MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VADIM TSIUNELIS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, süüdimõistetule Vadim Tsiunelis, tema kaitsjale ja prokurörile. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Tsiunelise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.10.2019. a otsusega nr 1-19-7754 tunnistati Vadim Tsiunelis kokkuleppemenetluses süüdi
aasta episoodide eest). Karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 3 aastat kaetuks Viru Maakohtu poolt 24.01.2019 otsusega mõistetud vangistusega 4 aastat 4 kuud, mõistes Vadim Tsiunelisele liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Vadim Tsiunelis tunnistati süüdi 2019. aasta episoodide eest
Vadim Tsiunelis tunnistati süüdi
lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud liitkaristust 4 aastat 2 kuud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 4 aastat 4 kuud, Vadim Tsiunelisele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 18.05.2019 kuni 20.05.2019 s.o 3 päeva. Lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.10.2019. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Vadim Tsiunelise tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Vadim Tsiunelise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vadim Tsiunelise vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanedes ootavad teda abikaasa ja kaks tütart, kes vajavad tema abi. Samuti vajab kinnipeetava tuge tema haige ema. Vabanedes on abikaasa kinnipeetavale toeks ja suunab teda õigele teele. Ei kavatse enam kuritegusid sooritada, püüab ennast parandada. Kahetseb oma tegusid. Kuriteod pani toime ajal, mil tal ei olnud inimest, kes teda toetaks. Distsiplinaarkaristused on määratud, sest ta ei asunud tööle, mida vangla pakkus. Koristajana vanglas töötas, raskuseid ei tohi tõsta, sest on invaliid. Tööst pole kunagi keeldunud, lihtsalt vangla pakutav töö ei sobinud. Kaaskinnipeetavat ei rünnanud. Teine vang ise kukkus, konflikti ei olnud. Läbitud kõik ettenähtud sotsiaalprogrammid. Vabanemisfondi on kogunenud üle 5000 euro. Kaitsja taotles Vadim Tsiunelise tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kinnipeetav suhtub teistesse isikutesse hästi, on läbinud sotsiaalprogrammi, on omandanud erialal, on töötanud koristajana, vangla subkultuuriga teda ei seostata. Kinnipeetava puhul saab rakendada käitumiskontrolli. Kinnipeetav keeldus tööst, kuna see võis tuua kaasa tervise halvenemise. Eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-17 rõhutanud, et ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Uute kuritegude oht on väike. Abikaasaga on head ja toetavad suhted. Kinnipeetaval on motivatsioon enda käitumist muuta. Karistuse eesmärk on täidetud. 2 Kohtumääruse põhjendused
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vadim Tsiunelis kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ära kandnud üle 4 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 8 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning täisealised korteris elavad isikud on andnud oma nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, sest täitmata on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on Vadim Tsiunelisel kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta esimest korda. Korduv karistatus viitab sellele, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab amfetamiini suures koguses käitlemise ja väljapressimise eest. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse ja väljapressimise eest. Mustriks on kujunenud tegevuse eelnev planeerimine, kasvanud on tegude ühiskonnaohtlikkus. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab majanduslik toimetulek. Vadim Tsiunelis on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega pole varasemalt antud võimalus karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal elektrooniline valve ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Vadim Tsiunelise käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid. Ta on omandanud abikoka eriala, sooritanud positiivse tulemusega riigikeele B2 eksami ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast nähtub, et riskihinnangust lähtuvad tegevused on kinnipeetaval suures osas täidetud. Täitmisplaani alusel on ettenähtud veel vaid töötamine. Iseloomustusest ja kaitsja esitatud töölepingust nähtub, et Vadim Tsiunelis töötab kaugtöö korras alates 01.07.2022 ettevõttes xxxx müügimehena. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta 3 klientidega telefoni teel ja teeb muid võimalikke ülesandeid. Samas on kinnipeetavat 25.07.2023 seisuga distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral tööst keeldumise alusel, mis on seotud toidujagajana tööle asumisest keeldumisega. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise süüdistuses. 13.10.2022 ja 10.11.2022 ei allunud kinnipeetav korraldusele asuda tööle toidujagajana. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Vadim Tsiunelis on võimeline toidujagajana töötama. Kinnipeetav põhjendas kohtuistungil tööst keeldumist terviseprobleemidega. Kohus möönab, et Eesti Töötukassa otsusega on isikule määratud osaline töövõime kuni 23.08.2024, kuid enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta vangla meditsiiniosakonnast ja vangla meditsiiniosakond tööst vabastamiseks aluseid ei ole tuvastanud. Seega kinnipeetav on taasühiskonnastavate tegevustega vangistuse kestel tegelenud, kuid samas näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, et kinnipeetav ei ole vanglas range järelevalve all viibides võimeline käituma seaduskuulekalt, mis seab kahtluse alla isiku võimekuse teha seda edaspidi vabaduses viibides. Lisaks on kinnipeetav vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ka televiisori turvakleebisega seotud rikkumise eest ja võrdlemisi hiljuti, nimelt 11.05.2023, on kinnipeetavat karistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtuistungil Vadim Tsiunelis füüsilise vägivalla kasutamist ei tunnistanud, vaid väitis, et kaaskinnipeetav kukkus, neil ei olnud konflikti ja nad saavad käesoleval ajal hästi läbi. Distsiplinaarmenetluse käskkirjast aga nähtub, et kaaskinnipeetav on füüsilist konflikti tunnistanud ja seda tõendavad ka kinnipeetavatel tekkinud kehavigastused. Seega saab kohus järeldada, et Vadim Tsiunelis õigustab end ja pisendab enda süüd. Kohus ei saa jätta tähelepanuta Viru Vangla esitatud õiendit, mille kohaselt on kinnipeetaval pooleli kriminaalmenetlus kriminaalasjas xxxx. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Vadim Tsiunelis pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise. Seega kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest saab positiivsena tuua välja selle, et tal on olemas elukoht, vabanedes on olemas lähedaste toetus. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht. Vabanemisfondis on üle 5000 euro ja täitmata nõudeid ei ole, kuid nimetatud positiivsed asjaolud ei ole kohtu hinnangul nii kaalukad, et kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohu piisavalt maandaksid. Kaitsja viitas kohtuistungil Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17 ja sellele, et ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Kohus möönab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega. Küll aga saab ja ka tuleb
lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm 1-0914104/142, p 22). Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm 114-5339 p 12). Vadim Tsiunelis on süüdimõistetud grupis suures koguses amfetamiini käitlemises (omandamine, valdamine, vahendamine, edasiandmine). Vadim Tsiunelisel oli narkootikumide käitlemisel oluline roll, tema tegi ettepaneku hakata müüma xxxx amfetamiini. Samuti organiseeris narkootikumidele peidikud ja andis juhiseid selle kohta, kuidas käidelda amfetamiini. Väljapressimine seisnes selles, et Vadim Tsiunelis nõudis kannatanult väidetava võla, narkootilise aine müügist saamata jäänud tulu, maksmist. Samuti sundis ta kannatanut vägivalla kasutamise ähvardusega nõustuma võtma tema käest edaspidi amfetamiini ning müüma amfetamiini xxxx linnas ja edastama temale amfetamiini müügist saadud raha. Kuriteo asjaolud ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemine ei ole 4 juhuslik, vaid selgelt etteplaneeritud tegevus. Kuriteo ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Kinnipeetav pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema peamiseks sissetulekuallikaks vabaduses oli kuritegelikul teel saadud tulu. Ilmselgelt invaliidsuspensionist ei piisanud tagamaks soovitud elukvaliteeti. Tulu kindlustamiseks on ta võimeline kasutama vägivalda ja ähvardusi. Kohtu hinnangul ei ole välistatud olukord, kus Vadim Tsiunelis võib sooritada kuritegusid majandusliku hõlptulu saamiseks. Oht on sedavõrd suurem, et Vadim Tsiunelis pani kuriteod toime grupis, mis viitab kuritegelikele tutvustele. Vadim Tsiunelis pani kuriteod toime xxxx linnas, kuhu ta ka vabanemisel elama jääb, ei ole välistatud võimalus, et ta hakkab suhtlema endiste kriminaalsesse skeemi kaasatud tuttavatega. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et kinnipeetava Vadim Tsiunelise vabastamine tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vadim Tsiunelise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Vadim Tsiunelise kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. 10.10.2023 kohtumäärus 1-19-7754 jõustus 16.11.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtmäärusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.