Obsah (5)

§ 172§ 663§ 659§ 171§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-419 Kohtuasi X (X) aval

) § 475 lg 1 p 153 ).

1. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Täiteasjas nr 195/2020/586 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-07-21937, millega kinnitati avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. Samuti märgiti määruses pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 4 alusel ära iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud, mh sissenõudja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajal Koduliising OÜ-l jäi raha saamata, s.o 1708,61 eurot. Koduliising OÜ on puudutatud isiku õiguseellane. PankrS § 168 järgi ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Avaldaja on ise kinnitanud, et ei ole pankrotimenetluses võlgnikuna Koduliising OÜ nõudele vastuväidet esitanud.
2. Seega ei ole asjakohased avaldaja väited nagu oleks puudutatud isiku nõude täitmine aegunud TsÜS § 158 lg 1 alusel 01.03.
3. Seaduses on üheselt esile toodud, millisest ajahetkest tuleb hakata arvestama pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumist, s.o 2 2-23-419 pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Pankrotimenetlus lõppes 29.06.2012 määruse jõustumisega 09.11.
5. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitedokumendi täitmiseks esitamisel täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkeb ja algab uuesti. Täitedokument esitatakse täitmiseks TMS § 23 lg 1 alusel täitmisavaldusega. Seega algab kohtuotsusest tuleneva ja 10-aastasele aegumisele allutatud nõude täitmiseks esitamisel ka üheksandal aastal uus 10-aastane aegumistähtaeg nõude sissenõudmiseks. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 02.04.
6. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 02.04.2020, seega aegub puudutatud isiku nõue 02.04.
7. Kohtule ei ole muud aegumise katkemise ega peatamise alused täiteasjas teatavaks saanud. Kuna antud asjas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine ei ole aegunud, ei saa kohtu hinnangul täitemenetlust lõpetada.
8. Kuivõrd avaldaja avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 172lg 1).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Ajavahemikus 2012–2018 toimunud avaldaja kohustustest vabastamise menetluse periood tuleb arvata nõude täitmise tähtaja hulka. Avaldaja maksis sel perioodil sissetuleku, millele oli õigus sissenõuet pöörata, võlausaldajatele, st avaldaja suhtes toimus sisuliselt sundtäitmine, täitemenetluses ei oleks olnud võimalik avaldajalt sisse nõuda suuremat summat. Nõude sundtäitmise tähtaega tuleks lugeda alates avaldaja pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekust, millel puudutatud isiku nõude tunnustamisele avaldaja vastu ei vaielnud.
3. Avaldaja tugineb kaebuses ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjale, 20.06.2019 direktiivile nr 2019/1023 ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõule seletuskirjale, milles märgiti eelnõuga TsÜS § 157 lg 1 muutmine selliselt, et täitedokumendist tulenevate nõuete üldist aegumistähtaega vähendatakse 30 aastalt kümnele. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
4. Puudutatud isik palus avaldaja määruskaebuse jätta rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates avaldaja pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekust, millele puudutatud isiku nõude tunnustamisele avaldaja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. TMS § 23 lg 3 2-23-419 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2231 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 195/2020/586 on täitedokumendiks tulenevalt PankrS §-st 168 Harju Maakohtu 29.06.2012 määrus nr 2-07-21937 (jõustunud 09.11.2012). Tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks pankrotimenetluse lõpetamise määrus. Võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole pankrotimenetlust lõpetav määrus ega seega ka täitedokument.
2. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1 ning § 157 lg-tele 1 ja 3 ning leidnud, et kuivõrd puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 02.04.2020, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 02.04.2020 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 02.04.
3. Võlausaldaja nõude aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud (TlnRnKm 02.06.2021, 2- 21-1534, p 33).
4. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise menetlust saab võrdsustada täitemenetlusega. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtumäärusega 29.06.2012 tsiviilasjas nr 2-07-21937 kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja otsustatud lõpetada pankrotimenetlus ning algatatud avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega samas tsiviilasjas lõpetati kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav kohtumäärus jõustus 23.10.2018, puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 02.04.
6. Ringkonnakohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sh need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm 02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Määrus, millega keelduti avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 23.10.2018 ja puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 02.04.
8. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjasse puutuvad avaldaja viited füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjale ja 20.06.2019 direktiivile nr 2019/
9. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega (jõustunud 23.10.2018) tsiviilasjas nr 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on avaldaja kohustusest vabastamata jätmine otsustatud enne füüsilise isiku maksejõuetuse seadust (mis jõustus 01.07.2022) ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 (mis jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas). Samuti on asjakohatu avaldaja viide võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale, milles märgiti TsÜS § 157 lg 1 muutmine selliselt, et täitedokumendist tulenevate nõuete üldist aegumistähtaega vähendatakse 4 2-23-419 30 aastalt kümnele, sest käesoleval juhul ongi maakohus aluseks võtnud aegumistähtaja kümme aastat.
10. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 23.

§ 696

lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) 5