Placet Group OÜ saatis kostjale 14.09.2022 lepingu nr. xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Placet Group OÜ ütles lepingu üles 29.09.
lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas
paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. 3.
§-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes
lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd
lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt
lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel.
lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt
§-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt
Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). 2
Muu krediidikonto lepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.09.2022 summas 63,12 eurot (8+27,56+27,56). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 63,12 eurot. 7. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes
1132 lg 2 sätestatust.
1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 3.10.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot 19.10.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot 27.10.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 40,00 eurot. 8. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 800,95 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.09.2022 kuni hagi esitamiseni 23.03.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja
Hageja nõuab viivist summas 153,61 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 153,61 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 24.03.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 800,95 eurot x 40% = 320,38 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et
lg 1 esimene lause viitab ka
3 Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 9. Hagi hind koosneb põhinõudest summas 800,95 EUR; intressinõudest summas 63,12 EUR; sissenõudmiskuludest summas 40,00 EUR; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 153,61 EUR; täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 320,38 EUR. 10.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik, laenuandja, andma teisele isikule, laenusaajale, rahasumma või asendava asja, laen, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 11. Hageja palub kostjalt M L hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja mõista põhivõlgnevus 800,95 eurot, intress 63,12 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 153,61 eurot ja viivis alates 24.03.2023 kuni põhinõude summas 800,95 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas. Hageja palub mõista kostjalt M L hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Kostja vastuväited 12. Kostja on kohtule esitanud kirjalikud vastuväited ja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata. Lepingus määratud viivise määr on oluliselt kõrgem kui võlaõigusseaduses sätestatud. Hageja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise printsiibis kehtestatut, mille kohaselt kohustub krediidiasutus hindama oma kliendi võimekust laen tagasi maksta ennem krediidilepingu sõlmimist. Samuti on krediidiasutusel kohustus ennem lepingu sõlmimist klienti selgelt teavitada millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasi maksmisega. Hageja ei ole nendest nõuetest kinni pidanud, sest vastasel juhul ei oleks saanud võtta laenu kahe lapsega üksikema, kelle sissetulek oli lepingu sõlmimise ajal 882 eurot ja peretoetus 120 eurot ja kellel on varasemast juba laenukoormus. Võlaandja ei ole minule selgitanud mingeid ohtusid. Siinkohal olen seisukohal, et osaline vastutus lasub ka võlaandjal. Kostjale on tekitatud kahju, kuna hageja lepingut sõlmides ei informeerinud mind maksehäireregistritest, siis sinna sattudes on mul raske peale töö kaotust uut tööd leida. Lähtuvalt
lg 7, kostja on kohustatud hagejale igal juhul tagasi maksma laenulepingu põhiosa, sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenuandmise nõudeid, siis ei saa krediidiandja küsida tarbijalt muid kõrvalnõudeid, kui seadusjärgset intressimäära. Sellest saab teha järelduse, et kui krediidiandja ei esita või ei selgita või ei ole täitnud vastutustundliku laenuandmise nõudeid, siis seaduse järgi on krediidiandjal 4 õigus tagasi küsida vaid laenulepingu põhiosa, mitte aga kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust, tunnistab kostja võlgnevust 800,95 eurot ja soovib selle osa tasumiseks kokku leppida mõistliku maksegraafiku. Kohtu põhjendused
lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 18.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Professionaalsel laenuandjal on
lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal
Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju 5 hüvitamist
(p 10).
sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
järgi oli tarbija
-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 järgi oli tarbija defineeritud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis järgnevalt: tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17).
lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. (p 13) 3-2-1-105-
lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on selgitanud, et Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub Eesti Vabariigis tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja piirülese teenuse pakkujatele Eestis, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Juhendi punktis 4.
-i § 4032 ); 4.3.2 esitab tarbijale lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta, andes muuhulgas vajadusel täiendavalt selgitusi eesmärgiga, et tarbija saaks piisava informatsiooni alusel kaaluda, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (
-i §6 id 4031 ja 4032 ); 4.3.3. hoiatab tarbijat krediidi võtmisega seotud ohtudest (KAVS-i § 49 lg 6,
-i § 4032 lg 4). Kohtu hinnangul on hageja eelnimetatud kohustused kostja ees täitnud.
4 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiasutuse seaduse 1 § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1120,00 EUR ning väljaminekuks 226,00 EUR. Kohus leiab, et taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale andmed, millest saab järeldada, et laenuandjale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Esitatust nähtub, et sissetulek on suurem kui igakuised kohustused. Laenuandja on kontrollinud avalikke andmebaase, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli 887,98 eurot ning väljaminekud oli 451,00 eurot. Arvestades laenu osamakse 80,00 EUR tuludest maha, oli kostjale jääv summa vähemalt 356,98 EUR. Kostja ei ole tõendanud laenu vormistamisel varasemate laenude suurust. 27. Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.
4 lg 1 krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
lg-st 3 nähtub, et krediidivõimelisuse hindamine toimub mh tarbija esitatud andmete põhjal. 7 28. Kohtu hinnangul on hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes
1132 lg 2 sätestatust. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, mis on esitatud e-kirjadega tõendatud. Seega on põhjendatud välja mõista sissenõudmiskulu summas 40,00 EUR. 29. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-21-108947, lahendi punktis 9.2 on märkinud, et tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära kohta.
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud
Riigikohus on leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Ringkonnakohus märgib lisaks, et
lg 1 esimene lause koosmõjus
lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. 30.
lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 153,61 EUR ja viivis alates 24.03.2023 kuni põhinõude summas 800,95 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.