KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Viru Maakohus 16. oktoober 2023 Jõhvi kohtumaja 4-23-2536 Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses W kaebus PPA Ida prefektuuri 19.07.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,23,003348 W, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx PPA Ida prefektuur VTMS § 120, § 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: 1. Rahuldada W kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.07.2023 otsus väärteoasjas nr 2440,23,003348. 2. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2440,23,003348 W poolt LS § 261-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. 3. Tagastada tasutud rahatrahv 300 (kolmsada) eurot X (ik xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX viivitamatult pärast antud kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse ärakirjad edastada W´ele, PPA Ida prefektuurile ja resolutsiooni p 3 osas teadmiseks Xle ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul antud kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD Ida prefektuuri 19.07.2023 kiirmenetluse otsusega määrati Wle rahatrahv 300 eurot LS § 261-2 lg 1 alusel selle eest, et tema samal päeval kell 9.17, Lüganuse vallas, Ida-Virumaal, Tallinn-Narva mnt 143 km-l juhtis mootorsõidukit koos haagisega (Respo 750S000T000, reg mk XXXXXX), teostas veose väli WC vedu, omamata LS § 34-1 sätestatud eriluba. Haagise tegelik mass oli 940 kg. Lubatud suurim registrimass 750 kg (tl 3, 11). 28.07.2023 laekus Viru Maakohtule W’e kaebus e-kirja vormis, milles ta palub tühistada tema suhtes tehtud 19.07.2023 kiirmenetluse otsus nr 244023003348. Kaebuse põhjenduste järgi W …ei tunnista ennast süüdi… 18.07.2023 õhtul tuli mulle teade, et võtaksin oma bussile taha väli WC kerghaagise ja transpordiksin … Saka mõisa. 19.07.2023 hommikul kell 7 … haakisin taha järele veetava Royflush WC… Veendusin, et kõik tuled töötavad ja haagise küljel on silt, et haagise kogukaal on 750 kg. Asusin teele Saka mõisa poole kuni politsei mind peatas. Ei omanud 1 vähimadki teadmist, et antud haagis on raskem kui lubatud, sest mulle öeldi, et ma võin bkategooria lubadega seda vedada… (tl 2). Viru Maakohtu 8.09.2023 määrusega kaebus jäeti käiguta, andes kaebajale aega puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohaselt allkirjastatud kaebuse esitamiseks) (tl 16). 19.09.2023 esitas W digitaalselt allkirjastatud kaebuse, milles nõudis temale määratud trahvi tühistamist, sest ei olnud teadlik kerghaagisel teostatud ümberehitustest. Trahvi tasus XXX OÜ, kuna nemad rentisid antud käimla ja palusid tuua selle välikäimla kohale Saka mõisa. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 21). Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus ka kirjaliku menetlusega, kuid oma vastuses kaebusele palus jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt liiklusseaduse § 80 lg 1 ja § 80 lg 2 sätestatule ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes teljekoormus registriteljekoormust ning juhul kui ületatakse registrimassi ja/või registriteljekoormusi, siis on sellist sõidukit lubatud kasutada vaid liiklusseaduse § 34´1 sätestatud korra, mis omakorda tähendab, et veo teostamiseks peab olema eriluba. Käesoleval juhul W `il eriluba puudus. Seega oli tema poolt rikutud LS § 80 lg 1 ja LS § 80 lg 2 nõudeid ning menetlusaluse isiku poolt toime pandud õigusvastane käitumine kvalifitseeriti liiklusseaduse § 238 ja § 261`2 lg 1 järgi. Kohapeal kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustes kohaselt W põhjendab ülekaalu teket sellega, et ei olnud teadlik sellest, et haagis koos välikäimlaga on lubatust raskem. Kaebuses aga viitab menetlusalune isik asjaolule, et soovib karistuse kustutamist kuna isik ei ole nõus, et teda karistatakse teo eest mille toimepanemises ta enda süüd ei näe. Menetlusalune isik viitab, et süüdi on haagise omanik-rendifirma kes on antud välikäimla haagisele paigaldanud. Samas ei ole vaidlust selle üle, et isiku poolt juhitud sõiduki haakes olev haagis oli lubatust raskem. Isiku kaebus on esitatud pigem selles osas mis puudutab karistus märget. Ja siinkohal ei saa kohtuväline menetleja miskit teha. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu menetlusaluse isiku toodud väitega, et süüdi on ainult haagise omanik-rendifirma. Teel liigeldes vastutab juht nii enda tegevuse eest kui ka sõiduki tehnoseisundi, sõiduki mõõtmete ja kaalu eest. Enne sõidu alustamist on juhil kohustus kontrollida kõiki neid asjaolusid. Menetlusaluse isiku kohapeal antud ütlustes kui ka hiljem esitatud kaebusest ei nähutu, et juht oleks seda enne sõidu alustamist teinud kõik endast oleneva, et rikkumine aset ei leiaks. Samuti kohtuvälise menetleia esindaja viitab asjaolule, et vastavalt massimõõtmise protokollile tuvastati 190 kg suurune ülekaal mis arvestades haagise lubatud kogukaalu ei ole sugugi tähtsusetu. Transpordiameti kodulehel Transpordiameti e-teenindus (mnt.
- ee)sõiduki taustakontrollis on näha, et antud haagise kandevõime on 277 kg ning tuvastati ülekaal 190 kg. Kogumassist moodustab see üle 25 %. Karistusseadustik (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Liiklusseaduse § 261 `2 lg 1 alusel võib isikut karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses s.o. 800 eurot või arestiga kuni 30 päeva. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü Liikusseaduse § 261`2 lg 1 ja § 238 õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja määras isikule rahatrahviks 75 trahviühikut ehk 300 eurot seega kohaldatud karistused on sanktsiooni keskmises määrast madalamad ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Menetleja kindlasti arvestas isiku poolt kirja pandud kahetsusega ja arvestas ka rikkumise iseloomu ja selle tekke tagamaid. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta ning on jätkuvalt seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus ja selle suurus on põhjendatud. 2 Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 120 lg 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. (tl 33) KOHTU SEISUKOHT Kohus ei tuvasta menetlusõiguse normide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Õigused olid menetlusalusele isikule nõuetekohaselt tutvustatud, mida kinnitab ka W’e allkiri tl-l 12. Ta oli nõus ka kiirmenetluse kohaldamisega. Samuti tutvustati temale massimõõtmise protokolli, mida kinnitab W’e allkiri (tl 15) ja tal ei olnud pretensioone selle menetlustoimingu suhtes. Samas ei võta see menetlusaluselt isikult õigust kaevata kiirmenetluse otsus edasi ning kaebemenetluses peab kohus arutama asja algusest peale ehk ab ovo. Pooled nõustusid kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus lahendab antud kaebuse kohtuistungit korraldamata. Tutvunud poolte kirjalikke seisukohtadega ja toimiku materjalidega leiab kohus, et antud asjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Nii oma kaebuses kui kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes tunnistab W, et vedas oma sõidukiga Ford Transit reg nr XXXXXX haagist reg märgiga XXXXXX, s.o välikäimla. Massimõõtmise protokollist nähtub, et haagise kogumassi mõõtmise lõplikuks mõõtetulemuseks on 940 kg (tl 14-15) ehk see on lubatust 750 kg-st 190 kg võrra suurema massiga. Samas menetlusalune isik on algusest peale eitanud oma teadlikkust asjaolust, et haagise tegelik mass (mis politsei poolt mõõdetuna moodustab 940
- kg)ületab lubatud registrimassi (750 kg). Oma ütlustes osutab W, et haagis ülekaalus teadmatusest (tl 13). Oma versiooni kinnituseks esitas W kohtu nõudmisel foto haagise juures olevast sildist, millel haagise kogumassiks on märgitud 750 kg (tl 25). Samuti haagise registreerimistunnistuses (millest tehtud foto esitas kaebaja kohtu nõudmisel) on sama number ehk 750 (tl 36). Seega, kõik tõendid (sh nii menetlusaluse isiku enda ütlused, kui ka foto haagise juures olevast sildist ja registreerimistunnistusest) osutavad, et W’el oli õigustatud alus arvata, et haagise mass on 750 kg, mis ei ületa lubatud piirmäära, ning ta ei olnud teadlik haagise tegelikust massist (940 kg). Iseenesest õige on kohtuvälise menetleja märkus, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kuid antud juhul, kohtu arvates, ei nähtu W’e teos isegi ettevaatamatuse kõige kergema vormi ehk hooletuse tunnuseid. KarS § 18 lg-te 1-3 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Antud juhul puuduvad tõendid või asjaolud mis kinnitaksid, et W pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk et tema sõiduki külge kinnitatud haagise tegelik mass ületab maksimaalselt lubatud massi (750 kg). Menetlusalune isik seda eitab ning ei ole mõistlik eeldada, et ta võis tuvastada ülekaalu visuaalselt ehk palja silmaga välikäimlat vaadeldes. Haagise külge kinnitatud silt andis talle põhjendatud alust arvata, et selle mass ei ületa lubatud piirmäära. See kinnitab menetlusaluse isiku versiooni, sest sellel sildil haagise kogumassiks on märgitud 750 kg, mis ei ületa lubatud massi ja milleks menetlusalune isik ei pidanud küsima eriluba. 3 Kohus iseenesest nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, et teel liigeldes vastutab juht nii enda tegevuse eest kui ka sõiduki tehnoseisundi, sõiduki mõõtmete ja kaalu eest ning enne sõidu alustamist on juhil kohustus kontrollida kõiki neid asjaolusid. Samas, kohtu arvates, menetlusalune isik on täitnud oma hoolsuskohustust sellega, et veendus haagise küljes oleva sildi abil, et selle mass ei ületa lubatud massi ning ta ei võinud eeldada, et tegelik mass võis olla sellest hoopiski suurem. Seetõttu ei nõustu kohus kohvuvälise menetleja seisukohaga, et juht ei teinud enne sõidu alustamist kõik endast oleneva, et rikkumine aset ei leiaks. Täiendavate mõõtmiste tegemist ei saanud, kohtu arvates, antud juhul menetlusaluselt isikult eeldada ega nõuda, sest seadus ei näe ette nö topeltkontrolli teostamise kohustust haagist kasutava sõiduki juhule, et lisaks registreerimistunnistusele (milles massiks on samuti märgitud 750
- kg)ja haagisele kantud infole peab juht veel mõõtma massi nt kaaludega. Sellise kohustuse panemine oleks liikleja suhtes ilmselgelt üleliigne ja ebamõistlikult koormav. Seetõttu puudub alus, miks menetlusalune isik ei pidanud antud juhul uskuma registreerimistunnistusele ja haagisele kantud andmete õigsust, suhtuma neisse kriitiliselt ja pidi kindlasti neid üle kontrollima. Kohtu arvates menetlusalune isik oli antud olukorras piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning tegi kõik endast oleneva, et tagada seaduse nõuetest kinnipidamine ehk ülekaalu ei pidanud ta ette nägema. Seega puuduvad tema teos LS § 261-2 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul kuulub menetlus lõpetamisele W teos väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. Kuna praeguseks kaevatava kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 300 eurot on juba tasutud X pangakontolt Rahandusministeeriumi pangakontole (tl 26) tuleb tasutud trahv tagastada samale isikule ehk X (ik xxxxxxxxxxx) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX viivitamatult pärast antud kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4