakutsega seoses, mida kinnitab nii häirekeskuse kõnesalvestis ja ka XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ütlused. Ehk siis ametnikud suundusin sündmuskohale seoses oma teenistusülesannete täitmisega. Konkreetne rünnak süüdistatava poolt toimus olukorras, kus XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX üritas süüdistatavat maha viia, et talle käerauad peale panna. Vormikaamera salvestistest nähtub, et süüdistatav oli juba politseiametnike sündmuskohale saabudes nende suhtes negatiivselt meelestatud, ei tahtnud suhelda ega koostööd teha. Enne rünnet oli XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX kasutanud süüdistatava suhtes gaasirelva, sest ta ei allunud korraldustele. Kuivõrd süüdistatava nägemine oli häirunud ja ta ei orienteerunud enda ümber toimuvas, siis ei pidanud XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX enam raskema meetme rakendamist proportsionaalseks ning otsustas süüdistatava maha viia. Selle peale süüdistatav ärritus ning osutas vastupanu, st. rabeles end lahti. Järgnevalt toimus rünne politseiametniku suhtes.
  2. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Romet Duberg kasutas vägivalda just põhjusel, et politseiametnik XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX tahtis isikut maha viia ehk vahetut sundi rakendada, mis on korrakaitseseaduse (KorS) § 75 lg 1 järgi politsei pädevuses. KorS § 76 11 reguleerib vahetu sunni kohaldamise lubatavust. Lg 1 kohaselt võib politsei rakendada vahetut sundi, kui ohu tõrjumiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik. KorS § 78 lg 1 nõuab isiku hoiatamist vahetu sunni rakendamise korral, küll aga võib lg 4 järgi jätta hoiatamata, kui see ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et enne süüdistatava poolset rünnakut oli tema suhtes kasutatud gaasirelva, kuna isik oli verbaalselt agressiivne, ei lubanud end ametnikel puutuda ning kaasa nendega ei läinud, samuti ei vastanud küsimustele, mille tõttu kujutas ta endast ohuallikat XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX sõnade kohaselt. Gaasirelva kasutamise järgselt tahtis süüdistatav ametnikku klaasist pudeliga rünnata. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX oli valmis kasutama elektrišokirelva ning hoiatas selle eest. Kuna süüdistatava nägemine oli häiritud, siis pani ta pudeli maha. Selle peale tuli süüdistatava isa ning hakkas Romet Dubergi minema talutama. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX hindas seda olukorda suuremaks ohuks, kuna teise isiku juuresviibimisel ei ole võimalik kohaldada vahetut sundi efektiivselt. Samuti kuna Romet Duberg oli hinnatud oma käitumise poolest ohtlikuks ning väljakutse oli tehtud samuti seoses ähvardamise ja füüsilise vägivalla kasutamise ohu tõttu lähedaste suhtes, siis pidas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX vajalikuks vahetu sunni rakendamist ning süüdistatava käerauastamist. Elektrišokirelva kasutamine ei olnud enam proportsionaalne, kuna süüdistataval oli pisargaas silmas, mis häiris tema taju ennast ümbritseva suhtes. XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX otsustas kasutada füüsilist jõudu ning isik maha viia. Korralduste andmisel ei olnud mõtet, sest vormikaamera salvestistelt on näha, et nii süüdistatav kui ka teised kohalviibijad politsei korraldusi ignoreerisid. Seega ei olnud kohtu hinnangul võimalik ohtu tõrjuda teisiti kui vahetu sunni rakendamisega. Samuti ei olnud füüsilise jõu rakendamisel hoiatamine enam asjakohane, kuna esines vahetu kõrgendatud ohu olukord. Kuigi Romet Duberg konkreetsel momendil, mil XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX alustas isiku maha viimisega, agressiivselt ei käitunud, siis eelnevalt oli isik olnud verbaalselt agressiivne, samuti tahtnud politseiametnikku klaasist pudeliga rünnata või vähemalt ähvardas löömisega. Nimetatud rünne jäi poolel vaid asjaolu tõttu, et isiku silmades oli pisargaas. Seega hindab kohus politseiametniku tegevuse seaduslikuks, kuna vahetu sunni rakendamise pädevus on politseile seadusega antud ning pädevust teostati selle piirides. Samuti oli füüsilise jõu rakendamine vahetult enne süüdistatava poolset rünnet põhjendatud ja proportsionaalne.
  3. Kohus on veendunud, et Romet Duberg pani talle inkrimineeritava teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Romet Dubergi eesmärk oli politseiametnikku rünnata, et sellega takistada teenistusülesannete täitmist, mis seisnes süüdistatava mahaviimises ning käeraudade peale panemises. Tõendite pinnalt on ilmselge, et süüdistatav ei tahtnud politseiametnike korraldustele alluda, nende küsimustele vastata, lasta neil oma isikut tuvastada ega nendega kaasa minna. Samuti saatis ta neid korduvalt minema ning ei suhelnud viisakalt. Kui politsei rakendas vahetut sundi korra tagamise eesmärgil, siis oli ka sel juhul selge, et Romet Duberg ilma vastupanu osutamata politseil oma kohustusi täita ei lase. Seda ilmestab asjaolu, et Romet Duberg tahtis politseiametnikku klaaspudeliga rünnata, kuid rünne jäi katki isiku silmades oleva pisargaasi mõju tõttu. Teisel korral süüdistatava rünne õnnestus – ta rabeles lahti ja hakkas kätega XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX suunas lööma. Kuivõrd isik oli suunatud ametniku poole ja piltlikult öeldes viskas rusikaid, siis ta teadis, et ta politseiametnikku füüsiliselt ründab ja tekitab sellega valu või kehavigastuse. Süüdistatava eesmärgipärast tegevust näitab ka see, et kui tema suhtes elektrišokirelva kasutati, siis saadud elektrist taastudes üritas ta uuesti politseiametnikku rünnata, mispärast kasutati tema suhtes uuesti eelnimetatud relva. Järelikult ei ole kohtul kahtlust, et Romet Dubergi eesmärk oli politseiametnikku rünnata, et tema suhtes vahetut sundi ei rakendataks, ning seejuures teadis, et oma löökidega ta takistab politseiametniku tegevust ning tekitab talle samal ajal valu või kehavigastuse. 12 38. Järgnevalt hindab kohus, kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Kohus käsitleb põgusalt

§ 28reguleeritud hädakaitseseisundit.

Ehk siis, tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub sellega vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Niisiis on hädakaitseseisundi olemaolu võimalik, kui tõrjutav rünne on õigusvastane. Käesoleval juhul ei saa hinnata XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX poolt rakendatud vahetut sundi õigusvastaseks ründeks, kuna eelnev analüüs näitab, et XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX tegutsemine vahetult enne süüdistatava poolset rünnet oli seadusepärane. Seega on hädakaitseseisund välistatud ning muud õigusvastasust välistavat asjaolu ka ei esine. 39. Süü olemaolu osas viitab kohus taaskord läbiviidud ekspertiisile ning sealt saadud tulemustele. Ekspertiisiakti kohaselt x IV Karistus 40.

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi karistatakse inimest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 274lg 1 järgi karistatakse inimest kuni viieaastase vangistusega.

41.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
  3. Romet Duberg ei käi tööl ja tal puudub sisuliselt sissetulek. Seega ei täidaks rahaline karistus tema puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega.
  4. Nii

§ 121

lg 2 p 2, 3 kui ka

§ 274lg 1 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör taotles karistuseks vastavalt ühe aasta ja ühe aasta ning kuue kuu pikkust vangistust ja

§ 64lg 1 alusel kahe aasta pikkust liitkaristust.

  1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalamate määradega. Romet Dubergi süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Ehkki tegemist oli laste väärkohtlemisega, siis ei tekitatud neile tervisekahjustust, vaid üksnes hetkelist ja väheintensiivset valu. Sama põhimõte kehtib ka politseiametniku ründamise kohta – ühekordne löök ja kriimustused, mis põhjustasid valu. Romet Duberg on kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Sellise inimese puhul võiks olla võimalik karistuse eesmärke saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.
  2. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine. Karistuse kandmine tingimisi, alludes kriminaalhooldusele ja täites lisakohustust, võiks Romet Dubergi puhul 13 tõhusamalt maandada ohtu uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks kui reaalne vangistus. Siinkohal peab kohus silmas, et tal tuleb veel kolm alaealist last kasvatada, kellega edukaks toimetulekuks peaks süüdistatav parandama oma sotsiaalseid oskusi. Reaalse vangistuse kandmine neid oskusi ilmselt ei parandaks. Samuti võib vangistusse sattumine tekitada lisapingeid süüdistatava peres. Romet Dubergi ei saa ka pidada niivõrd ohtlikuks, et ta tuleks ühiskonnast esimesel võimalusel eraldada.
  3. Seega jätab kohus vangistuse

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrab katseajaks kaks aastat ja kuus kuud. Kuna Romet Duberg ei ole pidev alkoholi tarvitaja, ei ole tarvis talle määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Küll aga, parandamaks vanemlikke oskusi ja hoidmaks seeläbi ära uusi probleeme lastega, peab Romet Duberg osalema ka sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja. IV Asitõendid ja menetluskulud

  1. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, CD-plaat politsei vormikaamera salvestistega ja kuus DVD-plaati alaealiste ülekuulamiste salvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud andmekandjad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1087,50 eurot; määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 201 eurot ja kohtumenetluses 1993,92 eurot, kokku 2194,92 eurot; tunnistajatele hüvitatav summa 238,72 eurot ning eksperdile makstud tasu 765 eurot. Menetluskulud kokku on 4286,14 eurot.
  3. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  4. Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et Romet Duberg ei käi tööl, samas peaks ta toetama oma kolme last, vähendab kohus menetluskulusid 600 euroni ja määrab need tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Romet Duberg on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.