Obsah (9)

§ 113§ 184§ 118§ 68§ 121§ 4§ 16§ 25§ 56

1-23-165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-165 (22250100017) Kohtukoosseis Tambet Grauberg ja rahvako

§ 113

lg 1 - 25 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Kristine Tamm Kaitsja Süüdistatav Määratud korras vandeadvokaat Argo Küünemäe Aivars Velavs; Elukoht: XXX; asukoht Tallinna Vangla; Isikukood: 36102194226; Kodakondsus: XXX; Haridus: XXX; Emakeel: XXX; Töökoht või õppeasutus: XXX; Karistatus: kriminaalkorras üks kehtiv karistus: Pärnu Maakohtu 04.04.2017 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust, karistus kantud; väärteokorras kolm kehtivat karistust; Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 29.09.2022 kell 10.40 ning Pärnu Maakohtu 30.09.2022 määrusega vahistatud Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Aivars Velavs

§ 118lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Aivars Velavsil karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 29.09.2022.a.

1. Aivars Velavsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Asitõendid: 4.
3. Kriminaalasja toimikus asuvad CD ja DVD plaadid (kokku 4 tk) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 1 1-23-165 4.2 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aivars Velavsile kohtuotsuse jõustumisel järgmised Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olevad asitõendid: - Pakend nr 1 – kahtlustataval Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel jalas olnud tumesinine vasaku jala king Baldinini; - Pakend nr 2 – kahtlustataval Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel jalas olnud tumesinine parema jala king Baldinini; - Pakend nr 3 – kahtlustataval Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel seljas olnud musta värvi jope Colmar; - Pakend nr 4 – kahtlustataval Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel seljas olnud musta värvi kampsun Holly&Whyte; - Pakend nr 5 – kahtlustataval Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel jalas olnud musta värvi teksapüksid Denim Dream.
4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivars Velavsilt menetluskuluna riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 2403,11 eurot, ekspertiiside tegemise kulu 1777 eurot ning sundraha 1812,50 eurot, kokku 5992,61 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber
6. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
7. Välja mõistetud menetluskulud 5992,61 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Aivars Velavsit tasuma igakuiselt 15-daks kuupäevaks 499,38 eurot ning viimase osamaksena 499,43 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 21.04.2023.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu 2 1-23-165 Aivars Velavsit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis 29.09.2022 kella 08.15 ajal X maakonnas, X linnas, X külas, X tee, X Rannamaja saalis haaras tahtlikult, C jaoks ootamatult ja kasutades ära olukorda, kus C istus sundimatult laua ääres ning oli Aivars Velavsi poole seljaga, laua ääres istuval C l viimase poolt vastupanu osutamise vältimiseks vasaku käega selja tagant ümber kaela ja kõri kinni, ning lõi C t tahtlikult selja tagant noaga ühel korral elutähtsasse piirkonda paremale poole rindkerre. C , märgates Aivars Velavsi rünnet, haaras enesekaitseks kätega kinni Aivars Velavsi paremast käest, milles oli nuga ning püüdis viimase haardes olles püsti tõusta kuid kukkus koos Aivars Velavsiga rannamaja saali põrandale pikali. Sel ajal lõi Aivars Velavs C t veel ühel korral noaga rindkere piirkonda, kuid löök ei tabanud, kuna C osutas vastupanu, hoides Aivars Velavsi paremast käest kinni. Saali põrandale kukkunud Aivars Velavsi ja C vahelisele rüselusele tulid vahele saalis viibinud inimesed. Aivars Velavs tekitas C le noaga löömistega järgmised vigastused: paremasse rinnaõõnde tungiva ~ 4 cm pikkuse torkehaava paremal pool rindkere alaosas naha, pehmete kudede, parema rinnalihase, V roide kõhrelise osa ja vahelihase vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne veri-õhkrind, mis on eluohtlik tervisekahjustus ning vasakul käeseljal
9. kämblaluu kohal torkelõikehaava, millega kaasnes vasaku käe
10. sõrme sirutusfunktsiooni puudumine (tõenäoline sõrme sirutajakõõluse vigastus), millise puhul on tegemist tüüpilise enesekaitsele viitava vigastusega, mis võis olla saadud rindkere/südame piirkonda suunatud löögi takistamisel ja ei ole eluohtlik tervisekahjustus. Aivars Velavs, lüües C t tahtlikult noaga elutähtsasse keha piirkonda rindkerre, tekitades kannatanule eluohtlikud kehavigastused, möönis, et antud vigastuste tekitamise tagajärjel võib saabuda isiku surm, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega C surma suhtes. C surm jäi saabumata, kuna Aivar Velavsil ei õnnestunud C le rohkem kehavigastusi tekitada kannatanu osutatud vastupanu ja saalis viibinud isikute sekkumise tõttu ning kannatanule osutati vajalikku arstiabi. Sellise käitumisega pani Aivars Velavs toime tapmiskatse, s.o

§ 113lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Aivars Velavs süü on talle

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud ning mõista karistuseks 8 aastat vangistust. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. 1.2. Kaitsja leidis, et Aivars Velavs on pannud toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav A. Velavs on tunnistanud enda süüd kannatanule raske kehavigastuse tekitamises, seejuures eitab täilikult tahtlust kannatanu tapmiseks. 1.

1. Kannatanu C leidis, et süüdistatav A. Velavs on talle põhjustanud raske tervisekahjustuse ja sellega seoses tal tekkinud varaline kahju. Tsiviilhagi ei ole kohtule esitatud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et süüdistatav Aivars Velavs on pannud toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 118

näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette raske tervisekahjustuse tekitamise.

§ 118

lg 1 p 1 mõttes on raske tervisekahjustus, millega kaasneb oht elule.

§ 118

on käsitatav kehalise väärkohtlemise (

§ 121

lg 1) esimese koosseisu alternatiivi, s.o tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-105, p 11). Seega käesoleval juhul 3 1-23-165 on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas süüdistatava A. Velavs tegevus on põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse, millega on kaasnenud oht kannatanu elule. 3.

1. Süüdistuse kohaselt on Aivars Velavs haaranud 29.09.2022 kella 08.15 ajal X maakonnas, X linnas, X külas, X tee, X Rannamaja saalis kannatanu C lt selja tagant vasaku käega ümber kannatanu kaela ning lõi teda noaga ühel korral paremale poole rindkerre. Süüdistatava poolt kannatanu noaga löömine nähtub kohtuistungil uuritud asitõendi 08.11.2022 vaatlusprotokollist ja sellele lisatud videosalvestiselt, millega on vaadeldud X rannamaja turvakaamera salvestist (edaspidi: turvakaamera salvestis). Salvestiselt nähtub, et süüdistatav A. Velavs kõnnib kella 8:15 kannatanu C selja taha ja võtab laua taga toolil istuval kannatanul vasaku käega ümber kõri, tõmbab kannatanut enda poole ja lööb teda paremas käes oleva noaga rindkerre. Kohtuistungil on süüdistatav A. Velavs keeldunud ütluste andmisest, misjärel on prokurör kohtu loal avaldanud süüdistatava poolt kohtueelses menetluse kahtlustatavana antud ütlused. A. Velavsi ütluste kohaselt on 29.09.2022 löönud kannatanut noaga, et teda hoiatada. Kannatanu C ütluste kohaselt tuli rünnak talle täiesti ootamatult, et ta isegi ei märganud, kes oli ründajaks. Ründaja isikust kuulis alles teiste samal ajal X rannamajas viibinud isikute käest. Tunnistajate K. V ja T. S ütluste kohaselt ründas A. Velavs C selja tagant, kuid nad ei näinud enda sõnutsi nuga, arvasid, et osapooled hakkasid kaklema. Politsei toimetas 29.09.2022 sündmuskoha vaatluse, mille kohta koostatud vaatlusprotokoll nähtub rannamaja siseruumis laudade paigutus lisa foto nr 8 nähtub koht, kus kannatanu istus, fotolt nr 9 on näha vaade lauale, mille taga kannatanu istus ning postile keset saali. Protokollist ei nähtu ala, kus süüdistatav ja kannatanu põrandal rüselesid. Politseiametniku rinnakaamera nr X salvestiselt (asitõendi vaatlusprotokoll 29.11.2022) nähtub, et kella 08:43:14 – 08:43:26 ajal, kui politseiametnikud sisenevad saali, peseb üks naisterahvas saali põrandat rüselemise asukohas, mistõttu oli jäljed põrandalt ära pestud ja sündmuskohta muudetud enne sündmuskoha vaatlust. Asjaolu, et kuritegu pandi toime 29.09.2023 kell 08.15, leiab kinnitust nii turvakaamera salvestiselt, kui ka häirekeskusele tehtavatest kõnedest, mis toimuvad hommikul kell 08:17, s.o 2 minutit pärast noalööki (asitõendi vaatlusprotokoll 05.12.2022 Häirekeskusele tehtud kõned, kõnede toimumise aeg 08:17:03 – 08:17:51). Tunnistaja M ütlustest, kes reageeris politseiametnikuna väljakutsele, saabus sündmuskohale kell 08:23 (rinnakaamera salvestis – asitõendi vaatlusprotokoll 29.11.2022), nähtub, et politsei kohale saabudes oli kannatanu C rannamaja terrassil. Seega on leidnud tõendamist A. Velavsi poolt kannatanu C noaga löömine süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. 3.
2. Ekspertiisiaktist nr XXX nähtub, et kannatanul C esinevad terava vägivalla toimel 29.09.2022 saadud tervisekahjustused: paremasse rinnaõõnde tungiv torkehaav paremal pool rindkere alaosas naha koos pehmete kudede, parema rinnalihase, V roide kõhrelise osa ja vahelihase vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne veri-õhkrind (270 ml verd). Lähtudes 13.08.2022 VV määrusest nr 22 tervisekahjustuse kohtuarstiliku tuvastamise korra § 7 on see vigastus eluohtlik ja kannatanu vajas kiiret meditsiinilist abi. Kannatanu kaotas verd sündmuskohal ning verd valgus ka rinnaõõnde (eksperdi arvamuse kohaselt 270 ml), mis nähtub politsei rinnakaamera salvestuselt, kuid ka sellest, et ekspertiisiaktiga nr XXX nähtub, et süüdistatava riietelt ja jalatsitelt kannatanu verd. Asjas on leidnud tõendamist, et A. Velavs põhjustas kannatanule C le ühe noalöögiga elule ohtliku tervisekahjustuse. Nimetatud vigastus on

§ 118lg 1 p 1 tähenduses raske tervisekahjustus.

Kohus leiab, et süüdistatava Aivars Velavsi käitumises on leidnud tõendamist

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis.

4. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast

§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu. Sellest tulenevalt peab

§ 118

lg 1 kohaldamisel arvestama

§ 4

1-23-165 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Järelikult piisab isiku süüdimõistmiseks § 118 lg 1 p 1 järgi, kui tal on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes ettevaatamatus (RKKKo 1-16-6512/64). 4.1. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava A. Velavs on teo kavatsetult toime pannud.

§ 16

lg 2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav seadis endale eesmärgiks kannatanu noaga löömise, mis nähtub turvakaamera salvestiselt ja kannatanu ütlustest, kuidas süüdistatav liikus kannatanu selja taha ja haaras ootamatult kannatanu kaela ümbert kinni, et teda noaga lüüa. Küsimus on selles, kas süüdistatava tegu oli suunatud kannatanule raske kehavigastuse tekitamisele (

§ 118

lg 1 p 1) või ulatus tahtlus tapmiseni (

§ 113lg 1 - § 25 lg 2).

Prokurör on seisukohal, et süüdistatav alustas vahetult süüteo toimepanemist, lüües teist inimest noaga, mistõttu alustas

§ 113

lg 1 süüteo toimepanemist, kuid kannatanu surm ei saabunud süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel.

§ 25

lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi

1. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Lahendades küsimust, kas on tegemist süüteokatsega, tuleb lähtuda toimepanija ettekujutusest enda teost ehk teoplaanist (RKKKo 1-17-3858/68, p 12). 4.
2. Prokuröri hinnangul tuleb lähtuda välisest teopildist, et leida kinnitust väitele, et tegemist oli tapmiskatsega. Asjas on leidnud tõendamist, et süüdistatav on ühel korral noaga löönud kannatanut paremale poole rindkerre, mille tulemusena kaotas kannatanu verd, mida on näha kohtule esitatud videosalvestustelt. Prokurör on rõhutanud seda, et rannamajas viibijatele tundus, et kannatanu olukord viib lõpuks surmani, mida kinnitab nt tunnistaja N. B ütlused ja see, et oli vähemalt kolm kõnet Häirekeskusele, mis teatasid kannatanu olukorrast. Kahtlemata võiski kõrvalseisjaid häirida kannatanu haava veritsemine, samuti ei ole vaidlust selles, et noalöök põhjustas kannatanule veri-õhkrinna. Noarünnak, millega kaasneb verekaotus, ei tähenda aga tingimata tapmistahtluse olemasolu. Kohapeal olnud isikute reaktsioon oli ka mõistetav, sest tegemist mustlaskogukonnaga, kus kõik teineteist lähedalt tunnevad, mistõttu elasid sündmustele kaasa. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et pärast lööki tõuseb kannatanu püsti ja on hiljem rannamaja terrassil teadvusel, oigab ja palub abi, kui politsei jõuab sündmuskohale (rinnakaamera salvestis). 24.11.2022 ekspertiisiaktist nähtub, et haiglasse saabudes on kannatanu olukord stabiilne, kaasuvalt tuvastatakse alkoholijoove (etanool 1,73) ja narkotestid on positiivsed. Kannatanu on haiglas väga rahutu, rabeleb ja ei täida korraldusi, mistõttu rakendati tema suhtes sedatsiooni (anesteesia meetod) ja viiakse seejärel deliiriumi tõttu sügavasse narkoosi. Hiljem haiglas viibides on kannatanu olukord selgelt halvenenud, mis oli tingitud noalöögist, kuid väline teopilt kohapeal ei osuta sellele, et süüdistatav oleks soovinud tappa, sest koheselt rünnakuga kaasnenud tagajärg ei viita sellele, et see oleks toonud kaasa kannatanu väga kriitilise seisundi. Kannatanu suutis süüdistatavale arvestatavalt vastu hakata ja oli kiirabi saabumiseni kontaktivõimeline, sestap ei olnud oht tema elule selline, et surma saabumine tunduks tõenäoline. Teadmata on kuriteoks kasutatud noa tunnused, millest võiks järeldada soovi kannatanule tõsist kahju tekitada. Süüdistatav A. Velavs ütluste kohaselt oli see poja kingitus temale, tegemist oli süüdistatava sõnul väikese kokkukäiva taskunoaga. Turvakaamera salvestiselt nähtub nuga, mille tera ei ole väike. Kannatanu C ütluste kohaselt nägi ta nuga korraks, noa pikkust ta ei osanud öelda, kuid talle meenus, et tegemist oli laia, pika ja sakilise noaga. Kannatanu rindkeres olnud haava laiuseks oli ca 4 cm (kohtuarstliku ekspertiisi akt nr XXX). Tegemist ei olnud kindlasti süüdistatava kirjeldatud väikse taskunoaga, kuid selle suurus on teadmata. Tunnistajana üle kuulatud X rannamaja perenaise E. M ütluste kohaselt on kõik noad alles, mistõttu ei olnud tegemist ka kohapeal söögilaua pealt võetud noaga. 5 1-23-165 Aivars Velavsit ei olnud politsei saabudes sündmuskohal. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku M ütluste kohaselt ütles süüdistatav talle kinnipidamisel, et tal ei ole nuga ja ei osuta vastupanu. Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti ära A. Velavsil seljas olnud riided ja jalanõud, mida vaadeldi asitõendina. Kuid nuga ei leitud. Asitõendi vaatlusprotokoll 03.10.2022 kohaselt võeti vaatluse käigus DNA tuvastamiseks proovid. DNA ekspertiisiakt nr XXX 03.11.2022 kohaselt tuvastati, et süüdistatava riietelt võetud proovid sisaldasid verd ning neilt leiti kannatanu DNA täisprofiil ja segaprofiil, mis sellest eristatava peamise profiiliga oli kokkulangev kannatanu DNA profiiliga. Eeltoodust võib järeldada, et süüdistatava jope, kampsun, teksapüksid ja king pidid kannatanu verega kokku puutuma peale kannatanule verejooksuga tekitanud vigastuste tekitamist. Tuleb võtta arvesse asjaolu, et kuritegu leidis aset ruumis, kus olid samal ajal vähemalt 6-7 inimest lisaks süüdistatavale ja kannatanule, kes oodatult jõudsid reageerida ja andsid kannatanule abi, kutsude kohale kiirabi. Süüdistatav võis põhjendatult loota, et kannatanu saab õigeaegselt abi ja surm ei saabu. Kohtule esitatud kõnedest Häirekeskusele nähtub, et oli vähemalt kolm kõnet, millega paluti abi saata ja abi saabuski kiirelt 8 minuti jooksul. Nõustuvalt kaitsjaga tuleb kuriteo toimepanemise asjaoludele toetudes sedastada, et tapmisele suunatud teoplaani olemasolu korral oleks süüdistataval olnud üllatusmomenti kasutades võimalus lüüa kannatanule noaga otse südamesse või veelgi kindlamalt kannatanu surma tahtes, lüüa tema kõri piirkonda, kuid ta lõi selle asemel kannatanu parema külje pihta. Rünnaku väliselt avalduv teopilt ei kinnita kohtu hinnangul tapmistahtluse olemasolu. 4.
3. Ekslik on prokuratuuri seisukoht, et tapmistahtlusele viitab süüdistatava poolt korduv noaga löömine. Vaidluse kese on asjaolus, mitu korda Velavs kannatanut lõi või lüüa tahtis, millest järeldada A. Velavsi teoplaani. Kannatanu C on andnud ütluseid, mille kohaselt oleks teine noalöök tabanud südamesse, kui ta ei oleks kätt ette pannud. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt tuvastati täiendava kohtuarstliku ekspertiisiga kannatanul vasakul käeseljal
4. kämblaluu kohal veidi poolkaarekujulise paranemistunnustega joonekujulise armi pikkusega 2,5 cm ning vasaku käe
5. sõrme sirutusfunktsiooni puudumise tõenäolise sõrme sirutajakõõluse vigastusega. Eksperdiarvamuse kohaselt on vigastus saadud terava vägivalla toimel lõikeserva omava torkelõikevahendiga, näiteks noaga, mis on tüüpiline enesekaitsele viitav vigastus. Salvestiselt nähtub, et süüdistatav tuleb rahulikult astudes kannatanu C selja taha, võtab ühe liigutusega välja noa ning teise käega võtab kannatanu haardesse. Noaga löömine oli kannatanule ootamatu, sellele ei eelnenud kannatanu ütluste kohaselt hoiatust. Tunnistaja K. V ütluste kohaselt, kes istus kannatanu suhtes üle laua, hakati ühel hetkel kaklema, et ta ei saanud arugi, et tegemist oleks olnud noarünnakuga. Salvestiselt ei nähtu prokuröri väidetud asjaolu, et A. Velavs teeks käega edasi-tagasi liigutusi, mis viitaks uuele rünnakule. Kui süüdistatav tõmbas noa kannatanu rindkerest välja, siis haarab kannatanu süüdistatava noaga käest kinni, seejärel teeb süüdistatav liigutuse käe vabastamiseks suunaga ülespoole ja annab seejärel kätt järele, mis jätab mulje käe liigutamisest üle ja alla. Süüdistataval ei õnnestu kätt vabastada. Kannatanu hoiab süüdistatava käest kramplikult kinni, suunates süüdistatava käe üle enda pea, misjärel kukuvad mõlemad asjaosalised põrandale. Kannatanu ütluste kohasel hoidis ta A. Velavsi käest kinni, mõeldes, et kui ta lahti laseb, tuleb järgmine löök. Kannatanu vastas küsimusele, miks ta arvab, et A. Velavs tahtis teda südamesse lüüa nii selle pärast, et ta sai aru, et A. Velavs ei löö teda kätte ega jalga. Ennist lauas istunud inimesed jooksevad löögi järel nende juurde ning asuvad põrandal rüselenud kannatanut ja süüdistatavat lahutama. Kannatanu tõuseb püsti ja toetub toolile, seejärel talutavad juures viibinud inimesed ta omal jalal saali uksest välja. Kannatanu on andnud ütlusi, mille kohaselt oli A. Velavs teda ka maas olles üritanud noaga lüüa. Kannatanu seda ise ei näinud, sest on seda kuulnud T. S . Tunnistajana üle kuulatud T. S ei mäleta sündmuse asjaolusid, teades, et toimus 6 1-23-165 kaklus, kuid ei tea midagi noa löögist. Tunnistajalt T. S elt kuuldut aga ei saa KrMS § 66 lg 21 alusel tõendina kasutada. Kaitsja taotlusel on kohtuistungil kannatanu ristküsitlemise käigus avaldatud usaldusväärsuse kontrolliks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, millest nähtub, et oli üks noalöök. Kannatanu selgitas, et ta andis kohtuistungil detailsemad ütlused, sest oli varem antud ütluste andmise ajal raskes seisundis. Kohus leiab, et kannatanu ei ole usutavalt selgitanud ütluste muutumise asjaolusid, sest need erinevad oluliselt varem antuga. On suur erinevus ütlustes, kui öelda alles kohtuistungil, et süüdistatav lõi mitmel korral noaga, tabades ühel juhul rindkeresse ja teisel juhul kätt, mis oli tõstetud südame ette. Varasemad ütlused ei kajasta neid asjaolusid, mistõttu kohus leiab, et kannatanu ütlused tuleb teise löögi sooritamise osas jätta kui ebausaldusväärsetena kõrvale. Tuleb märkida, et salvestiselt ei nähtu, et süüdistataval õnnestuks teha teine löök, sest kannatanu suunab süüdistatava käe endast eemale, mistõttu ei saa kannatanu ütlused tuge ka teistest tõenditest. Täiendava ekspertiisiga tuvastati, et kannatanu käel on noaga tekitatud vigastused, mis on tekkinud kannatanule enesekaitse käigus. Kui kannatanu üritas süüdistatava kätt toolil istudes väänata, siis võisid käeselja vigastused tekkida juba enne põrandale kukkumist. Seega ei leia tõendamist asjaolu, et süüdistatav oleks kannatanut löönud noaga rohkem, kui ühel korral. 4.
6. Kaitsja on kohtule selgitanud, et noalöök oli mustlaskombe kohaselt hoiatus selle eest, et kannatanu ei ole võlga ära maksnud, mistõttu süüdistatav ei soovinud kannatanu surma. Süüdistatav A. Velavsi ütluste kohaselt on ta kannatanut löönud ühel korral noaga, seejuures ei ole süüdistatav tunnistanud, et ta lõi noaga laua taga istunud kannatanut. Süüdistatav on põhjendanud oma käitumist sellega, et tahtis võtta noa, et sellega lüüa kannatanule hoiatuseks jalga või reide. A. Velavs selgitanud, et ta soovis kannatanu laua tagant välja tirida, tal oli nuga käes, mille ta koos kannatanuga maha kukkudes lahti tegi ja kannatanut lõi. Kohus nõustub prokuröriga selles, et ei ole usutav, et löök oli suunatud jalga. Turvakaamera salvestiselt on näha, et süüdistatav võtab kannatanult selja tagant kaela ümbert kinni ja lõi kannatanut rindkerre. Kannatanu istus laua taga, tema jalad olid laua all, mistõttu ei saanud süüdistatav ulatuda kannatanu jalgadeni. Nimetatud asjaolu oli ka süüdistatavale arusaadav, sest kui ta kannatanule lähenes, hindas ta hetkeks olukorda ja alles seejärel lõi, tegemist ei olnud juhusliku rünnakuga. A. Velavsi selgitus ei haaku teiste tõenditega, sest tõenditest nähtub, et tema eesmärgiks oli tabada kannatanu rindkeret. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kannatanut noaga, kui nad rüselesid põrandal, tabades niiviisi kannatanut kuhugi keha paremale poole. Süüdistatava ütlused on ebaõnnestunult kantud soovist põhjendada toimunut enesekaitsega. A. Velavsi ütlused selle kohta, et noalöök toimus pärast põrandale kukkumist, ei vasta tõele, sest need ei haaku teiste tõenditega, eelkõige turvakaamera salvestisega (vt otsuse p 3.1). Kohus leiab, et A. Velavsi ütlused, et ta soovis kannatanut noaga jalga lüües üksnes hirmutada ei ole eluliselt usutavad, mistõttu tuleb süüdistatava ütlused selles osas ebausaldusväärsena tõendikogumist kõrvale jätta. 4.
7. Prokurör on põhjendanud tapmistahtlust sellega, et süüdistataval A. Velavsil oli kannatanu C ga enne noalööki tüli, millest tekkis motiiv kannatanut rünnata. Asjas on leidnud tõendamist, et A. Velavs ja kannatanu vahel oli enne rünnakut sõnavahetus, mis puudutas võlga, mille kohta on andnud ütluseid nii kannatanu C kui ka tunnistaja K. V . Kannatanu ütluste kohaselt rääkis süüdistatav sellest, et kannatanu on talle võlgu ja nimetades kannatanut petiseks. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et 29.09.2022 kella 08:06 kuni 08:20 istus süüdistatav Aivars Velavs X rannamaja saalis keskmise laua ääres samas lauas koos kannatanu C , tunnistaja K. V ning T. S ega. Salvestiselt on näha, et kella 08:06 räägivad nimetatud isikud omavahel juttu, kui süüdistatav rääkis midagi elavalt žestikuleerides ja tõusis laua tagant kell 08:07 püsti ning suundus eemale, istudes tagumises seinas asuva laua taha. Teised isikud jätkasid jutuajamist, seejuures ei ole salvestiselt näha, et kannatanu või temaga koos viibinud inimesed oleksid kuidagi ärritunud. Seega leiab kinnitust asjaolu, et samal süüdistatav ja kannatanu on vestelnud lauas, mis lõppes sellega, et süüdistatav eemaldus omaette ja sellega oli kannatanu jaoks vaidlus lõppenud. 7 1-23-165 Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta pöördus kannatanu poole, et ta maksaks võla ära. Väidetav võlg oli seotud rohkem kui kümme aastat tagasi korteri müügiga kannatanule olukorras, kus A. Velavsi elukaaslane Ž. M ei suutnud võlakohustusi panga ees täita, mistõttu maksis C tädile korteri eest raha ja vormistas korteri oma nimele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükist selgub, et X kinnistu on C ja Ä. S on kaasomandis alates
8. aastast. Enne kaasomandi seadmist oli korter Ž. M omandis. Kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist vana probleemiga, sest süüdistatav on ka varem väitnud, et ta ei ole raha saanud. Tunnistaja K. V kinnitab omab ütlustega asjaolu, et laua taga oli kannatanul ja süüdistataval tekkinud vaidlus, millest võis aru saada, et süüdistatav nõuab võlga sisse. Kannatanu oli süüdistatavale soovitanud täpsemaid asjaolusid küsida oma endiselt elukaaslaselt, seepeale oli ka tunnistaja K. V vaidluse osapooltele öelnud, et küsimus tuleb kunagi hiljem lahendada. Pärast seda lahkus süüdistatav kannatanu juurest, mis on selgelt näha ka turvakaamera salvestiselt. Tunnistaja K. V ütluste kohaselt tuli järgnev käitumine üllatusena. Rünnakule eelnevalt ega selle käigus ei ole süüdistatav öelnud midagi, mis oleks puudutanud väidetavat võlga. Süüdistatav võis olla solvunud, et kannatanu ei vastanud talle ootuspäraselt, kuid sellest ei saa teha veel järeldusi tapmistahtluse osas. Kohus nõustub prokuröriga selles, et A. Velavsi käitumine võib olla põhjendatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. A. Velavsil tuvastati 3 tundi pärast kuriteosündmust kella 11:18 ajal alkoholijoove 0,76 mg/l koos joobeseisundile viitavate tunnustega – silmade punetus, suured pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, aeglane kõne, tajuhäired, kerged koordinatsioonihäired, apaatne käitumine (indikaatorvahendi kasutamise protokoll). A. Velavs ütluste kohaselt oli ta tarvitanud nii alkoholi kui ka kanepit. Seejuures tuleb võtta arvesse, et tegemist oli süüdistatava jaoks raske emotsionaalse olukorraga, sest sündmused leidsid aset tema poja matustel. Emotsionaalne olukord võis süüdistatava käitumist mõjutada, mis nähtub tunnistaja Mõisavald ütlustest, mille järgi hakkas A. Velavs kinnipidamisel nutma. Kohus on veendunud, et kuriteo asjaolusid ja süüdistatava seisundit arvestades ei olnud tal plaanis tappa. 4.
9. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses

§ 118lg 1 p 1 sätestatud raske tervisekahjustamise tekitamise osas kaudse tahtlusega.

Arvestada tuleb esmalt ründevahendit – nuga, mille kasutamisel löömiseks pidi süüdistatav pidama raske tagajärje saabumist võimalikuks (vt nt RKKKo 3-1-1-102-16, p 18; 3-1-1-46-15, p 9; 3-1-1-40-13, p 12; 3-1-1-79-15, p 8). Teiseks, lüües teist isikut noaga ülakeha piirkonda on rasked tagajärjed keskmise mõistliku täiskasvanud inimese jaoks äratuntavad, seetõttu ka süüdistatavale arusaadavad. Teo objektiivse avaldumise kaudu saab seega teha järelduse, et kannatanut noaga rinna piirkonda lüües järgneb sellele ka raske tervisekahjustus (vt RKKKo 1-17-105/35, p 15). Kohus leiab, et süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidas võimalikuks ja möönis, et noalöök toob kaasa enamohtlike tagajärjeni viinud tervisekahjustuse, s.o parempoolse veri-õhkrinna. 5. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et süüdistatavale Aivars Velavsile etteheidetav raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. A. Velvas on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aivars Velavs on pannud toime talle etteheidetava kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 118lg 1 p 1 järgi, mistõttu tuleb ta süüdi tunnistada ja mõista talle karistus.

Karistus 6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse 8 1-23-165 määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 6.1.

§ 118

lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja kuni kaheteistaastase vangistusega, seega on keskmiseks määraks 8 aastat vangistust. Esmalt tuleb võtta arvesse, et A. Velavs kasutas ründevahendina nuga, millega põhjustas kannatanule kestvat valu ja tõi kaasa eluohtliku seisundi. Tegemist oli sihiliku rünnakuga, et põhjustada kannatanule füüsilisi elaelamisi. Siiski oli tegemist ainult ühe noa löögiga rindkeresse, mida tuleb võtta arvesse süüdistatava süü hindamisel. Kahjustatud oli nii rindkere, kui ka vasak käsi, mis sai rüselemise käigus lõikehaavu. Rünnaku tagajärjel on kannatanu viidud haiglasse, kus tal tuli viibida pikka aega (29.09-20.10.2022), seega kahjustati kuriteoga kannatanu kaitstud õigushüve, s.o tervise heaoluseisund oluliselt. Tänaseks on kannatanu tervislik olukord paranenud. Süüdistatava tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Süüdistatav on kohtusaalis tunnistanud oma süüd kannatanule kehavigastuse tekitamisel, kuid kohtu hinnangul ei ole ülestunnistus siiras. Kohtueelses menetluses on süüdistatav põhjendanud rünnakut enesekaitsega, kohtus ei ole süüdistatav selgitanud rohkem, kui see salvestistelt on niigi näha. A. Velavsit on varem kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Pärnu Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega mõisteti A. Velasile karistuseks 3 aastat vangistust, karistuse kandmiselt vabanes

1. aastal. Seega ei ole süüdistatav teinud vajalikke järeldusi selleks, et edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduks. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peaks karistus olema piisavalt mõjus, et ta muudaks positiivselt oma hoiakuid ja suhtumist õiguskorda. Tegemist oli raske isikuvastase ründega, mis vajab hukkamõistu, et ära hoida A. Velavs poolt uute sarnaste süütegude toimepanemine ja anda avalikkusele signaal, et sellised teise isiku tervist raskelt kahjustavad rünnakud on taunitavad. Kohus leiab, et reaalne vangistus on süüdistatava isikut ning eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide kaalutlusi arvestades vajalik. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid on süüdistatava süü keskmisest sanktsioonimäärast väiksem, mistõttu tuleb süüdistatavale karistuseks mõista 6 aastat vangistust. 6.
2. Kohus nõustub prokuröri süüdistuskõnes väljendatud seisukohaga, et A. Velavsi suhtes ei ole lisaks põhikaristusele lisakarisusena väljasaatmise kohaldamine põhjendatud. Prokurör on viidanud lisakaristuse kohaldamata jätmise põhjendusena taotletava karistuse keskmisele määrale (viidates asjakohaselt – RKKKo nr 3-1-1-38-09 p 9), mis on kohane ka kuriteo ümber kvalifitseerimise järgselt, sest

§ 118lg 1 p 1 järgigi on kohus karistanud A.

Velavsit keskmisesse karistusmäära jääva vangistusega. Samas toetab lisakaristuse mittekohaldamist ka A. Velavsi süüditunnistamine prokuröri poolt taotletu asemel vähemohtliku kuriteo toimepanemise eest ning vähemmääravaks ei saa pidada A. Velavsi siinseid sotsiaalseid sidemeid, s.o ta on pikka aega elanud Eestis, omab siin kindlat elukohta, kuulub kohalikku mustlaste kogukonda. Asitõendid 7.

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD- ja CD-plaadid (kokku 4 tk). DVD- ja CD-plaadid on menetlustoimingu protokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD- ja CD-plaadid. 7.
2. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aivars Velavsile Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad: Aivars Velavsil kinnipidamise hetkel seljas ja jalas olnud kingad Baldinini, musta värvi jope Colmar, musta värvi kampsun Holly&Whyte ja musta värvi 9 1-23-165 teksapüksid Denim Dream (pakendid 1-5). Tegemist on A. Velavsile kuuluvate esemetega, mistõttu tuleb need temale tagastada. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks määratud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis (akt nr XXX) maksumusega 1596 eurot, isiku kohtuarstlik ekspertiis (akt nr XXX) maksumusega 84 eurot ja isiku kohtuarstlik täiendekspertiis (akt nr XXX) maksumusega 97 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuuks ka määratud kaitsja tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja on esitanud kriminaalasja menetlemisel RÕA tasutaotlusi summas kokku 2403,11 eurot, mis on mõistlik ja vajalik kulu.

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt

§ 4lg-st 2 esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 1812,50 eurot. Süüdistatavalt Aivars Velavsilt tuleb seega välja mõista menetluskulu kogusummas 5992,61 eurot. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt või täielikult riigi kanda põhjusel, et A. Velavsi teo kvalifikatsioon kohtuotsuses muutunud, sest KrMS § 180 lg 1 alusel peab menetluskulud kandma süüdimõistetu. Samuti ei ole põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude jätmine osaliselt riigi kanda põhjusel, et süüdimõistetul puudub sissetulek. Kohus ajatab menetluskulu hüvitamise kohustuse täitmise aastasele perioodile. Täiendavat paindlikkust menetluskulude hüvitamise otsustuse täitmisel võimaldavad KrMS §-d 423-424 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Lisaks välistavad TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue sh menetluskulude hüvitise sissenõue - võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema enda ja tema ülalpeetavate põhivajaduste rahuldamiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul menetluskulude tasumine üleliia koormav ja võtab arvesse A. Velavsi olukorda. Arvestades A. Velavsi keskmise päevasissetuleku ning käeolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude suurusega, määrab kohus riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 5992,61 eurot tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Aivars Velavsit tuleb kohustada tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-daks kuupäevaks 499,38 eurot ning viimase osamaksena 499,43 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tiina Männik Rahvakohtunik 10 Merike Tuhkanen Rahvakohtunik