Obsah (8)

§ 418§ 424§ 414§ 76§ 78§ 75§ 64§ 75l

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4529 (21278000367) Kriminaalasi Tartu Maakohtu 14.01.2022 otsus Tarmo Hurd

§ 418

lg 1,

§ 424

lg 2,

§ 414

lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 3 kuud 27 päeva Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Tarmo Hurt (isikukood: 37804212738; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Marina Kelpman RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: 1. Vabastada Tarmo Hurt temale Tartu Maakohtu 14.01.2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4529 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2.

§ 76

lg 5 alusel määrata Tarmo Hurdale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 09. juuli 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Katseajal on Tarmo Hurt kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Tarmo Hurdale katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 3 alusel määrata Tarmo Hurdale katseajaks kohustusena mitte omada, kanda ja kasutada relva.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata Tarmo Hurdale katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest. .

1. Välja mõista Tarmo Hurdalt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot 60 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99921700039717 ning selgituse “nr 1-21-4529, menetluskulu, Tarmo Hurt“.
2. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid kasuks 165,60 eurot (s.h. käibemaks 27,60 eurot) vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu Tarmo Hurda kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. süüdimõistetule, tema kaitsjale, Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 14.01.2022.a. otsusega tunnistati Tarmo Hurt süüdi

§ 418

lg 1,

§ 414

lg 1,

§ 424lg 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aega arvestatakse viidatud kohtuotsuse kohaselt alates 12.03.2021. Riigikohtu 13.10.2022.a. otsusega tühistati Tartu Maakohtu 14.01.2022.a. otsus T. Hurda süüditunnistamises ja karistamises

§ 414

lg 1 järgi ja

§ 64lg 1 alusel mõistetud 1aastase liitkaristuse osas.

Riigikohus tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis T. Hurda

§ 414

lg 1 järgi õigeks ning mõistis Tarmo Hurdale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantava karistuse 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega

1. märtsist
3. Tartu Vangla esitas 22.08.2023 kohtule materjalid Tarmo Hurda tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Tartu Vangla toetab 2 süüdimõistetu Tarmo Hurda karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
4. Prokurör esitas oma arvamuse kohtule kirjalikult Tarmo Hurda tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör kinnitas, et olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega, nõustub ta Tartu Vangla seisukohaga ning toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokurör asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta.
5. Kohtuistung 02.11.
6. Süüdimõistetu Tarmo Hurt osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel ja avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Tema käitumine saab väljapool vanglat olema seadusekuulekas. Alkoholi suhtes saab olema nulltolerants. Tal on poeg ka suureks motivaatoriks, kes soovib ka, et ta lõpetaks alkoholi tarvitamise. On aru saanud, et alkohol tekitab talle probleeme. Kriminaalhooldusametniku ettepandud kohustustega on nõus ja kohustub neid täitma. Tööle asub xxxxxxx xx xx tehnikuna, töötasuks saab 700-800 eurot. Sotsiaalprogrammidest on omandanud kasulikku, et oskab analüüsida enam oma käike, et mitte langeda oma vanade mustrite lõksu, mida on varem teinud. Kõik lähedased toetavad teda ja ootavad tema vanglast vabanemist. Alkoholi on valmis asendama oma hobiga, milleks on elektroonika parandamine, mida tahab ka oma pojale selgeks õpetada. On vanglas spordi ja muusikaga tegelema hakanud. Psühholoogilistele vestlustele ja anonüümsete alkohoolikute tugigrupi poole on nõus pöörduma. Kindlasti liitub ka Kainem ja tervem Eesti programmiga. Tal on tööandjatega räägitud, et saaks nii xxxxxxxxx xx -s kui ka xxxxxxxx xx xx -s tööl käia, millega mõlemad tööandjad ka nõus olid. Soovib, et oleks võimalus vabaneda vanglast, et elada seadusekuulekat ja kainet elu. Süüdimõistetu Tarmo Hurda kaitsja avaldas kohtuistungil, et Tarmo Hurda käitumine on olnud eeskujulik ja ta on paigutatud Tartu Vangla avavanglasse, kus ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi ja sellega vahejuhtumeid ei ole olnud. Tema käitumine on vangistuses olnud õiguskuulekas, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti puudub vabaduses igasugune risk, mis nähtub riskihindamisest. Tartu Vangla ja prokurör toetavad Tarmo Hurda ennetähtaegsest vabastamist. Tarmo Hurdale on vabanemisel tagatud kindel elukoht oma majas xxxxxxx xxxxxx . Samuti on tal tagatud ka töökoht ja kindel sissetulek nii xxxxxxxx xx-s kui ka xxxxx xx xx -s. Samuti toetavad teda lähedased, ka rahaliselt. Vanglas on ta osalenud majandustöödel ja praegu ka ta töötab väljaspool vangla territooriumi. Ta on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates programmides ja osalenud jätkuvetlustel. Ta on motiveeritud elama kainelt. Teda toetavad lähedased ja tal hea suhe oma lapsega. Ta on valmis Kainem ja tervem Eesti programmis osalema ning on avaldanud, et on valmis pöörduma anonüümsete alkohoolikute tugigrupi poole. Seega on ta kinnitanud, et soovib alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Eeltoodust tulenvalt palub kaitsja Tarmo Hurt vabastada ennetähtaegselt kriminaalhooldusametniku pakutud tingimustel karistusaja lõpuni. II KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tarmo Hurt kannab vangistust teise astme kuriteo eest, tal on vangistusest ära kantud vähemalt pool mõistetud karistusajast. Antud juhul on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi 3 ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Tarmo Hurda esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Perioodil 16.01.2023- 10.04.2023 läbis sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi 12 sammu Igapäevane valik. Osalenud majandusabitöödel ja töötab järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Tartu Vanglas püsivalt viibinud alates 16.03.2021 ning 30.05.2023 paigutati ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool Vangla territooriumi seoses töötamisega OÜ xxxxxxxx (alates 26.07.2023), määratud kaupluste külastamisega ja kiriku teenistustel osalemisega ning 28.07.2023 käis lühiajalise väljasõidu raames oma kodus kohtumas xxxx G.a, lapse vanaemaga. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud, käitumine olnud õiguskuulekas. Tarmo Hurda poolt kuriteo toimepanemine seondub alkoholi kuritarvitamisega. Süüdimõistetu kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kui see on toimepandud korduvalt, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest.

1. Järgnevalt hindab kohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul Tarmo Hurt puudub oht ja risk eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, narkootikumide, tervise ja emotsionaalse seisundiga. Tarmo Hurt soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx. Elama asub üksi, kuid on teatanud, et seal hakkab elama nädalavahetustel ja kooli vaheaegadel ka tema alaealine poeg. T. Hurda enda sõnul sai ta talu peale isa surma kinkelepinguga. Antud elukohta ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kodukülastust teostada, kuna kinnipeetava elukohas keegi ei ela ning seda hooldavad Tarmo Hurda endise elukaaslase ema ja tema elukaaslane. Tarmo Hurda õe sõnul on tegemist talumajaga, kus on 6 tuba, millest 3 on elamiskõlbulikud ning kõik eluks vajalik on olemas. Alates 26.07.2023 töötab Tarmo Hurt järelevalveta väljapool vangla territooriumi kondiitritööstuses OÜ xxxxxxxxx . Kinnipeetaval Tarmo Hurdal on vabanemisjärgselt töökoht xxxxxxxx xx xx . Kriminaalhooldusametnik vestles ettevõtte kontaktisikuga, kelle sõnul saavad nad kinnipeetavaga sõlmida töövõtulepingu, mis hõlmab teiste töötajate asendamist. Stabiilselt töökohta hetkel ei ole pakkuda. Samas toob tööandja esindaja välja, et töötasu, mida ettevõtte saaks kinnipeetavale maksta jääks 700-800 euro vahele. Kinnipeetava õe sõnul toetab ta võimaluste piires rahaliselt oma venda. Rahaliselt toetavad veel endise elukaaslase ema ja tema elukaaslane. Süüdimõistetu lähedasteks on õde ning endine elukaaslane, kellega tal on alaealine poeg. Endise elukaaslase ja ühise lapse emaga suhted head ja suheldakse telefoni teel. Tal on ka üks täiskasvanud poeg, kes elab välismaal. Vangistuses lähedastega kokkusaamisi ei ole olnud. Kinnipeetava sõnul olid varasemalt mõned kriminaalkorras karistatud tuttavad, kuid väidetavalt pole nüüd enam nendega suhelnud ning ülejäänud tuttavad on seaduskuulekad. 4 Seega eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul Tarmo Hurda vabanemisjärgsed tingimused positiivsed, tal on olemas elukoht, töökoht ning toetavad lähedased isikud.
2. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdimõistetu on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tarmo Hurdal on alkoholiprobleem, mis kajastub ka kuritegudes. Marko Hurt on kolmel korral karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Korduvad liiklusrikkumised - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Viimane vägivalla kuritegu (toime pandud 09.02.2019) on samuti pandud toime alkoholijoobes. Käitunud vägivaldselt, kui on eelnevalt tarvitanud alkoholi - pani toime kehalise väärkohtlemise elukaaslase suhtes. Süüdimõistetu on üritanud sõltuvusest korduvalt vabaneda, kuid on pidevalt uuesti libastunud ja alkoholi tarvitama hakanud. Kohus märgib, et süüdimõistetu on motiveeritud elama vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral kainelt. Süüdimõistetu läbis 16.01.2023 – 10.04.2023 sõltlastele mõeldud programmi 12 sammu Igapäevane valik. Programmi läbiviija tagasisidest nähtuvalt olid süüdimõistetul kodutööd tehtud alati korralikult, mis näitas, et ta on motiveeritud saama võitu oma sõltuvusest. Programmi läbimisel õppis hindama oma iseloomu, täites iseloomuanalüüsi tabelit. Läbi analüüsi õppis ennast rohkem tundma, mis omakorda aitab ennetada kriise ja seega võita kiusatus langeda tagasi sõltuvusse. On endale selgeks teinud, et tema jaoks on olemas ainult täielik kainus. Kui süüdimõistetu järgib programmi käigus tehtud otsuseid, siis suudab ta ka olla vabaduses kaine ja mitte tarvitada sõltuvust tekitavaid aineid. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on täidetud. Kohus märgib, et süüdimõistetu Tarmo Hurda käitumine vangistuses ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Tarmo Hurt rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Tarmo Hurt vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudetele ja kohustusetele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi,

§ 75

lg 2 p 3 alusel mitte omada, kanda ja kasutada relva ja

§ 75l

g 2 p 4 alusel otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 5 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Tarmo Hurdale riigi õigusabi summas 165,60 eurot (s.h käibemaks 27,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Tarmo Hurdalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 165,60eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6