← Eesti

2-20-17398/63

Obsah (5)§ 237§ 367§ 162§ 177§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17398 AGAL Kinnisvarad OÜ hagi

§ 237lg 1, § 330 lg 1 ja § 331 lg 1. Need on esitatud pärast 3

(7)eelmenetluse lõppemist ja kostja pole selgitanud, miks neid ei saanud esitada varem. Esitatu menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kohus märgib siiski, et kostja väide laenulepingu vormistamisest Agal Invest OÜ ja hageja vahel summale 58 000 eurot (14.04.2022 avalduse p 2.1.3 ja lisa 7, II lk 159) ei lükka ümber kahju tekkimist. Lepingu on nii laenusaaja kui ka laenuandja poolt allkirjastanud kostja ainuisikuliselt, kuigi OÜ Agal Invest osas on äriregistrisse kantud juhatuse liikmete Xi ja Yi ühine esindusõigus. Dokumendi kuupäevaks on märgitud 10.06.2019 ja laenusumma väljamaksmine laenusaajale on lepitud kokku toimuma tulevikus (lepingu p 2.4), kuigi vaidlusalune ülekanne oli tehtud juba 26.05.
  1. Laenulepingus oli laenu tagastamise tähtpäevaks märgitud 28.05.2020 (p 3.1), kuid kostja pole väitnud, et raha oleks hagejale tegelikkuses tagastatud. Laenusumma on väiksem kostjale hageja kontolt üle kantud summast ega hõlma hagejale tekkinud maksukohustust. Isegi kui hagejal tekkis kolmanda isiku vastu nõue kostja poolt väidetud ulatuses, ei järelduks sellest vaidlusaluse makse tegemine hageja huvides – kontol oleva raha vahetamine summalt väiksema ja tagamata nõudeõiguse vastu ei saa üldjuhul olla äriühingu huvides. Kui kolmas isik peaks väidetava võlakohustuse tulevikus täitma hagejale, saab kostja nõuda hagejalt käesoleva otsuse täitmise ulatuses hüvitust alusetu rikastumise sätete alusel. Varem püüdis kostja väita, et hageja kohustused Agal Invest OÜ ees vähenesid 2015 ja 2016.a (18.03.2022 avalduse p 2.5, II lk
  2. Vt ka 30.03.2022 määrus, II lk 131). Aastaid enne vaidlusaluse ülekande tegemist hageja ja kolmanda isiku vahelistes õigussuhetes toimunud muudatused ei peaks loogiliselt selgitama hilisema makse tegemist ja kostja poolt esitatust pole võimalik järeldada teisiti. Eelnimetatuga vastuoluliselt asus kostja hiljem õigustama makse tegemist Agal Invest OÜ raha puudumisega ja kavatsusega hüvitada kulu hagejale hiljem (14.04.2022 vastuse p 2.1.5, II lk 145). Need asjaolud ei oma vaidluse õige lahendamise seisukohalt sisulist tähendust, kuid näitavad kostja põhjenduste meelevaldsust.
  3. Iseendale tehtud ülekandega on kostja järelikult põhjustanud hagejale kahju kokku summas 73 235,7 eurot.
  4. Advokaadibüroo 29.10.2018 arve ei ole 1667 euro osas hageja väitel seotud temale osutatud õigusabiga (hagiavalduse p 3 alapunkt 1, I lk 2; lisa 4-1, I lk 9). Kostja vastuväited on kontrollimatuseni ebamäärased (08.01.2021 vastuse p 29, I lk 41). Täpne on vaid väide selle kohta, keda puudutas hüpoteegi kustutamisega seotud õigusabi (p 29 alapunkt d) – hagejat siin nimetatud pole. Nimetatud summa osas pole kostja seega tõendanud, et kulutus tehti hageja huvides. Kohtule pole teada, miks on hageja arvestanud oma nõudes selle arvega seotud kulu arve summast väiksemana, kuid nimetatu ei mõjuta hagi õigsust. Kostja pole lükanud ümber hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21.12.2018 arve 20182018 aluseks olevat õigusabi ei osutatud hagejale (hagiavalduse p 3 alapunkt ja lisa 4-4, I lk 9p). Arve lisaks olevas spetsifikatsioonis olevast kirjeldusest ei järeldu teisiti. Kostja pole tõendanud, et kulutus 1050 eurot tehti hageja huvides. Kostja pole lükanud ümber hageja faktiväidet, et advokaadibüroo 21.12.2018 arve 20182016 on esitatud seoses kostja kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisega ja õigusabi ei osutatud hagejale (hagiavalduse p 3 alapunkt 3 ja lisa 4-7, I lk 11). Kostja pole tõendanud, et kulutus 960 eurot tehti hageja huvides. 4
(7)Kostja pole esitanud kontrollitava täpsusega faktiväiteid selle kohta, et vaidlusaluste õigusabikuludega tasuti hagejale osutatud õigusabi eest. Kostja ebamäärased ja paljasõnalised vastuväited kostja vastustust ÄS § 187 lg 2 järgi ümber ei lükka. Pärast eelmenetluse lõppemist õigusabikulude kohta esitatud faktiväiteid (14.04.2022 avalduse p 2.2) kohus eespool (p 13) selgitatud põhjustel ei menetle. Õigusabiarvete tasumist tekkinud kahju põhjustamine on seega tõendatud 3677 euro (1667+1050+960) osas. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist õigusabiarvetes sisalduva käibemaksu osas, kuigi oli arvete esitamise ajal käibemaksukohustuslane. Kostja pole tuginenud sellele, et hageja sai arvestada tasutud käibemaksu tagasi, mistõttu kohus seda võimalust arvestada ei saa. Kui õigusabi tegelikkuses hagejale ei osutatud, siis polekski käibemaksu tagasiarvestus olnud lubatav muidu, kui vastava kulu eest õigusabi tegelikule saajale arve esitamise korral.
  1. Teiste hagi alusena esitatud õigusabiarvete osas pole hageja eitanud õigusabi osutamist temale, kuid on pidanud alusetuks advokaatide poolt sõiduks kulutatud aja eest tasumist tunnitasu alusel (hagiavalduse p 4). Hageja tugines kliendilepingu p-le 8 (hagiavalduse lisa 31, I lk 6p). Kostja selgitas, et see punkt reguleerib täiendavaid kuluhüvitisi mõjutamata kohustust tasuda kasutatud tööaja eest tunnitasu alusel (08.01.2021 vastuse p 31). Kohus nõustub sellega. Hageja pole väitnud, et advokaatide poolt õigusabi osutamise raames kasutatud aeg on arvel märgitud vales suuruses. Kliendilepingu p 5 kohaselt tuleb advokaadi ajakulu eest maksta tunnitasu. Lepingu p 8 käsitleb sõnaselgelt täiendavaid kuluhüvitisi („lisaks advokaaditasule kohustub Klient hüvitama …“). Kirjeldatu on levinud ja tavaline praktika advokaaditöö tasustamisel. See, kas tasutud õigusabikulu eest on kriminaalmenetluses hüvitist taotletud või kas selliste kulude hüvitamist on võimalik kriminaalmenetluses nõuda, ei oma käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Hageja pole tuginenud sellele, et kostja on kahju põhjustanud kriminaalmenetluses kulutaotluse esitamata jätmisega või on kahju põhjustanud advokaadibüroo tasukokkuleppe tingimustega nõustumisel. Hageja arvestustes sisalduva 3050 euro osas ei ole kahju järelikult hagejale tekkinud, kostja on täitnud hageja arvel hageja tegeliku kohustuse advokaadibüroo eest. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
  2. Kokkuvõttes on tõendatud, et kostja põhjustas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale kahju summas 76 912,7 eurot (73 235,7 + 3677) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks ÄS § 187 lg 2 alusel välja.
  3. Tulenevalt eespool (p 4) kirjeldatust, puudub vajadus menetleda hagi esitamise õiguse kohta esitatud tõendeid. Hageja võttis tõenditena tagasi oma 22.01.2021 avalduse lisa (I lk 128p – 129) ja 08.02.2021 avalduse lisa (I lk 292p-
  4. Hageja 28.02.2022 avalduse p 5, II lk 76). Kostja võttis tõenditena tagasi oma 08.01.2021 avalduse lisa 2 (I lk 45) ja 10.05.2021 avalduse lisad 1-8, 10 ja 11 (I lk 172-188, 190-
  5. Kostja 28.02.2022 avaldus, II lk 80p). Hagemisõiguse kohta esitatud tõendina ei oma käesolevas asjas tähendust ka kostja 22.02.2022 avaldusele lisatud hagiavaldus asjas 2-21-2742 (I 140p – 145). 5
(7)Käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt puudub tähendus sellel, kuidas on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud hageja teine juhatuse liige Y. Kostja pole väitnud, et temalt nõutava hüvitise aluseks oleva kahju oleks põhjustanud hoopis Y. Seetõttu pole vajadust uurida tõenditena kohtuotsuseid kriminaalasjas xxx (I lk 61-110), Yle adresseeritud teabenõudeid (I lk 111 -117), nõuete mahakandmise 2020.a dokumente (117p – 118). Kostja esitas 10.05.2021 avalduse lisana nr 9 käesolevas asjas 26.01.2021 kohtumääruse (I 189). Määrus on käesolevas asjas tehtud lahendina juba toimikus (I lk 131) ja kostjal puudus põhjus selle esitamiseks. Hageja 21.03.2022 avaldusele lisatud kaebust (II lk 100-117) kohus ei menetle, nagu 30.03.2022 määruses selgitatud (II lk 131). Asjas ei oma tähendust ka hageja 14.04.2022 avalduse lisad (II 138-143). Menetlemata jäävad ka kostja poolt 14.04.2022 esitatud tõendid (II lk 151-162, vt p 13 eespool). 19. Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni alates hagi esitamisest. Kohtuotsuse tegemise seisuga (29.04.2022) on viivisenõude suurus 8865,15 eurot (põhivõlg 76 912,7 eurot, periood 20.11.2020-29.04.2022 ehk 526 päeva, viivisemäär 8% aastas). Kuupäevale 29.04.2022 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 79 962,7 eurot kuni põhivõla tasumiseni (

§ 367). 20.

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagi rahuldamise ulatust. Hageja esialgne põhinõue oli 79 962,7 eurot. See rahuldatakse summas 76 912,7 eurot ehk 96% ulatuses. 4% hageja kuludest peaks seega jääma hüvitamata ja hageja peaks hüvitama sama osa kostja menetluskuludest.

  1. 19.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hüvitis riigilõivude eest summas 1350 eurot ja õigusabikulu eest 6660 eurot, kokku 8010 eurot (II lk 167). Hageja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta (II lk 125-129,163). Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasu pole ebamõistlikult suur. Hagejale osutati õigusabi tunnitasumääraga 120 eurot, kostjale määraga 140 eurot (käibemaksuta tasumäärad. Vt kostja 18.04.2022 avaldus, II lk 163). Kostjal ei olnud hageja esindaja tasumäärale vastuväiteid (26.04.2022 avalduse p 2.2, II lk 170p). Kostja on pidanud hageja esindaja tööd põhjendamatuks 1 tunni ja 55 minuti osas perioodil algusega 30.03.2022 (kostja 26.04.2022 avalduse p 2.3). Hageja õigusabikulu sellel perioodil oli kokku 360 eurot (käibemaksuta - arve 049, II lk 163). Kostja õigusabikulu samal perioodil oli 980 eurot (käibemaksuta – kostja 18.04.2022 avalduse p 1.2). Nimetatu näitab iseenesest kostja vastuväite alusetust. Kostja hinnangud sellele, kui suur oli tegelikult põhjendatud ajakulu teatud toimingute tegemiseks, mille valikkust kostja vaidlustab vaid osaliselt, on meelevaldsed. Puudub põhjus nõustuda, et põhjendatuks tuleb lugeda kostja hinnang piisavale ajale, mitte aga hageja väide tegelikult kulutatud aja kohta.
  2. Kostja menetluskuluks on õigusabikulu 2562 eurot esindaja 15,25 tunni töö eest tunnitasumääraga 140 eurot (käibemaks lisandub, II lk 164). Hageja pole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja 6

(7)vajalike kuludega. Kuupäevale 28.02.2022 eelneva perioodi eest pole kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud, kuigi kostja on lepinguliste esinajate kaudu teinud menetluses faktiliselt toiminguid juba alates 2020.a lõpust.
  1. Arvestades eespool (p 20) toodud menetluskulude jaotust peab kostja hüvitama hageja menetluskuludest 7689,6 eurot (8010 x 96%) ja hageja peaks hüvitama kostja menetluskuludest 102,48 eurot (2562 x 4%). Kohus tasaarvestab need summad kattuvas ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7587,12 eurot (7689,6-102,48).
  2. Hageja taotluse alusel (hageja 19.04.2022 avaldus, II lk 167p) ja juhindudes

§ 177

lgst 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 25.

§ 133ja § 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda.

Sissenõutavaks muutunud võlale lisandub ühe aasta viivis. Tsiviilasja hind on vastavalt 91 930,86 eurot (76 912,7 + 8865,15 + 6153,01 [ehk 76 912,7 x 8%]).

  1. Hagi tagamise abinõud (vt p 2 eespool) jäävad kehtima otsuse täitmise tagamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.
  2. a otsusega nr 2-
  3. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.