KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-22-100456 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. september 2023 Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi R

§ 333lg-t 1.

Menetluse peatamise taotlus oli piisavalt põhistatud. Lahendit kriminaalasjas nr 21244000590 ei ole tänaseni tehtud ja kriminaalmenetluse uurimine ei ole lõpetatud. Kostja ei allkirjastanud laenulepingut

1. juunil
2. Kostja ei saa lepingut täita, kohustused kuuluvad kolmandale isikule. Sõnum laenu ülekandmise kohta edastati kellegi teise isiku telefoninumbrile. Kolmas isik kasutas ära kostja usaldust, võttis pettusega enda valdusesse dokumendid. Kolmas isik ei saanud luba tehingute tegemiseks ja kostja ei andnud nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks. Esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115, § 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada volituse andmisel, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisel, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt TsÜS §-le 90 saab tehingut tunnistada õigustühiseks ka juhul, kui leping oli sõlmitud TsÜS § 92-st tulenevalt olulise eksimuse mõjul, või kui leping on sõlmitud TsÜS § 94 järgi pettuse mõjul. Praegusel juhul ei ole kostjale adekvaatselt selgitatud tüüptingimuste olemust ja tüüptingimuste rakendamise tagajärgi kostja suhtes. Kostja ei ole lepingut näinud, kuna ta ei ole seda sõlminud. Kostja ei ole laenulepingut kätte saanud.
5. juunil 2020 kui kostja oli tööl, tuli tema telefonile sms teade pangalaenust. Kohe pärast tööd sulges kostja pangakonto. Uurides pangakontot selgus, et 1940 eurot oli üle kantud kostja arvele ja juba kümne minuti pärast oli seda liigutatud teisele, kostja jaoks võõrale kontole. Kostja pole seda raha näinud ega reaalselt kätte saanud. Lepingu sõlmimisel on muudetud kostja andmeid, näiteks aadressi ja telefoninumbrit. Hageja ei kontrollinud enne laenu väljastamist isikuandmeid, millega rikkus laenureegleid. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 637

lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 4

§ 405

).

§ 405

lg 1 kohaselt, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohtu otsuses on märgitud tsiviilasja hinnaks 3324 eurot 50 senti. Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 7. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus lahendanud kostja vastuväiteid ning rikkus

§ 333

lg-t 1.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud vastuväidet kohtu tegevusele

§ 333lg 1 tähenduses.

Vastuväited hagiavaldusele ei ole sama, mis vastuväide kohtu tegevuse menetluse juhtimisel. Maakohus on kostja vastuväiteid hagiavaldusele otsuses sisuliselt ka käsitlenud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid vastuväiteid jättis maakohus tähelepanuta.

1. Kostja palub menetluse kuni kriminaalasjas tehtava lõpplahendi tegemiseni peatada. Kostja oli menetluse peatamist taotlenud ka maakohtu menetluses. Viru Maakohus peatas
2. jaanuari
3. a määrusega tsiviilasjas menetluse kuni kriminaalasjas nr 21244000590 lahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
4. märtsi
5. a määrusega hageja määruskaebuse, tühistas Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse ja saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Kostja ei ole esitanud vastuväidet kohtu tegevusele

§ 333lg 1 mõttes.

Kostja on kaotanud õiguse esitada vastuväidet (

§ 333lg 2).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks hagi osaliselt rahuldamisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks. Maakohus selgitas põhjendatult, et isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud (vt nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 24). Maakohus on põhjendatult lähtunud kostja hagivastuses toodud väitest, milles kostja avaldas, et kostja ema usaldas kolmandale isikule kostja ID-kaardi ja selle PIN-koodid. Seega tuvastas maakohus õigesti, et kostja dokumendid ei läinud kolmandale isikule üle kostja tahte vastaselt. Ka apellatsioonkaebuses esitatud väide analoogia korras volituse regulatsiooni kohaldamisest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhul, kui tegemist peaks olema volitusega, on tegemist kostja ja kolmanda isiku omavahelise sisesuhtega, mis ei mõjuta hageja õigust nõuda kostjalt nõude täitmist, kuivõrd hageja võis eeldada, et tehing sõlmiti selle isikuga, kelle nimi ja allkiri on laenulepingul. Juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik võttis kostja nimel laenu ilma seadusliku aluseta, saab kostja nõuda kohustuse täitmist kolmandalt isikult. 5

§ 168lg 1 järgi kostja kanda.

Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Kostja taotles apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, paludes vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral tasutud riigilõiv tagastatakse (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4), siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6