← Eesti

4-20-4605/25

KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2021 , Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4605 Kohtunik Sekretär Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoa

§ 69

lg.3 /

§ 224lg.

1- järgse väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse jõustumisest 5 päeva jooksul viia juhiload Maanteeameti Tartu büroosse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul otsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast on terviklik kohtuotsus kättesaadav maakohtu kantseleis. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik 17.09.2020 koostas PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik R.R. väärteoprotokolli menetlusalusele isikule T.U-le

§ 69lg.

3 rikkumise eest, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg.

1 järgi 16.10.2020 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri üleminspektor Taivo Rosi otsuse väärteoasjas nr 780,20,010159, millega määras menetlusalusele isikule T.U-le

§ 224lg 1 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks( otsus tl.42-43).

02.11.2020 esitas menetlusalune isik T.U Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele taotledes PPA Lõuna Prefektuuri eelnimetatud otsusega temale määratud karistuse tühistamist ning alternatiivse otsuse tegemist ,millega temale rikkumise eest rahatrahv määratakse jättes temale alles mootorsõiduki juhtimise õiguse( kaebus tl. 1). PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele on seisukohal, et politsei otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik.. Kaebuses esitatud asjaolud ei välista juhtimisõiguse äravõtmist. Karistuse määramisel T.U-le on arvestatud KarS § 56 põhimõtteid. T.U on varem karistatud joobnuna mootorsõiduki juhtimise eest. Kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskusega ja karistuse eesmärkidega. Nagu on näha käesoleva väärteoasja materjalide juurde lisatud politsei menetlusinfosüsteemi väljavõttest, siis T.U on ka jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist pärast käesolevas asjas oleva väärteoprotokolli koostamist( tl. 39-40). Kohtuistungil 21.jaanuaril 2021 jäi T.U kaebuse juurde, taotledes kohtult uue otsuse tegemist- asendada temale määratud juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Taivo Rosi oli kohtuistungi lõpul seisukohal, et kaebemenetluses ei saaks menetlusaluse isik olukorda raskendada. Arvestades asjaolu ,et menetlusalune isik on praeguseks tasunud temale varasemalt määratud trahvid, saab seda arvestada positiivsena. Siiski on isikul on 102 korral olnud kokkupuuteid politseiga. Arvestades T.U rikkumistega ja ka praeguste elukondlike probleemidega, vähendada T.U-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kahe kuuni. T.U on võimalus sel ajal ühistransporti kasutades või lisapersonali abiga oma tööalast elu korraldada. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon LS § 69 lg.3/ LS § 224 lg. 1 järgi. Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik( tl. 55, tl. 2

(4)53). Mootorsõidukijuhi T.U alkoholijoovet 0, 19 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus sündmuskohal tõendab alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk kui iseseisev tõend, mis on vormistatud nõuetekohaselt( tl. 46). Väärteomenetluses on arvestatud mõõtevahendi laiendmääramatust , arvestades T.U poolt väljahingatud õhu alkoholisisalduseks 0, 14 mg/l. Seega on PPA Lõuna Prefektuur tuvastanud õigesti T.U poolt toime pandud

§ 69lg.

3 /

§ 224lg. 1 järgse väärteo koosseisu. Kar

S § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul T.U pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Ta tarvitas enne mootorsõidukit juhtima asumist alkoholi, jättes kontrollimata oma seisundi; möönis võimalust, et on seisundis, mil ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida.

§ 14

lg.2 kohaselt peavad kõik liiklejad olema liikluses hoolikad ja jälgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

§ 224lg.

1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti, kelle poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus on 0,10-0,24 mg/l kas rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab andma isikule määratav karistus ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub joobes juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on riigi poolt rangelt karistav õigusrikkumine. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, on tegemist ohtliku rikkumisega. Sellises seisundis isikul on halvenenud nii taju kui ka reaktsioonivõime. Arvestada tuleb ka käesolevas asjas alkomeetri näiduga, milles tuvastatu kohaselt ei olnud tegemist vaid jääknähtudega (alla 0,10 mg/l kohta väljahingatavas õhus), vaid oluliselt suurema alkoholijoobega, mis pidi isikule olema füüsiliselt tajutav, kuid millele isik tähelepanu ei soovinud pöörata, ehkki oleks pidanud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid T.U süüteos ja leiab, et menetlusalust isikut T.U tuli toimepandud väärteo eest karistada. Raskendavaid ajaolusid kohus karistuse kohaldamisel ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna on T.U poolt avaldatud kahetsus väärteoprotokollis ja ka PPA Lõuna Prefektuurile saadetud kirjas 13.10.2020 ( tl. 27). PPA Lõuna Prefektuur on T.U-le määranud karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. On arvestatud T.U süü suurust ning tema varaseid liiklusalaseid väärteokaristusi. Isikul on kaks kehtivat väärteokaristust seonduvalt alkoholijoobes või alkoholi lubatud piirmäära ületamisega ning rahatrahvid olid tasumata. Väärteoasja materjalide juurde lisatud politsei menetlusinfosüsteemi väljavõttest nähtub, et T.U on ka jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist pärast käesolevas asjas oleva väärteoprotokolli koostamist. PPA Lõuna Prefektuur on põhjendatult arvestanud T.U-le karistuse määramisel eripreventiivseid eesmärke. Oli põhjendatud T.U-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta, arvestades T.U varasemaid liiklusalaseid väärtegusid. 3

(4)T.U ei ole KarS § 50 lg. 2 nimetatud isik, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning kellelt ei tohiks mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. Kohus, arvestanud kaebuse läbivaatamisel PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Taivo Rosi seisukohta T.U-le kohaldatud karistuse osas, nõustub PPA Lõuna Prefektuuri esindaja seisukohaga, vähendades T.U-le karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kestust. Kohus on seisukohal, et T.U-le rahatrahvi määramine ei täida eripreventiivsest eesmärki, sest T.U on jätnud rahatrahvid tasumata. Seega sellel karistusel ei ole eripreventiivsest mõju T.U-le. Tõsi, enne kohtuistungit on ta rahatrahve tasunud ning see on tema poolt positiivne ning sellega tuleb arvestada, millest tulenevalt kohus nõustub PPA Lõuna Prefektuuri seisukohaga vähendada juhtimisõiguse äravõtmist neljalt kuult kahele kuule. Süüdlane/ menetlusalune isik peab arvestama, et alkoholijoobes olles sõidukit mitmel korral juhtides, jääb ta mõneks ajaks ilma mootorsõiduki juhtimisõigusest. See on vajalik ohutu liikluse tagamiseks teedel- tänavatel. Lähtudes eeltoodust , rahuldada osaliselt T.U kaebus. Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16.10.2020 otsus väärteoasjas 2780, 20,010159. Teha uus otsus ning karistada T.U Tartu linnas 17.09.2020 kella 21:49 ajal Sõbra tn. 4 juures toime pandud

§ 69

lg.3 /

§ 224lg.

1järgse väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse jõustumisest 5 päeva jooksul viia juhiload Maanteeameti Tartu büroosse. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.