Obsah (10)

§ 413§ 162§ 646§ 657§ 420§ 438§ 407§ 352§ 350§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-

§ 413lg 3 p-s 1-3 nimetatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 13.07.2023 ning talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi.

1. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Maakohus leidis, et kostja esitatud puude raskusastme tuvastamise otsus ei tõenda, et isik ei saaks ilmuda kohtuistungile. Maakohtule esitatud 15.08.2023 EMO epikriisi kohaselt on kostja vaatamata keskmise puude raskusastmele võimeline sõitma jalgrattaga, mis annab kohtule aluse asuda seisukohale, et isikul ei ole takistatud kohtusse ilmumine. Samuti ei nähtu epikriisist asjaolusid, millest saaks järelda, et kostjal on takistatud kohtuistungile ilmumine 21.08.
2. Maakohus leidis, et kohtuistungile ilmumata jätmine ja kohtule korduvate taotluste esitamine menetluse venitamise eesmärgil kinnitab, et kostja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. 10.

§ 162lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada tagaseljaotsus ning saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
2. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti asja lahendanud tagaseljaotsusega, sest ei arvestanud kostja esitatud põhistatud taotlusega istungi edasilükkamiseks või alternatiivselt videosilla vahendusel kohtuistungil osalemiseks. Kostja esitas peatrauma kohta epikriisi ning selgitas, et on kodusel ravil. Kostja esitas apellatsioonkaebusega töövõimetuslehe väljavõtte. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Pärnu Maakohtu 23.08.2023. a tagaseljaotsus tühistada ja saata tsiviilasi

§ 657

lgst 2 tulenevalt uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud tagaseljaotsuse tegemise keeldu, eelkõige

§ 413

lg 3 p 2, sest ei arvestanud, et kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, ning sellist rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 14. Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel teistkordse tagaseljaotsusega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.

§ 646

kohaselt võib apellatsioonikohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest tegemist on maakohtu poolt oluline menetlusõiguse normi rikkumisega.

§ 657

lg 2 järgi tagaseljaotsuse tühistamisel saadetakse asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. 15.

§ 420

lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse 3 2-22-123140 lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (RKTKo 26.10.2009, 3-2-1-74-09, p 12). 16. Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral on reguleeritud

§-s 413.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama normi lg 3 p-des 1-3 on märgitud olukorrad, kui tagaseljaotsuse tegemine ei ole lubatud. 17. Kolleegium juhib tähelepanu, et

§-st 413 tuleneb muuhulgas, et kohus peab tagaseljaosuse tegemisel kontrollima omal algatusel hagi veenvust, subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1 viimane lause) (RKTKm 06.06.2012, 3-2-160-12, p 12).

Kolleegiumi arvates ei vasta praeguses asjas tehtud ja vaidlustatud tagaseljaotsuses esitatud kohtu põhjendused tagaseljaotsuse nõuetele. Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja vastu hagi miinimummääras igakuise elatise väljamõistmiseks, kuid maakohus ei ole esile toonud, millised hageja esitatud asjaolud millisele õigussuhtele tuginemist võimaldavad. Iseenesest saaks ringkonnakohus vaidlusaluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamise õiguslikku põhjendatust täiendavalt kontrollida ja lisada ise vastavad põhjendused, kuid arvestades teist maakohtu menetluslikku minetust, mis tingib tagaseljaotsuse tühistamise ja maakohtule tagasi saatmise, ei pea seda võimalikuks. 18. Kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme jättes tähelepanuta

§ 413

lg 3 p 2, mille kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Käesoleval juhul esitas kostja 17.08.2023 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks või alternatiivselt kohtuistungil osalemiseks videosilla vahendusel põhjendades seda enda tervisliku seisundiga, mille tõttu viibib kuni 23.08.2023 kodusel ravil. Kostja lisas taotlusele 15.08.2023 erakorralise meditsiini osakonna epikriisi, millest ilmneb, et kostjal on pindmine peavigastus ja peapõrutus. Seega täitis kostja

§ 413

lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused: teatas maakohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja põhistas seda. 19.

§ 352

lg 6 kohaselt lahendab kohus mh kohtuistungi edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Kui menetlusosaline taotleb istungi edasilükkamist, samuti aja tühistamist või muutmist õigel ajal, on tal õiguspärane ootus, et kohus lahendab taotluse enne kohtuistungit ja teavitab sellest viivitamata taotluse esitajat. Selliselt on taotluse esitajal võimalik mh teha ümberkorraldusi enda ajakavas, saata istungile enda asemel esindaja vms. Vaatamata

§ 352

lg-s 6 sätestatule lahendas maakohus kostja 17.08.2023 taotluse alles 21.08.2023 toimunud kohtuistungil, jättes kostja seni teadmatusse. Käesoleval juhul ei saa väita ka, et kostja oleks esitanud kohtuistungi edasilükkamise taotluse viimasel hetkel, mistõttu ei saanud eeldada, et maakohus lahendab taotluse enne istungit. 20. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja alternatiivset taotlust kohtuistungil osalemise kohta videosilla teel toetab

§ 350

lg 1, mille järgi võib kohus korraldada istungi 4 2-22-123140 menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid. Arvestades isikute liikumist, kohtuistungite aja määramise piiratud võimalusi ning tehniliste lahenduste arengut ja kättesaadavust, on videokonverentsi võimaluse kasutamine põhjendatud, kui see muudab efektiivsemaks ja kiiremaks kohtu ja menetlusosaliste vahel informatsiooni vahetamise. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu käesoleval juhul takistusi või erilisi põhjuseid, miks ei võiks kostja osaleda kohtuistungil videosilla teel arvestades muuhulgas seda, et kohtumaja asub Kärdlas ning kostja elab Tallinnas. 21. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu tagaseljaotsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 22.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5