lg 1 alusel, täidetud on
Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) X (Usbekistani kodanik ) peeti 48-tunniks kinni 05.09.2023 kell 20.00,
2) Isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 06.09.20223 isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052271739 ning kohaldas sissesõidukeeldu 5-aastaks. 3) 05.09.2023, kui isik peeti XXXXXX kinni, väitis ta kohapeal, et tema pass asub sõbra käes. Kinnipidamisel osalenud järelevalveeksperdi sõnul ei suutnud välismaalane selgitada, kus asub sõber ja pass ning tema selgitused kogu aeg muutusid ja olid ebaselged. Isik ei avaldanud sõbra 3-23-1889 kontaktandeid ega nimetatud sõbra ees- ja perekonnanime, väitis, et tema viisa on aegunud ja ta on illegaal. Kui välismaalane toimetati politseimajja, selgus, et välismaalasel oli pass kogu aeg kaasas ja see oli tal peidetud kõhukotti voodri vahele. 4) X’ile on väljastatud Usbekistani bass nr XXXXXXX kehtivusega 14.07.2022-13.07.
lg 1 alusel taotleb PPA halduskohtu luba, kuna viibimisaluseta välismaalase suhtes muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2). Haldusorgan järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalane on küll öelnud, et ta soovib Eestist lahkuda, öeldes, et pange teda lennuki peale ja ta sõidab Türki, aga samas ei ole ta ise senini astunud ühtegi sammu, et kodumaale naasta ja Schengeni alalt lahkuda. Välismaalane on olnud teadlik, et temale väljastatud Läti viisa on aegunud ja aegunud juba alates 25.04.2023. Seega on välismaalasel olnud aega kodumaalne minna, kuid selle asemel on ta reisinud hoopis Eesti Vabariiki ja elanud siin kuni tema kinnipidamiseni, ebaseaduslikult. Välismaalase sõnul tuli ta Eestisse vist 05.08.2023 Lätist. Välismaalane on teda küsitlenud ametnikule öelnud, et Eestis ei tegelenud ta millegagi, tööd ei olnud, passis niisama. Välismaalase enda sõnade kohaselt saabus ta Lätti eesmärgiga tööle asuda. Samas välismaalasele sai ruttu selgeks, et tööd ei ole, kuid ta ei lahkunud kodumaale ega asunud oma viibimist seadustama. Välismaalase asjade seast leitud LuxExpressi bussipilet 30.01.2023 kuupäevaga ja ostutšekk kuupäevaga 23.07.2023 viitavad, et tema ütlused saabumisest Eestisse alles 05.08.2023 ei ole ilmselt tõesed. Tõenäoline on, et tal oli eesmärk kohe tulla Eestisse. 2
⁸ p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud kuritegu näitab tema valmidust seaduse rikkumiseks. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPAga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Välismaalane on küll öelnud, et pange teda lennukile ja ta sõidab Türki, aga tuginedes asja materjalidele ja PPA-l küsitlustel kujunenud arvamusele pole isiku jutt usutav. Tuginedes
⁴ lg 1 p 1, 2, 4 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele. Käesoleval juhul on PPA-l alus ka arvata, et välismaalane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuna hakkas temale väljastatud passi varjama ja seejuures varjama kehtetud Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat, eesmärgiga raskendada tema isiku tuvastamist ning sellega kaasnevat väljasaatmist. Välismaalane ei täitnud talle pandud kohustust peale viisa kehtivusaja lõppemist Läti Vabariigist lahkuda. Samuti seab PPA kahtluse alla välismaalase Eestisse saabumise kuupäev. Kuna välismaalane on ebausaldusväärne, ei täida kaasaaitamiskohustust, ei saa PPA teda usaldada, et ta vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkub. 7) Kinnipidamine on abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik
X suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt hindas PPA, et X käitumise tõttu puudub PPA-l tema suhtes usaldus. PPA-le pole teada asjaolusid, mis muudaks kinnipidamise isiku suhtes ebaproportsionaalseks. 8) Isikut pole võimalik 48-tunni jooksul välja saata, kuna käesoleval hetkel puuduvad otselennud Eesti ja Usbekistani vahel. Lennud Usbekistani Vabariiki toimuvad Türgi Vabariigi kaudu. Selleks, et Türgi Vabariigi kaudu välismaalane välja saata, on vajalik Türgi ametivõimudelt saada transiidiluba. Taotlus loa saamiseks tuleb aga esitada 15 päeva enne väljalendu Eestist. 2. PPA jäi 07.09.2023 istungil taotluse juurde. Puudutatud isik ütles, et ei soovi kinnipidamiskeskuses olla, vaid soovib koheselt naasta koju. Kinnipidamiskeskuses on probleemiks see, et ei saa suitsetada. Ise lahkuda ei saa, kuna pole raha lennupileti ostmiseks ning Eestis pole sugulasi, kes saaks aidata ning aidata ei saa ka Usbekistanis elavad lähedased. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Juhindudes
lg-st 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-st 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.10.2023 (kaasa arvatud). 4.
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudub vaidlus, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta. 3
Väljasaatmine viiakse lõpuni viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (
Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (
Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumisekohustuse täitmise tulemislikkust, eelkõige, kui esineb välismaalase põgenemise oht (
lg 1 p 1) või välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (
6. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes
§-st 68. PPA tugineb
Põgenemisohu tõendatuks lugemiseks piisab ühe aluse esinemisest.
⁸ p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et teades oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis ja Schengeni viisaruumis, pole isik astunud mingeid samme siit lahkumiseks, mistõttu pole usutav tema jutt soovist koheselt lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku viisa aegus juba 25.04.2023 ning talle oli tema enda sõnul enne seda selge, et tööd talle ei ole (dtl 11, küsitluse protokoll). Isik ei lahkunud ega asunud otsima võimalusi viibimise seadustamiseks. PPA on samuti põhjendatult järeldanud, et isiku ütlused Eestisse saabumise aja ja asjaolude kohta on ebausutavad. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates isik märkis, et kuna tal polnud raha, soovis ta Eestis mõnda aega töötada ja seejärel ise lahkuda. Isik möönis, et tal pole siin viibimiseks ega töötamiseks õiguslikku alust. Kohtu hinnangul viitab ka eelnev sellele, et isik ei lahkuks Eestist koheselt, vaid asuks siin pigem otsima võimalust ebaseaduslikult töötada.
⁸ p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. PPA on põhjendatult järeldanud, et isiku karistatus, tema enda sõnul tapmise eest (dtl 12, küsitluse protokoll), näitab valmidust seaduse rikkumiseks, milleks võib olla ka väljasaatmise eest pakku minek. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates märkis isik, et ta kandis küll pikka vanglakaristust aga mitte tapmise ees, vaid oli ilma põhjuseta vanglas. Kohtule pole istungil toodud selgitus eluliselt usutav ning selle vastuolu varasemate ütlustega suurendab isiku ebausaldusväärsust veelgi. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus ning antud juhul on PPA prognoos kõigi asjaolude põhjal kogumis põhjendatud. Ka kohus peab tõenäoliseseks, et puudutatud isik hakkaks väljasaatmisest kõrvale hoidma kui ta vabastada. 7. PPA on tuginenud
⁴ lg 1 p-le 1, 2, 4 ning leidnud, et puudutatud isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust enda väljasaatmise korraldamisel, millega kohus samuti nõustub. Isik varjas politsei eest alguses nii oma passi kui kehtetut Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat (dtl 17-18, 05.09.2023 ja 06.09.2023 ettekanne), ilmselgelt eesmärgiga raskendada oma isiku tuvastamist ning sellega kaasnevat väljasaatmist. Samuti andis ebausaldusväärseid ütlusi oma Eestisse saabumise aja kohta. Kohtuistungil isik selgitas, et ta hiljem andis oma dokumendi politseile, kuid see ei tähenda kohtu arvates, et isik poleks esialgu püüdnud oma isiku tuvastamist ja menetlust takistada. Ka kohtule jäi istungi põhjal selge mulje, et isiku usaldamiseks pole vähimatki põhjust. 8. Praegusel juhul pole ilmselgelt alust arvata, et isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete (
lg 2) kohaldamine eeldab mh usaldust isiku suhtes, mida antud juhul tuvastatud asjaolude ja isiku varasema käitumise põhjal ilmselgelt olla ei saa. 9. Asjas esitatud teabest ei nähtu ning ka istungil ei toonud isik välja, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Antud juhul puuduvad kinnipidamisele tõhusad alternatiivid. 10. Kohus rahuldab PPA taotluse. Kohus selgitab, et PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.