Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7159 Tsiviilasi A, B, C hagi Y

§-st 101 lg 7).

1. Välja mõista Ylt elatis C kasuks alates 15.05.2023 kuni C täisealiseks saamiseni (s.o 17.02.2033) 196,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pooles ulatuses 1/3 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot).
2. Resolutsiooni p-s 2, p-s 3 ja p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 5.ndaks kuupäevaks X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, selgitusega: A, B, C elatis.
6. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Ale ja/või Ble ja/või Cle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h A osas 07.07.2023 tasutud 200 eurot.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.05.2023 esitatud ja 29.05.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt elab Y (kostja) alates 09.08.2022 oma lastest, s.o A (hageja I), B (hageja II), C (hageja III) ja laste esindajast eraldi. Hagejate igapäevases ülalpidamises (toit, riided ja jalanõud, hügieenitarbed, transport, telefon jne), nende koolikohustuste täitmises (sh koolitoidud, pikapäevarühmad, klassirahad jne) ja huvialade (kõigil jalgpall; ühel lisaks viiuliõpe) tegevuses (osalus- ja võistlustasud, varustus, transport; laagritasud jne) kostja ei osale ning ei toeta. Ka enne 09.08.2022 ei osalenud kostja enamasti eeltoodud laste kulude katmises. Alates 01.05.2023 eluasemega (vesi, elekter, gaas jne) seotud kõik kulud katab täielikult hagejate esindaja ning kostja neid ei kata. Varasemalt on hagejate esindaja neid tasunud osaliselt (nt detsembris võlgnevuses olevaid arveid, sh gaasikütte eest jne): hagejate esindajal puudus ligipääs arvetele, sest lepingud olid kostja nimel. Lapsed viibisid märtsi keskpaigani kostjaga kuus kokku 2-3 ööpäeva. Laste viibimine kostja juures on kaootiline ning sõltub kostja suvast; reeglina ei teavita (või teeb seda vahetult enne) kostja ette hageja esindajat laste võtmisest ja aja veetmisest nendega. Lapsed ei viibi reeglina kostja juures tervet ööpäeva järjest, vaid on viibinud reeglina nädala sees õhtust hommikuni, kui lapsed tulevad päevasel ajal koolist. Alates augustist on nad erandlikult viibinud kostja juures nädalavahetusel kokku 1-2 korral. Vastupidiselt laste esindaja korduvatele soovidele kostjale veeta lastega rohkem ühiselt aega, et säiliks lähedane side mõlema vanemaga, pole kostja seda teinud. Samuti ei ole selle aja vältel lapsed kunagi viibinud kostja juures kõik kolmekesi koos, vaid 1-2 kaupa. Erandina sügis- ja jõuluvaheaja, kui lapsed viibisid kostja vanemate juures Saaremaal. Kokku 3-4 päeval. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 857 eurot, s.h eluasemekulud 125 eurot, toidukulud 170 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 0 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 105 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulutused (treening- ja võistlustasud, -riided ja jalanõud; taskuraha) 332 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 821 eurot, s.h eluasemekulud 125 eurot, toidukulud 160 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 9 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, muud vältimatud püsikulutused (treening- ja võistlustasud, -riided ja -jalanõud; taskuraha) 322 eurot. Hageja III igakuised kulud moodustavad kokku 732 eurot, s.h eluasemekulud 125 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 0 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, muud vältimatud püsikulutused (treening- ja võistlustasud, -riided ja -jalanõud; taskuraha) 262 eurot. 3 Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. elatis Kostja vastus Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Hagiavalduses esitatud numbrid on arusaamatud ja jääb selgusetuks, kust kohust sellised numbrid on pärit. Kuni juunini (k.a) on kostja tasunud xxx tänava ridaelamu kulusid (kommunaalid ja laenuga seotud intressid) keskmiselt 957,20 eurot kuus, et seal saaksid elada lapsed. Samal ajal on seal olnud ka kolmas osapool. Kommunaalidega seotud lepingud läksid üle 10.05 seisuga. Lisaks tasus kostja xxx xx intressidega seotud kulud, arvestades, et samal ajal elas juba uus mees oma lastega ridaelamus. Lisaks eluasemekuludele saavad lapsed isa käest taskuraha (esindaja taskuraha ei anna), lisaks kannab kostja laste sünnipäevadega seotud kulud. Lastega vabaaja veetmisega seotud kulusid nimetab teine osapool kostja isiklikuks meelelahutuseks, kus ei ole mingit pistmist lastega seotud kuludega. Selline suhtumine ei ole aktsepteeritav kuna vastasel juhul istuksid lapsed kõik nädalavahetused kodus nelja seina vahel. Lisaks tegeleb kostja lapse hambaraviga (breketravi, haigekassa kompenseeritud) ja käib kõigi kolmega hambaarsti juures. Kohtu põhjendused
8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
9. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja X (andmed nähtuvad rahvastikuregistrist). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid 4 osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Kostja on üksnes märkinud, et tasunud laste eluasemekulusid, andnud lastele taskuraha, katnud sünnipäevakulusid ja muid meelelahutuskulusid ning käib kõigi hagejatega ka hambaarsti juures. Kohus on kostjale 04.07.2023 kirjas (dtl 58-61) selgitanud, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega ei arvesta kohus ülalpidamiskohustuse täitmisena ka erinevate kaupade ostmist (dtl 93-95, 97, 100-107, 127, 129). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud tšekid tõendavad üksnes teatud kaupade maksumust teatud ajahetkel ning ei tõenda, mida konkreetselt ja kellele ostetud on. Ülalpidamiskohustuse täitmisena võib kohtu hinnangul pidada üksnes kulu, mida kostja on kandnud seoses hageja I treeninguga 07.07.2023 summas 200 eurot (dtl 96). Kohus on kostjale ka 04.07.2023 kirjas selgitanud, et kui hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lastele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema 5 seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Seega ei saa kohus otse hagejate kontole tasutud summasid lugeda elatise tasumiseks ning kostja poolt teostatud ülekandeid saab pidada elatise väliselt tasutud taskurahaks olenemata, mida kostja on makse selgituseks märkinud (dtl 98-99, 128, 130-144). Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on hagis palunud välja mõista igale hagejale elatis miinimumulatuses alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Hagejate seaduslik esindaja on menetluses ka kinnitanud, et alates maist 2023 kannab tema kostja asemel kommunaalkulusid ning alates 26. juunist 2023 kuulub xxx xx notariaalselt hageja seaduslikule esindajale ja tema elukaaslasele, kes on tasunud panga kaudu kompensatsiooni kostjale. Seega tuleb kostjal osaleda hagejate eluasemekulude kandmisel elatise tasumisena. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate vanusega on ka kooli- ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid treeningutele) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Kohtu hinnangul ei saa ka transpordikulusid pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. 6.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste 6 puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades eeltooduga tuleb kohtul arvestada miinimumelatise summa määramisel ka hagejate emale laekuva lastetoetuse ning lasterikka pere toetusega ning asjaoluga, et hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja ühtegi

§-s 102 lg 1 märgitud asjaolu esile toonud ega tõendanud, s.h ei ole kostja esitanud väiteid ega tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 8.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole pooltel kindlaks määratud suhtluskorda, millest nähtuks, et hagejad viibiksid kostja juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Samuti ei ole kostja tõendanud laste viibimist tema juures igakuiselt vähemalt 7 ööpäeva ulatuses. Seega puudub alus elatise vähendamiseks ka

§ 101lg 6 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 15.05.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 20.07.2027) 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pooles ulatuses 1/3 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot), hageja II kasuks elatis alates 15.05.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 22.02.2029) 175,24 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pooles ulatuses 1/3 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot ning täiendavalt vähendatud 15 % tulenevalt

§-st 101 lg 7) ning hageja III kasuks elatis alates 15.05.2023 kuni hageja III täisealiseks saamiseni (s.o 17.02.2033) 196,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning pooles ulatuses 1/3 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot). 7 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 5ndks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 5ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h hageja I osas 07.07.2023 tasutud trenniraha summas 200 eurot (dtl 96).

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8