Obsah (10)

§ 4§ 5§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2320 Tsiviilasi OSAÜHING HIRONYMOS

§ 4

lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 16.

1. Kohus on 16.03.2021 määrusega võtnud menetlusse hageja 12.02.2021 hagiavalduses väljendatud nõuded, milles hageja palus välja mõista põhivõla 165 213,66 eurot, viivise ajavahemiku 21.09.2018 kuni 15.02.2021 eest summas 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ei esitanud intressinõuet. 16.
2. 31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) muutis hageja oma nõudeid, lisades intressinõude, vähendades põhinõuet ja suurendas viivisenõuet. 07.02.2022 istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on nõuet muutnud ja tal tuleb vastavalt kas loobuda osaliselt põhinõudest ja suurendada kõrvalnõudeid. Kohus määras hagejale tähtaja 07.03.2022 teatamaks, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib osaliselt loobuda. Hageja enda nõuet tähtajaks ei täpsustanud. 16.
3. Kuna hageja ei ole hagiavalduses, mille kohus menetlusse on võtnud, esitanud intressinõuet ega täpsustanud oma nõudeid kohtu antud tähtajaks, s.o 07.03.2022, siis ei menetle kohus selles kohtuasjas hageja intressinõuet. Kohus ei saa rahuldada intressinõuet, mida ei ole esitatud ja menetlusse võetud. Toodust tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
4. Viivisenõudest ja viivise vähendamise taotlusest 17.
5. 31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) suurendas hageja viivisenõuet. 17.
6. Kuna hageja ei ole kohtu antud tähtajaks, s.o 07.03.2022 teatanud, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib sellest osaliselt loobuda, siis menetleb kohus

§ 4

lg 2 ja § 5 lg 1 järgi selles asjas hageja viivisenõuet, mille hageja on esitanud algses hagis, mille kohus on ka menetlusse võtnud ja mille osas on kostja saanud vastata. 17.

1. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 17.
2. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb lepingu p-dest 14.6 ja 15.
3. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras perioodi 21.08.2018 15.02.2021 eest algselt põhinõudelt summas 165 213,66 eurot. Hageja hagis toodud arvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis 32 915,99 eurot. 17.
4. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud, kuid ta taotleb viivise vähendamist. 17.
5. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 17.
6. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-
7. Riigikohus leidis, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka 5 lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20). 17.
8. Nimetatud lahendis jaotas Riigikohus ka tõendamiskoormuse. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19). Tõendamiskoormuse sellist jaotamist on kinnitatud ka Riigikohtu
9. oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 tehtud otsuse p-s
10. 17.
11. VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“. Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st
12. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-162-12). 17.
13. Kohtu hinnangul ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16, p 13 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 17.
14. Antud juhul on pooled leppinud kokku seadusjärgses viivisemääras, mis ei ole kostja suhtes seetõttu ka ebamõistlik. Asjaolu, et hageja ei ole enne hagiga kohtusse pöördumist viivise tasumise nõuet esitanud, ei anna alust viivise vähendamist. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb seadusest ja poolte lepingust. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 32 915,99 eurot. 17.
15. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist

§ 367

alusel alates 16.02.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hagi ka selles osas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 18. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

18.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

18.3. Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 2200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei pea hüvitama hagi tagamisega seonduvat riigilõivu, sest kohus jättis hagi tagamata. 18.4. Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks

§ 144p 2 järgi registripäringutega seotud kulu summas 14 eurot.

18.

1. Taotluse järgi on hageja kulud lepingulisele esindajale 3483,20 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabi 20h 39m, hinnaga 140 eurot tund, millele 6 lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

1. Kohtupraktikas on peetud 170 euro suurust tunnihinda (vt Riigikohtu lahend 2-20-6269) ja ka 180 euro suurust tunnihinda põhjendatuks (vt Riigikohtu lahendid 2-21-13599 ja 220-6269).
2. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel maakohtus põhjendatud õigusabi 12 tundi ja 44 minutit. Kostja ei pea hüvitama kulusid, mis puudutavad hageja esindaja toiminguid L Tga seonduvalt, sest kohus eraldas tema osas asja iseseisvasse menetlusse. Teise tsiviilasja menetluskulusid ei saa määrata kindlaks käesolevas tsiviilasjas. Seega jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel välja need kulud, mille toimingud on seotud L Tga. Hageja põhjendatud kulud õigusabile kostjaga seonduvalt on maakohtus 2139,20 eurot (12 tundi ja 44 minutit x 140 eurot + käibemaks). Summa on koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku peab kostja hüvitama hageja menetluskuluna 4353,20 eurot (2200+14+2139,20).
3. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 23.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik