2-23-5732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Raivo Einula 09. oktoober 2023 2-23-5732 A ja B hagi Y vastu e
§ 101lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.
Samuti palub hageja I välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2023-30.04.2023 eest ühekordses summas 45,33 eurot. Hageja II palub mõista kostjalt välja igakuise elatise alates 01.05.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (10.11.2028) igakuises summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot 2 2-23-5732 (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
§ 101lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.
Samuti palub hageja II välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2023-30.04.2023 eest ühekordses summas 45,33 eurot. Hagejad paluvad kohustada kostjat täitma elatise maksmise kohustust raha kandmisega hagejate ema pangakontole iga kuu 05.kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest. Hagejad elavad alaliselt koos emaga. Kostja täidab vabatahtlikult hagejate ülalpidamiskohustust, kuid aprillis 2023 kostjalt saadud elatise summa ei ole piisav hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. 08.04.2023 tasus kostja elatist hagejate ülalpidamiseks kokku summas 430 eurot, mis on alla seadusega kehtestatud miinimumi. Lisaks tasub kostja elatist kaootiliselt, temale sobivatel kuupäevadel ning tihti kuu viimastel päevadel. Selline olukord ei ole kooskõlas
§ 100
lg 4, mille kohaselt tuleb elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Hagejad soovivad saada kostjalt igakuist miinimumelatist vastavalt
§ 101lg 3 ja 4.
Aprillis 2023 tasus kostja elatist kokku summas 430 eurot, seega tuleks kostjalt aprillikuu eest mõista elatisena välja ühekordse summana 90,66 eurot (260,3 + 260,33 – 430) ehk 45,33 eurot iga hageja kohta (90,66 / 2). 24.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt, kostja ei tegele laste kasvatamisega ega soovi ka oma lastele anda piisavat elatist, et nende elukvaliteet oleks normaalne ning vajalikud kulud oleksid kaetud. Maikuus tasus kostja elatist summas 430 eurot alles 23.05.2023, st et kostja ei mõtlegi selle peale kuidas kaetakse laste kulud peaaegu terve kuu jooksul. Asjaolu, et kostja on töötuna arvel Eesti Töötukassas ei ole aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja vastusele lisatud Töötukassa tõend ja filtreeritud väljavõtted kostja pangakontost ei tõenda kostjal rahaliste vahendite ja mitteametlike sissetulekute puudumist ega seda, et kostja tegelik varaline seisund ei võimalda tal miinimumelatist lastele maksta. 2019.a tasus hagejate seaduslik esindaja kostjale ühisvara jagamise asjas hüvitise summas 23 500 eurot, mille arvel on kostja võimeline andma hagejatele ülalpidamist. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja nn miinimumelatist ning on seisukohal, et töövõimeline kostja peab sellist elatist hagejatele andma vastavalt
§ 101lg 3 ja 4.
Kostja ei panusta laste kasvatusse, ei ole lastehoiuga koormatud (erinevalt hagejate emast, kes laste haiguse ajal on muuhulgas sunnitud võtma haiguslehe ning teenima vähem sissetulekut); kostja ei ole töövõimet kaotanud, seega on tal kõik võimalused, et saada/leida endale töö ning sissetulek, et pidada üleval oma lapsi hagis taotletud suuruses (so seadusega kehtestatud miinimummääras) ja tähtajal. Hageja I igakuised ülalpidamiskulud, kokku 433 eurot kuus: -toit 135 eurot; -hügieenivahendid 33 eurot, sh juuksemask ja kehakreem, mis tuleb soetada iga kolme kuu järel; -juuksur 25 eurot; -mobiilside 8 eurot; -taskuraha 45 eurot; -ravimid 17 eurot; -riided, jalatsid 47 eurot; -üritused, meelelahutus 25 eurot (jäähall, bassein, seikluspark, kino, Spa, Hesburger) -kommunaalkulud 30 eurot (vesi, kanalisatsioon, elekter); -matemaatika repetiitor 48 eurot kuus, so neli korda nädalas 12 eurot kord; -kooliekskursioonid, koolitarbed (lisa 6), klassikaaslaste sünnipäevad 20 eurot. Hageja II ülalpidamiskulud, kokku 379 eurot: -toit 135 eurot; -hügieenivahendid 10 eurot; -juuksur 17 eurot; -mobiilside 8 eurot; -taskuraha 40 eurot; 3 2-23-5732 -ravimid 17 eurot; -riided, jalatsid 47 eurot; -üritused, meelelahutus 25 eurot (jäähall, bassein, seikluspark, kino, Spa, Hesburger); -poksi treeningud 30 eurot (tasumine sularahas); -kommunaalkulud 30 eurot (vesi, kanalisatsioon, elekter); -koolitarbed (lisa 6), klassikaaslaste sünnipäevad 20 eurot. Lisaks olid hagejate seaduslikul esindajal alljärgnevad ühekordsed kulud: -kolme aasta (2019, 2020, 2022) jooksul seoses hagejate iga-aastaste puhkusereisidega 3521 eurot ehk 49 eurot iga hageja kohta kuus; -hagejale I jalgratta soetamisega 140 eurot (kasutatud jalgrattas, soetatud sularaha eest) ehk 12 eurot kuus; -hagejale II jalgratta soetamisega 100 eurot (kasutatud jalgrattas, soetatud sularaha eest) ehk 8,5 eurot kuus; -hagejale II arvuti ja teleri soetamisega 1674,50 eurot ehk 139 eurot kuus; -hagejale I mobiiltelefoni soetamisega 529,42 eurot ehk 44 eurot kuus; -hagejale I kooliranitsa soetamisega 35,36 eurot ehk 3 eurot kuus; -hagejale II kooliranitsa soetamisega 24,59 euro eest ehk 2 eurot kuus; -kooliraha tasumisega 35 eurot iga lapse kohta aastas (ekskursioonidele, sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamiseks, õpetajate õnnitlemiseks ehk 3 eurot kuus iga hageja kohta (tasumine sularahas); -juunist 2023 tuleb hageja II jalgpalli treeningute eest tasuda 67 eurot kuus; -hageja II jalgpalli suvelaagri eest tuleb tasuda 375 eurot ehk 31,25 eurot kuus; -hagejale II olid soetatud jalgpalliklubi treeninguriided (mänguvorm, seljakott, tuulejope, talvejope jms) kokku maksumusega 266 eurot ehk 22 eurot kuus; -hagejale I vaiba ja ruloo soetamine 74,90 euro eest ehk 6.25 eurot kuus; -hagejatele jalgrattade lisavarustuse soetamisega 60,38 eurot ehk 2,52 eurot kuus iga hageja kohta; -hageja I suvelaagri eest tuleb tasuda 215 eurot ehk 18 eurot kuus; -hageja I ruumis tuleb teha veega kahjustatud seina kapitaalremonti maksumusega 497 eurot ehk 41,42 eurot kuus; kodukindlustus keeldus veekahju hüvitamast. Eelmärgitutud kulusid arvestades kulub hageja I vajaduste rahuldamiseks veel täiendavalt 180 eurot kuus ja hageja II vajaduste rahuldamiseks 324,30 eurot kuus. Seega kokku on hageja I ülalpidamiskulud ühes kuus 613 eurot ning hageja II ülalpidamiskulud on 703 eurot kuus. Hagejad esitavad dokumendid hagejate seadusliku esindaja sissetuleku kohta ja kulusid tõendavad dokumendid. 14.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt, kostja ei ole tõendanud, et hagejate nõue miinimumelatise saamise osas on kostjale majanduslikult raskesti täidetav. Kostja poolt esitatud Töötukassa tõend ja filtreeritud väljavõtted kostja pangakontost ei tõenda kostjal rahaliste vahendite ja sissetulekute puudumist. Hagejad on jätkuvalt seisukohal, et kostjal on võimalik täita laste ülalpidamiskohustust hagejate poolt taotletud suuruses ka 2019.a hagejate ema poolt kostjale tasutud hüvitisest summas 23 500 eurot. Hagejate poolt taotletud miinimumelatis vastab nende tegelikele vajadustele, millist asjaolu tõendavad hagejate 24.05.2023 seisukohale lisatud kuludokumendid. Ci ehk hagejate vanaema nimel oli ostud tehtud vaid mitmel korral, so mobiiltelefoni ja adapteri soetamine hagejale I ning teleri soetamine hagejale II. Nii telefoni, adapteri kui ka teleri soetamise dokumentidest on näha, et kaupade sihtkoha aadressiks on märgitud hagejate elukoht xxx, seega ei saa olla mõistliku vaidlust selles, et kõnealused asjad olid soetatud hagejate vajaduste rahuldamiseks. Asjaolu, et ostude soetamiseks oli kasutatud hagejate vanaema kliendikontot ei tähenda seda, et asjad ei olnud soetatud hagejate jaoks. Hagejate esitatud reisidokumendid tõendavad seda, et hagejate reisikulud oli tasutud ning hagejad said mere ääres puhata, et sh oma tervist parandada. Hagejate haigestumise ajal jääb haiguselehele hagejate seaduslik esindaja (mitte kostja) ning sellega kaotab osa oma sissetulekust. Samuti ei ole hagejate seaduslikul esindajal võimalust võtta endale lisatööd, kuna ta peab tegelema lastega, nende kasvatamisega, õpingutega, vaba aja veetmisega jne. Kostja ei panusta 4 2-23-5732 laste kasvatusse. Erinevalt hagejate seaduslikust esindajast ei ole kostja lastehoiuga koormatud. Seega jääb hagejatele arusaamatuks kostja etteheide justkui hagejate seadusliku esindaja sissetulekud ei võimalda isegi ühe isiku Türgi reisi tasuda, mistõttu on hagejate reisikulud Türgis ebamõistlikud suured. Erinevalt kostjast, kes püüab tekitada muljet oma väidetavalt raskest majanduskust olukorrast, hagejate seaduslik esindaja teeb endast kõike mõistliku, et tagada lastele normaalset elu, sh säästa raha tulevasteks reisideks ning ajaks, mil kostja elatist ei anna. Aeg ajalt aitavad hagejate ema laste ülalpidamises tema vanemad ehk hagejate vanavanemad, kuigi vajaliku ülalpidamist lastele peaks andma töövõimeline 43 aastane kostja. Kreem ja juuksemask oli soetatud hagejale I, kes on peaaegu 13.a tüdruk (hagejal I on väga kuiv nahk ning hormoonide pärast lähvad tal juuksed kiiresti rasvaseks) ja hoolitseb enda eest nii, nagu seda teevad ka teised tüdrukud sellises vanuses. Seega, kreemi ja juuksemaski kulu oli hagejale I vajalik ning mõistlik. Kostja poolt esitatud foto riietest oli tehtud 20.10.2019, millist asjaolu tõendab käesoleva arvamuse lisa
- Ka mängukonsooli Sony PlayStation vastuvõtu dokumendist nähtub, et see oli soetatud 05.11.2019 ehk 3,5 aastat tagasi. Hagejad on seisukohal, et nii vanad dokumendid ei oma antud asjas tähtsust kuna ei ole relevantsed. Asjaolu, et mingid riided või asjad olid soetatud 2019.a ei välista kasvavatele lastele uute riiete ja asjade soetamise vajadust järgnevatel aastatel. Kostja vastusele lisatud telefoni soetamise arve tuleb jätta tähelepanuta, kuna arve on esitatud võõrale isikule Soomes ning ei ole hagejate vajadustega kuidagi seotud. Kostja vastus ja seisukohad 02.05.2023 vastuses hagile kostja vaidleb hagejate nõudele vastu. Kostja palub kinnitada hagejatele makstava igakuulise elatise suuruseks 215 eurot lapse kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o 11.01.
- Kostja soovib, et hagejatele makstav elatis kantakse üle hagejate ema pangakontole iga kuu
- kuupäeval. Kostja on vabatahtlikult hagejatele elatist maksnud ja seda on tõendanud ka hagejate poolt esitatud tõend. Kostja on maksnud hagejatele elatist 215 eurot kuus, kokku 430 eurot kahe hageja kohta. Hagejate nõue elatise suurendamiseks 260,33 euroni kuus on alusetu nõue ja pole põhjendatud. Kostja on töötuna arvel Eesti Töötukassas ja ta otsib aktiivselt tööd (tõend esitatud). Viimase palga sai kostja veebruaris
- Hagejad on arvestanud elatise maksmisel kostja palgast ning kasutanud selleks elatise kalkulaatorit, mis kostja sissetulekutele täna ei vasta. Eesti Töötukassa poolt on kostjale märtsis makstud 426,21 eurot ja aprillis 695,39 eurot. Vaatamata töötusele, sissetulekute olulisele vähenemisele ja ebakindlale majanduslikule seisundile, maksab kostja vabatahtlikult lastele ülalpidamist samas summas, kui ennegi, 430 eurot kahe lapse kohta. Kostja leiab, et on oma kohustust laste ülalpidamiseks täitnud nõuetekohaselt. Hagejatele makstav kostja poolne elatis: 215 eurot kuus lapse kohta. Kokku 2 lapsele elatis 430 eurot kuus. Hagejatele makstakse riigi poolt toetust 80 eurot lapse kohta, s.o 160 e kuus. Seega, kostja poolne ülalpidamine lapse kohta: 215+40= 255€. Kahe lapse elatis: 510 eurot. Hagejate esindaja ei ole kohtule esitanud dokumente ega tõendeid omapoolsest lastele tagatud või kulutatud ülalpidamise summadest. Pelgalt elatiskalkulaatori arvutusest ei piisa, et suurendada hagejatele makstava elatise suurust 260,33 euroni kuus lapse kohta. Hagiavalduses ei ole toodud ega põhjendatud, millised on laste ülalpidamiskulud tegelikult ja mille arvel need nüüd suurenenud on. Hagejate esindaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millega põhjendada elatise tõstmist. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. 21.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt, pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi ja kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esitas omapoolselt ettepaneku, et maksab hagejatele (kaksikud lapsed) kuni nende 18-a saamiseni igakuuliselt elatist 215 eurot kuus lapse kohta. Sinna lisandub lastele makstav riiklik lastetoetus summas 80 eurot lapse kohta. Igakuuline elatis kantakse üle 15.kuupäeval. Hagejate esindaja sellega nõus ei olnud ja esitas omapoolse ettepaneku, millega kostja nõus ei ole. Hagejad ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid, et nende igakuuliseks ülalpidamiseks kulub 600,66 eurot. Mõlemad lapsevanemad on võrdsed seega: 260,33 x 2+ 80,00= 600,66 eurot. Kahe lapse 5 2-23-5732 kohta kokku 1201,32 eurot. Millistest kulutustest selline summa koosneb, seda hagejate esindaja tõendanud ei ole. Hagejate esindaja ei ole tõendanud ka, kas ta ise suudaks tagada lastele oma sissetuleku arvelt ülalnimetatud elatist. Kostjal ei ole võimalik seoses oma vähese sissetulekuga selliseid summasid laste ülalpidamiseks maksta. Kostja jääb oma kompromissiettepanku juurde ja palub kohtul arvestada reaalsete nõuetega. 05.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt, hagejate elatise nõue 260,33 eurot hageja kohta kuus, on kostjale majanduslikult raskesti täidetav ja ei vasta laste tegelikele vajadustele. Kostja ei ole nõus hagejate poolt esitatud väljaminekuid tõendatavate arvetega ja soovib selgitusi esitatuid arvete kohta või palub kohtul neid asja menetlusdokumentide juurde võtta. Paljud esitatud arved on makstud Ci poolt (lisa 9 ja 10) ja neid ei ole võimalik käsitleda hagejate väljaminekuteks. Antud arvete kohaselt on C soetanud teleri ja Apple iPhone. Antud tõendid ei ole asjakohased ning ei tõenda hagejatele tehtud kulutusi. Lisa 8 - reis Türki. Summas 3091,00 eurot / 4 inimest / 772,75 eurot isiku kohta. Kostja saab aru, et lastega puhkamine on lastele oluline ja vajalik, kuid antud kulutus on ebamõistlikult suur. Hagejate esindaja on esitanud kohtule väljavõtted oma pangakontodest ja nendest selgub, et hagejate esindaja sissetulekud ei taga ja ei võimalda isegi ühe isiku Türgi reisi tasumist. Kuidas sai hagejate esindaja endale ja hagejatele sellist väljaminekut võimaldada. Kostjaga reisi korraldamisest ja selle maksumusest eelnevalt ei räägitud ega ka teavitatud. Lisa 11 ja 12 esitatud arved ei tõenda, kellele need arved on koostatud ja kas nende eest on tasutud. Lisa 15 tõendina esitatud arve niisutava näokreemi ostmise kohta. Hagejad on 12.a lapsed ja on väga kaheldav, et niisutavat näokreemi kasutatakse laste nahahoolduses. Lisa 16 arve kahjustatud juuste taastav vahend. Kostja vaidlustab arve. Lastel ei ole juuksed kahjustatud. Lisad 21,22,23 tõendavad hagejate esindaja sissetulekuid. Näiteks mais 2023 on hagejate esindaja sissetulekuks (palk ja tervisekassa poolt makstav töövõimehüvitis) kokku 667,80 eurot. Lapsevanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja mõlemad lapsevanemad peavad panustama sel juhul võrdselt laste kasvatamisse ja ülalpidamisse. Kui kostja peab lastele elatist maksma hageja poolt nõutavas summas 260,33 eurot, siis samaväärse summa peaks ka hagejate esindaja laste ülalpidamiseks tagama. Kahe lapse kohta 520,66 eurot kuus ning hageja esindajal jääb 1447,14 eurot kuus, mis on kindlasti ebaproportsionaalne ja mitte reaalne. Hagejatele makstakse igakuuliselt riigi poolt lastetoetust 160 eurot kuus (80 eurot / lapse kohta), millest 50% loetakse kostja poolseks ülalpidamise toetuseks. Seega oleks kostja igakuulise elatise suurus 300,33 eurot lapse kohta. Hageja poolt esitatud tõendite ja MK alusel ei kulu lapse / hageja ülalpidamiseks kuus sellist summat. Kostja on hagejatele ostnud riideid, mängukonsooli, telefonid. 05.09.2023 menetlusdokumendi kohaselt, kostja jääb oma esialgse pakkumise juurde ja on nõus hagejatele kuni nende 18.a saamiseni maksma igakuuliselt elatist 215 eurot lapse kohta, kokku 430 eurot. Antud summale lisandub lapsetoetus 80 eurot lapse kohta, kokku 160 eurot kuus, millest 40 eurot lapse kohta, kokku 80 eurot oleks kostja panus laste ülalpidamisse. Kokku on kostja panus hagejate ülalpidamise tagamiseks: 215+40= 255 eurot lapse kohta. Kostja jäi märtsis 2023 töötuks ja täna leida sobivat töökohta on väga keeruline. Kostja ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha, mille kohta esitab kohtule tõendina väljavõtte kostja pangaarvest. Hagejate nõue saada elatist miinimummääras ületab töötukassa poolt makstava abiraha summa 463,76 eurot. Kostja on nõus sõlmima kompromissi elatise maksmiseks 215 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku 430 eurot. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid 6 2-23-5732 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel elatiseasjas juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on.
§ 100
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
§ 101
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
§ 101
alusel arvutatud summa.
§ 101
lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 102
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
§ 100
lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
§ 101
lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista mõlemale hagejale igakuise elatise alates 01.05.2023
§ 101
lg 1 sätestatud miinimumsumma suuruses, so
§ 101alusel arvutatud summas.
Samuti paluvad hagejad välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2023-30.04.2023 eest mõlemale hagejale ühekordses summas 45,33 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama ja tulenevalt taotletava elatise suurusest ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama.
§ 101
lg 1 on samuti sätestatud väljamõistetava elatise miinimumsumma, mis arvutatakse välja vastavalt
§ 101
. Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ja kuigi elatise miinimumsumma arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud, leiab kohus, et lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama ka alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise osas, kui hagejad soovivad elatist miinimumsummas. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate ema on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele ja on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. 7 2-23-5732 Kostja on esitanud Eesti Töötukassa 21.04.2023 tõendi nr 7-4.1/23/1641, mille kohaselt on kostja töötuna registreeritud alates 03.02.2023. Kostjal on ülalpidamiskohustus 2 alaealise lapse, so hagejate suhtes. Pooled on üksmeelel selles, et kostja täidab vabatahtlikult hagejate ülalpidamiskohustust, kuid elatisena makstav summa on väiksem kui
§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurus.
Kuivõrd kostja on vastuses hagile hageja nõude suurusele vastu vaielnud, tuleb välja selgitada, kas esinevad mõjuvad põhjused mõista elatis välja taotletud suurusest, so elatise miinimumsummast väiksemas summas. Hinnates hagejate poolt esitatud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna ja laste ülalpidamiseks tehtavate kulutuste tõendeid, kuid ka seda, et osa lastele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja ning arvestades uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)standardeelarvet, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hagejate ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid. Kohtu hinnangul võib kulude liik ja suurus elulises olukorras vastavalt muutuda. Hageja I kulud Toidukulu. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et inimene vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. 2010.a sündinud laps on kasvueas, kus üldteada olevalt vajab inimene lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Hageja I on märkinud toidukuluks 135 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve toidukulu 13-17.a lapsele Tallinnas 133 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus toidukulu 135 eurot kuus mõistlikuks. Kulud hügieenile ja juuksurile. Hageja on märkinud hügieenitarvete kuluks 33 eurot kuus ja kuluks juuksurile 25 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve kulud isiklikule hügieenile ja ilukaupadele 13-17.a lapsele Tallinnas 13 eurot kuus. Arvestada tuleb ka, et hageja I on tütarlaps. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus hügieenitarvete kulu ja kulu juuksurile kokku 58 eurot kuus, põhjendatuks. Telekommunikatsiooni- ja sidekulud. Hageja I on märkinud mobiilside kuluks 8 eurot. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve telekommunikatsioonikulud 13-17.a lapsele Tallinnas 25 eurot kuus. Seega on mobiilside kulu 8 eurot põhjendatud. Telefoni ostukulu. Hageja I on märkinud mobiiltelefoni soetamise kuluks 44 eurot kuus. Kohus leiab, et tavapäraselt ei osteta lapsele mobiiltelefoni igal aastal, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks järgmise telefoni ostu kavandamisel 5 eurot kuus. Samuti on vanematel võimalik kallima seadme valikul ostukulu suurenemises ja hinnas täiendavalt kokku leppida. Taskuraha. Hageja I on taskurahaks märkinud 45 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve taskuraha 13-17.a lapsele Tallinnas 40 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a ja et hageja I taskuraha arvestuslik suurus on keskmiselt 1,5 eurot päevas, on taskuraha suurus 45 eurot kuus põhjendatud. Kulud tervishoiule. Hageja I on märkinud ravimite kuluks 17 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et meie kliimas esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)8 2-23-5732 kohaselt on standardeelarve tervishoiukulu 13-17.a lapsele Tallinnas 6 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a on tervishoiukulud, sh kulud ravimitele keskmiselt tegelikult suuremad, mistõttu on ravimite kulu 17 eurot põhjendatud. Riided, jalatsid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja I vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et garderoobi uuendamine on aeg-ajalt hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja I on märkinud kuluks riietele ja jalatsitele 47 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve riiete ja jalanõude kulu 13-17.a lapsele Tallinnas 52 eurot kuus. Kohus peab kulu riietele ja jalanõudele 47 eurot kuus põhjendatuks ning arvestades hindade kasvuga alates 2022.a võib tegelik kulu edaspidi ka suureneda. Vaba aja kulud. Hageja I on märkinud ürituste ja meelelahutuse, so jäähall, bassein, seikluspark, kino, spaa, Hesburger, kuluks 25 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve vaba aja kulud 13-17.a lapsele Tallinnas 28 eurot kuus. Kohus peab vaba aja kulusid 25 eurot kuus põhjendatuks ning arvestades hindade kasvuga alates 2022.a võib tegelik kulu edaspidi ka suureneda. Eluasemekulud. Hageja I on kommunaalkuludeks (vesi, kanalisatsioon, elekter) märkinud 30 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve eluasemekulud 13-17.a lapsele Tallinnas 26 eurot kuus ja koduse majapidamise kulud 12 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus eluasemekulusid 30 eurot põhjendatuks. Kulud haridusele. Hageja I on kuludeks haridusele märkinud kulud matemaatika repetiitorile 48 eurot kuus (neli korda nädalas 12 eurot kord) ja kuludeks kooliekskursioonidele, koolitarvetele ja klassikaaslaste sünnipäevadele, õpetajate õnnitlemiseks 26 eurot kuus (20+3+3), kokku 74 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve kulud haridusele 13-17.a lapsele Tallinnas 65 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus nimetatud kulusid summas 74 eurot põhjendatuks. Spordi- ja suvelaagri kulud. Hageja I on spordikuludeks ühes kuus märkinud jalgratta soetamise kulud 12 eurot, jalgratta lisavarustuse kulud 2,52 eurot ja suvelaagri kuludeks 18 eurot kuus. Kohtu hinnangul on spordi- ja suvelaagri kulud summas 32,52 eurot kuus lapsele vajalikud ja põhjendatud ning vajadusel on võimalik kulusid asendada. Kulud tarbeesemetele. Hageja I on toa sisustuse kuludeks märkinud vaiba ja ruloo soetamise kulud 74,90 eurot, so 6,25 eurot kuus. Kohus peab kulusid tarbeesemetele summas 6,25 eurot kuus põhjendatuks ning vajadusel on võimalik kulusid asendada. Kohtule esitatud teabe ja tõenditega on tõendatud, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud olid 2023 aprillikuu seisuga kokku 482,77 eurot. Kohus ei pea lapse esmavajaduste hulka kuuluvaks puhkusereisi kulusid 49 eurot kuus, mobiiltelefoni ostmise kulu 39 eurot kuus ja hageja I elukoha kapitaalremondi kulusid 41,42 eurot kuus, kokku 129,42 eurot. Kohus peab puhkusereise tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks, kuid reisida saab majanduslike võimaluste olemasolul või kui laste vanemad reisikuludes kokkuleppele jõuavad. Samuti ei osteta tavapäraselt lapsele mobiiltelefoni igal aastal, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks järgmise telefoni ostu kavandamisel 5 eurot kuus. Hageja I elukoha remondikulud on põhjendatud kanda korteri omanikul, kelle ülesandeks on oma vara korrashoid ja nimetatud kulu ei ole lapse ülalpidamiskuluks igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a on ette näha hageja I tegelike ülalpidamiskulude suurenemist. 9 2-23-5732 Hageja II kulud Toidukulu. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et inimene vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. 2010.a sündinud laps on kasvueas, kus üldteada olevalt vajab inimene lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Hageja II on märkinud toidukuluks 135 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve toidukulu 13-17.a lapsele Tallinnas 133 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus toidukulu 135 eurot kuus mõistlikuks. Kulud hügieenile ja juuksurile. Hageja II on märkinud hügieenitarvete kuluks 10 eurot kuus ja kuluks juuksurile 17 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve kulud isiklikule hügieenile ja ilukaupadele 13-17.a lapsele Tallinnas 13 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus hügieenitarvete kulu ja kulu juuksurile kokku 27 eurot kuus, põhjendatuks. Telekommunikatsiooni- ja sidekulud. Hageja II on märkinud mobiilside kuluks 8 eurot. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve telekommunikatsioonikulud 13-17.a lapsele Tallinnas 25 eurot kuus. Seega on mobiilside kulu 8 eurot põhjendatud. Arvuti ja televiisori ostukulu. Hageja II on märkinud arvuti ja televiisori soetamise kuluks 139 eurot kuus. Kohus leiab, et tavapäraselt ei osteta lapsele arvutit ja televiisorit igal aastal, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks järgmise arvuti ja televiisori ostu kavandamisel 15 eurot kuus. Samuti on vanematel võimalik kallimate seadmete valikul ostukulu suurenemises ja hinnas täiendavalt kokku leppida. Taskuraha. Hageja II on taskurahaks märkinud 40 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve taskuraha 13-17.a lapsele Tallinnas 40 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a ja et hageja II taskuraha arvestuslik suurus on keskmiselt 1,33 eurot päevas, on taskuraha suurus 40 eurot kuus põhjendatud. Kulud tervishoiule. Hageja II on märkinud ravimite kuluks 17 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et meie kliimas esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve tervishoiukulu 13-17.a lapsele Tallinnas 6 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a on tervishoiukulud, sh kulud ravimitele keskmiselt tegelikult suuremad, mistõttu on ravimite kulu 17 eurot põhjendatud. Riided, jalatsid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja II vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et garderoobi uuendamine on aeg-ajalt hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja II on märkinud kuluks riietele ja jalatsitele 47 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve riiete ja jalanõude kulu 13-17.a lapsele Tallinnas 52 eurot kuus. Kohus peab kulu riietele ja jalanõudele 47 eurot kuus põhjendatuks ning arvestades hindade kasvuga alates 2022.a võib tegelik kulu edaspidi ka suureneda. 10 2-23-5732 Vaba aja kulud. Hageja II on märkinud ürituste ja meelelahutuse, so jäähall, bassein, seikluspark, kino, spaa, Hesburger, kuluks 25 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve vaba aja kulud 13-17.a lapsele Tallinnas 28 eurot kuus. Kohus peab vaba aja kulusid 25 eurot kuus põhjendatuks ning arvestades hindade kasvuga alates 2022.a võib tegelik kulu edaspidi ka suureneda. Eluasemekulud. Hageja II on kommunaalkuludeks (vesi, kanalisatsioon, elekter) märkinud 30 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve eluasemekulud 13-17.a lapsele Tallinnas 26 eurot kuus ja koduse majapidamise kulud 12 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus eluasemekulusid 30 eurot põhjendatuks. Kulud haridusele. Hageja II on kuludeks haridusele märkinud kulud kooliekskursioonidele, koolitarvetele ja klassikaaslaste sünnipäevadele, õpetajate õnnitlemiseks 25 eurot kuus (20+2+3). Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
(2020)kohaselt on standardeelarve kulud haridusele 13-17.a lapsele Tallinnas 65 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a peab kohus nimetatud kulusid summas 25 eurot põhjendatuks. Spordi- ja suvelaagri kulud. Hageja II on spordikuludeks ühes kuus märkinud poksitrenni kulud 30 eurot, jalgratta soetamise kulud 8,5 eurot, jalgratta lisavarustuse kulud 2,52 eurot, jalgpallitrenni kulu 67 eurot, jalgpalli trenni riided 22 eurot ja suvelaagri kuludeks 31,25 eurot, kokku 161,27 eurot kuus. Kohtu hinnangul on spordi- ja suvelaagri kulud summas 161,27 eurot kuus lapsele vajalikud ja põhjendatud ning vajadusel on võimalik kulusid asendada ja vanemate vahel täiendavalt kokku leppida. Kohtule esitatud teabe ja tõenditega on tõendatud, et hageja II ülalpidamiskulud on kokku 530,27 eurot. Kohus ei pea lapse esmavajaduste hulka kuuluvaks puhkusereisikulusid 49 eurot kuus ja arvuti ja teleri soetamisega kulusid 124 eurot kuus. Kohus peab puhkusereise tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks, kuid reisida saab majanduslike võimaluste olemasolul või kui laste vanemad reisikuludes kokkuleppele jõuavad. Samuti ei osteta tavapäraselt lapsele arvutit ja televiisorit igal igal aastal, mistõttu peab kohus mõistlikuks kuluks järgmise arvuti/televiisori ostu kavandamisel 15 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga alates 2022.a on ette näha hageja II tegelike ülalpidamiskulude suurenemist. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kostja on nõustunud maksma mõlemale hagejale elatist summas 215 eurot kuus, so vähem kui
§ 101lg 1 sätestatud miinimumsummas.
Käesolevas menetluses on tuvastatud, et hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud on 482,77 eurot kuus ja hageja II ülalpidamiseks kulub 530,27 eurot kuus. Arvestades hindade kasvuga on ette näha hagejate tegelike ülalpidamiskulude suurenemist. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidigi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, 11 2-23-5732 et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi erimeelsused hagejate elatisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja kostjalt elatis välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud elatise väljamõistmine väiksemas summas kui on sätestatud
§ 101
lg 1, arvestades samuti, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks igakuise elatise alates 01.05.2023 miinimummääras, vastavalt
§ 101lg 1 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Elatise suuruse määramisel on võetud aluseks Justiitsministeeriumi elatiskalkulaator (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Hageja I igakuine elatis alates 01.04.2023 on 260,33 eurot kuus. Hageja II igakuine elatis alates 01.04.2023 on 260,33 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt
§ 101
lgle 3 ning
§ 101
lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatise suurus muutub, kui muutub PHS § 17 mõttes lapsetoetuse suurus. Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lapsetoetus. Hageja I (12.
- a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Hageja II (12.
- a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot. Lapse jagatud elukoht: Hageja I veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Hageja II veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatist saavad lapsed samas peres. Hagejad on mitmikud ja saavad mõlemad elatise täismäära, so kumbki 260,33 eurot kuus. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks elatise ajavahemiku 01.04.2023-30.04.2023 eest summas 45,33 eurot ja hageja II kasuks elatise ajavahemiku 01.04.2023-30.04.2023 eest summas 45,33 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et tal ei ole võimalik hagejatele taotletud suuruses elatist maksta. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud töötamine takistatud näiteks tervise tõttu. Kostjal ei ole teiste isikute suhtes aktiivset ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et kostja võimetus teenida sissetulekut ei ole veenvalt põhistatud. Samuti ei esine mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu oleks põhjendatud maksta hagejatele elatist vähem kui
§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimumsummas.
Statistikaameti (http://www.stat.ee) andmetel oli keskmine töötuse määr 2022.a 5,6% ja 2023.a II kvartalis 6,7%. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022.a 1685 eurot ja 2023.a II kvartalis 1873 eurot. Kohus leiab, et kostja põhjendused ei ole veenvad ja kostja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas, ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja I ja hageja II hagid. 12 2-23-5732 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 13