← Eesti

2-22-5060/97

Obsah (5)§ 164§ 632§ 230§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2023, Jõhvi kell 16.20 Kohtuasja number 2-22-5060 T. M. (M.) hagi A.M. (M.) vastu ü

§ 164lg.1 alusel nende endi kanda.

9. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

ASJAOLUD

  1. T. M. esitas 06.04.2022 Viru Maakohtule A.M. vastu ühisvara jagamise hagi. Hagi asjaolude kohaselt olid pooled abielus perioodil alates 06.09.2017 kuni 21.10.
  2. Alates 18.05.2021 viibib hageja vangistuses ja seoses sellega on tekkinud pooltel suured võlakohustused. Kostja on eemaldunud ühiskohustuste täitmisest. Abielu kestel on pooled soetanud järgmise ühisvara: 2

(15)• • • Korteriomand, asukohaga xxx (kinnistusregistriosa nr XXX), maksumusega ca 60 000 eurot (Lisa 2). Korteriomand, asukohaga xxx (kinnistusregistriosa nr xxx), maksumusega 25 000 eurot (Lisa 3). Ühisvara hulka kuuluvad ka järgmised perekonna huvides võetud kohustused: • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.
  1. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, mille jääk 01.06.2020.a seisuga oli 46 541,94 eurot, seisuga 20.10.2020 on 46 176,68 eurot (Lisad 4,5); laenuleping on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga laenukohustuse jääk on endiselt 46176,68 eurot, kuna alates 15.08.
  2. a kuni käesoleva ajani on vormistatud maksepuhkus (Lisa 6). Alates 15.08.
  3. a makstakse ainult intressid. • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 05.09.
  4. a sõlmitud väikelaenu lepingust nr 217020706 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 01.06.2020 oli 532,14 eurot (põhisumma). Laenu katteks on ajavahemikul 01.06.2020 – 15.09.2020 tasutud koos intressidega 686,85 eurot (Lisa 8) ; • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 2019002305 sõlmitud 06.02.
  5. a väikelaenu leping nr 2019002305 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 01.06.
  6. a oli 7 969,39 eurot, seisuga 20.10.
  7. a oli 7 676,06 eurot, laen on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks ja renoveerimiseks (Lisad 4,5). Hagiavalduse esitamise seisuga laenukohustuse jääk on endiselt 7 676,06 eurot, kuna alates 15.08.2020.a kuni käesoleva ajani on vormistatud maksepuhkus (Lisa 7). Alates 15.08.
  8. a makstakse ainult intressid. • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 19.08.
  9. a sõlmitud Püsimaksega krediidikaardi lepingust nr A080014921tulenev kohustus (Lisad 4,5). Kuigi antud leping oli sõlmitud enne abielu sõlmimist, abielu sõlmimise hetkeks oli krediidikaardil täissumma, mis oli kulutatud poolte ühisvarale, mööbli ostmiseks ja teiste pere jaoks vajalikele vajadustele. • Kohustus Jõhvi linn, Kivi tn 10 korteriühistu ees seisuga 01.04.
  10. a on 3124,00 eurot (Lisa 11). • Kohustus Telia AS eest summas 259,50 eurot. Võlgnevus lepingu järgi (xxx) 83,46 eurot (augusti 2020.a eest) + 176.04 eurot ruuteri eest. Ruuter oli kostja valduses, hageja ema palvele tagastada ruuter, tagastas ta selle alles
  11. a lõpus oma lepingulise esindaja kaudu. Telia AS nõudis aga kas ruuteri tagastamist või selle väärtuse maksmist, vastasel korral kavatses esitada nõude inkassofirmale. Hageja ema oli sunnitud tasuma võlgnevuse ja ruuteri maksumuse. • Kohustus Elisa AS ees (xxx) summas 516,18 eurot, tasutud Hageja ema poolt 01.08.
  12. a
(12). • Lenovo Ideapad, on ostetud
  1. a 549 euro eest, mille maksumus hagi esitamise hetkeks on 250 eurot (Lisa 13). Vara on kostja valduses. Hagi asjaolude kohaselt proovisid pooled alates maist
  2. a jagada ühisvara kohtuväliselt, kuid kostja ei soovinud erinevatel põhjustel kokku leppida. Hageja ema on kolmel korral võtnud notari juurde aja, maksis notari tasu, kuid kostja määratud ajaks kohale ei ilmunud. Kostja lubas esitada ühisvara jagamise hagi
  3. a alguses, kuid siiani on hagiavaldus ühisvara jagamiseks esitamata. Seoses asjaoluga, et kostja eemaldus ühiskohustuste tasumisest on ajavahemikul 18.05.
  4. a – 21.10.2020 (abielu lahutamine) on hageja ema tasunud poolte ühiste kohustuste katteks järgmiselt: • • • • Elamuesemelaenu lepingu alusel summas 1079,06 eurot. Elamuesemelaenu lepingu kindlustusmaksed summas 91,66 eurot. Väikelaenu lepingu nr 2017020706 alusel summas 685,86 eurot. Väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel summas 836,91 eurot 3
(15)• • • • • Väikelaenu lepingu nr 2019002305 kindlustusmaksed summas 87,20 eurot Püsimaksega krediidikaardi lepingu nr A080014921 alusel summas 597,46 eurot Lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 35 eurot Korteriomandi, asukohaga xxx kindlustusmaksed summas 38,46 eurot Telia AS-i võlgnevus 2020.a augusti eest 83,46 eurot Kokku 3535,07 eurot Seega kumbki pool vastutab I. M., kui kolmanda isiku ees, PKS § 33 lg 1 mõttes summas 1767,54 eurot. Alates 21.10.
  1. a kuni 01.02.
  2. a on osa poolte ühistest kohustustest täidetud T. M. lahusvara arvelt. • • • • • • • • • • • • Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601alusel intressid summas 1323,44 eurot. Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 kindlustusmaksed summas 228,42 eurot. Väikelaenu lepingu nr 2017020706 alusel tagasimaksed summas 1601,47 eurot Väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel summas 963,04 eurot Väikelaenu lepingu nr 2019002305 kindlustusmaksed summas 160,95 eurot Püsimaksega krediidikaardi lepingu nr A080014921 alusel summas 294,39 eurot, Lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 70 eurot Korteriomandi, asukohaga xxx kindlustusmaksed summas 205,12 eurot Telia AS-i ruuteri maksumus (xxx) 176,04 eurot (makstud 26.09.2021) Elisa AS-i võlgnevus summas 516,18 eurot (makstud 24.10.2021.a) Eesti Energia võlgnevus (xxx) summas 59,33 eurot Notari A. L. tasu 238,50 eurot. Kuna A.M. esindaja teatas A.M. mitteilmumisest tehingu tegemise päeval, siis pidi I. M. tasuma notaritasu täies ulatuses. Kokku 5836,88 eurot. Hageja pakkus jagada ühisvara järgmiselt: 2.
  3. korteriomand (xxx) turuväärtusega 60000 eurot, jääb T. M. ainuomandisse. T. M. peab hüvitama A.M.le pool korteriomandi väärtusest, s.o 30 000 eurot; 2.
  4. korteriomand (xxx) turuväärtusega 25000 eurot, jääb A.M. ainuomandisse. A.M. peab hüvitama T. M.le pool korteriomandi väärtusest, s. o 12500 eurot; 2.
  5. T. M. ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, mille jääk abielu lahutamise seisuga on 46 176,68 eurot (põhisumma) jääb T. M. kanda. A.M. hüvitab T. M.le pool kohustuse jäägi väärtusest, s. o 23088,34 eurot; 2.
  6. T. M. ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr 2019002305 tulenev kohustus, mille jääk abielu lahutamise seisuga on 7676,06 eurot (põhisumma) jääb T. M. kanda, millest A.M. hüvitab T. M.le pool kohustuse jäägi väärtusest, s. o 3838,03 eurot; 2.
  7. Kõik ühisvaraga seotud teised võlgnevused (sh kohustus KÜ X ees) ja kohustused kolmanda isiku I. M. ees üldsummas 12 495,95 eurot jääb T. M. kanda, millest A.M. peab hüvitama T. M.le pool, s. o 6 247,98 eurot; 2.
  8. Korteriomandiga XXX seotud võlgnevused, mis on tekkinud enne käesoleva hagiavalduse esitamist jäävad A.M. kanda. 2.
  9. Lenovo Ideapad maksumusega 250 eurot jääb A.M. ainuomandisse. A.M. peab hüvitama T. M.le pool eseme väärtusest, s. o 125 eurot; A.M. maksab T. M.le enamsaadud vara arvel hüvitise.
  10. Kostja A.M. vaidles hagile vastu. 4
(15)2.1 Väär on hageja väide, et A.M. eemaldus täielikult kohustuste täitmisest. Tegelikult kostja eemaldati sellest ja asuti varjama kohustusi ning vara ja kostja oli sunnitud lahkuma ühisest korterist ning tal puudub sellele juurdepääs. 2.2 Kostja ei vaidlusta, et abielu kestel soetasid pooled ühisvarana: - korteriomandi, asukohaga: XXX (kinnistusregistriosa nr XXX) ja korteriomandi asukohaga: XXX (kinnistusregistriosa nr xxx). Kostja vaidles vastu hagis korteritele pakutud hindadele. A.M. pöördus kinnisvara hindaja poole ning korteriomandi, asukohaga: XXX väärtuseks hinnati 14 000 eurot (Lisa 5). XXX korteri osas arva kostja selle väärtuseks vähemalt 80 000 eurot. Kostjale jääb ka arusaamatuks hageja vastuseis ettepanekule müüa xxx korteriomand ja täita kõik kohustused ning alles jääva raha osas teha arvestused, st kellele kui palju kuulub hüvitamisele. - T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.
  1. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, mille jääk, seisuga 20.10.2020 on 46 176,68 eurot, laenuleping on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks. Kostja tunnistab nimetatud nõuet. - T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 05.09.
  2. a sõlmitud väikelaenu lepingust nr 217020706 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 01.06.2020 oli 532,14 eurot (põhisumma). Laenu katteks on ajavahemikul 01.06.2020 – 15.09.2020 tasutud koos intressidega 686,85 eurot. Kostja on seisukohal, et kohustus on täidetud abielu ajal ning ei kuulu arvestamisele. - T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 2019002305 sõlmitud 06.02.
  3. a väikelaenu leping nr 2019002305 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 20.10.
  4. a oli 7 676,06 eurot, laen on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks ja renoveerimiseks. Kostja ei vaidle antud asjaolule vastu. - Kohustus xxx korteriühistu ees seisuga 01.04.
  5. a 3124,00 eurot (Lisa 11). Kostja ei vaidle antud asjaolule vastu. - Kohustus Telia AS ees summas 259,50 eurot. Võlgnevus lepingu järgi (xxx) 83,46 eurot (augusti 2020.a eest) + 176.04 eurot ruuteri eest. Kostja ei vaidle vastu arvestada kohustust 83,46 eurot. - Kohustus Elisa AS ees (xxx) summas 516,18 eurot on tõendamata, põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Lenovo Ideapad, on ostetud
  6. a 549 euro eest, mille maksumus hagi esitamise hetkeks on 250 eurot (Lisa 13). Kostja on seisukohal, et kohustus on põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Seade omandati kasutamiseks lastele ning on ka nende valduses. Hageja väitel ajavahemikul 18.05.
  7. a – 21.10.2020 on hageja ema tasunud poolte ühiste kohustuste katteks järgmiselt: Elamuesemelaenu lepingu alusel summas 1079,06 eurot, elamuesemelaenu lepingu kindlustusmaksed summas 91,66 eurot, väikelaenu lepingu nr 2017020706 alusel summas 685,86 eurot, väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel summas 836,91 eurot, väikelaenu lepingu nr 2019002305 kindlustusmaksed summas 87,20 eurot, püsimaksega krediidikaardi lepingu nr A080014921 alusel summas 597,46 eurot, lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 35 eurot, korteriomandi, asukohaga xxx kindlustusmaksed summas 38,46 eurot, Telia AS-i võlgnevus 2020.a augusti eest 83,46 eurot Kokku 3535,07 eurot, millele kostja vaidles vastu. I. M. poolt poolte ühiskohustuse tasumine 1767,54 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ema oli kostja ämm ja ühiste laste vanaema ning raskused kohustuste täitmisel tekkisid hagejast tuleneval põhjusel (s.o vahistamine seoses vägivallaga kostja suhtes) ning tegemist oli kõlbelise kohustusega. Antud kohustuste täitmise kohta tõendeid esitatud ei ole ning kui neid täideti ei avaldatud kostjale, et tegemist on mingi muu õigussuhtega ja tekib tagasinõue. Kostja oli teadmises, et tegemist on abiga ning tagasinõuetest hakati väitma alles ühisvara jagamise soovi avaldamisel. Seega kostja ei saa eeltoodud nõuetega nõustuda, sh on nõuded tõendamata ja põhjendamatu. 5
(15)Hageja väitel alates 21.10.
  1. a kuni 01.02.
  2. a on osa poolte ühistest kohustustest täidetud T. M. lahusvara arvelt:
  3. Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 alusel intressid summas 1323,44 eurot. Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  4. Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 kindlustusmaksed summas 228,42 eurot. Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  5. Väikelaenu lepingu nr 2017020706 alusel tagasimaksed summas 1601,47 eurot Kostjale jääb nõue arusaamatuks (sh puuduvad tõendid ja arvestused) ja kostjale teadaolevalt on see tasutud abielu ajal ja ühisvara arvel. Seega ei saa sellega arvestada.
  6. Väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel summas 963,04 eurot Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  7. Väikelaenu lepingu nr 2019002305 kindlustusmaksed summas 160,95 eurot Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  8. Püsimaksega krediidikaardi lepingu nr A080014921 alusel summas 294,39 eurot Kostja on seisukohal, et kohustus on tõendamata ja ei kuulu arvestamisele. Esitatud tõenditest ei selgu, mida, millal ja kelle huvides on omandatud, sh põhjendused ja arvestused.
  9. Lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 70 eurot Kostja on seisukohal, et kohustus ei kuulu arvestamisele. Kostja tahteks oli võõrandada vara ja täita kohustused. Muuta lepinguid ja suurendada jooksvaid kohustusi oli hageja tahe.
  10. Korteriomandi, asukohaga xxx kindlustusmaksed summas 205,12 eurot. Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  11. Telia AS-i ruuteri maksumus (xxx) 176,04 eurot (makstud 26.09.2021) Kostja on seisukohal, et kohustus summas 176,04 eurot on tõendamata, põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Asjaolu, et peale abielu on kas hageja või tema ema omandanud ruuteri ei puutu ühisvarasse ning kostjale on teadmata kuidas seda kasutatakse ja selle saatus.
  12. Elisa AS-i võlgnevus summas 516,18 eurot (makstud 24.10.2021.a) Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  13. Eesti Energia võlgnevus (xxx) summas 59,33 eurot Kostja saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused.
  14. Notari A. L. tasu 238,50 eurot. Kuna A.M. esindaja teatas A.M. mitteilmumisest tehingu tegemise päeval, siis pidi I. M. tasuma notaritasu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et kohustus on põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Kostja ei saa nõustuda ühe poole tingimustega, olukorras, kus talle ei väljastata teavet ning ei soovita määratleda vara turuväärtust. Kostjal on hageja vastu seisuga 22.04.2022.a põhinõue summas 300 eurot ja viivisenõue antud põhinõudelt summas 17,75 eurot (Lisad 6-7). Nõue tuleneb tsiviilasjas nr 2-20-16882 määratud hageja poolt kostjale hüvitamata menetluskulude tasumise kohustusest. Välistamaks täitemenetlust hageja suhtes ja sellega hagejale kaasnevaid täitekulusid käesolevaga A.M. tasaarvestab oma nõude summas 317,75 eurot hageja poolt eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tuleneva nõude osaga (s.o hageja lahusvara arvel tasutud intress) summas 1323,44 eurot/2= 661,72 eurot. Tasaarvestamise tulemusena on antud osas hagejal nõue kostja vastu summas 343,97 eurot (samas kostja jääb põhjenduste juurde, et hageja peab antud nõuet siiski ka põhjendama ja tõendama).
  15. 23.08.2022 esitas hageja taotluse oma lepingulisest esindajaks loobumise kohta ja taotles riigi õigusabi talle esindaja määramiseks.
  16. Viru Maakohtu 03.10.2022 määrusega rahuldati hageja taotlus ja kohus määras anda T. M.le (isikukood XXX) riigi õigusabi isiku õigusnõustamiseks kohtueelses menetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Maakohus peab vajalikuks selgitada, et tegemist on kahetsusväärse eksimusega määruse resolutsioonis. Hageja taotles endale riigi 6
(15)õigusabi korras esindajat kohtumenetluses. Kohus võttis hagi menetlusse juba 08.04.
  1. Nii hageja tahe, kui ka kohtu soovi oli määrata hagejale riigi õigusabi korras esindaja kohtumenetluses (mitte kohtueelses menetluses nagu määruses ekslikult märgitud on). Kohus peab vajalikuks märkida, et ka advokaat A. Matvejevil on jäänud märkamata määruse resolutsiooni sõnastus ja ta on lähtunud sellest, et esindab hagejat kohtumenetluses mitte kohtueelses menetluses.
  2. 05.05.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja 08.05.2023 täienduse täpsustuse, milles palus: • Tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx, oli hageja lahusvara. • Tuvastada, et 07.09.2017 laenulepingust nr 2017020601 tulenevad kohustused on hageja lahusvara. • Tuvastada, et korteriomandi asukohaga: xxx, müügist saadud raha summas 27 000 eurot on hageja lahusvara ja välja maksta antud summa kohtu deposiidikontolt hagejale. • Lõpetada hageja ja kostja vara (korteriomandi asukohaga: xxx) ühisus ja jätta korteriomand kostja ainuomandisse. • Asendada hageja tahteavaldus korteriomandi asukohaga: xxx, kostja ainuomandisse vormistamiseks kostja ainuomandisse kohtuotsusega. • Välja mõista kostjalt hageja kasuks seoses osa korteriomandis asukohaga: xxx, kaotamisega 8 500 eurot. • Välja mõista kostjalt hageja kasuks pool hageja lahusvara arvel ühiste kohustuste täitmiseks kulutatud summast ehk 4408,91 eurot.
  3. Kostja vaidles avaldusele vastu ja esitas tasaarvestus nõude hageja vastu summas 9500 eurot (üldnõudest 10540 eurot) T. M.le kuuluva hüvitise tasumise nõudega (s. o pool korteriomandi väärtusest) 9500 eurot. Kostja nõude summas 1040 eurot tasaarvestada hageja poolt lahusvara arvel tasutud ühiskohustuste vastava osaga. Kostja nõue tuleneb järgnevatest asjaoludest: 06.09.2017.a omandas kostja korteriomandi asukohaga: xxx (Lisa 1). Tegemist on kostja lahusvaraga, s.o omandatud enne abiellumist. Tegemist oli hageja kinkega kostjale pulma eelselt. Korteriomand oli hageja poolt koormatud hüpoteegiga AS Eesti Krediidipank kasuks summas 253500 EEK, s.o tagatis hageja kohustuse võtmisel (milline ei ole asjassepuutuv abikaasadesse, nn hageja lahuskohustus). 08.01.
  4. a laekus kostjale nõue tasuda hageja laen täies ulatuses summas 9458,33 eurot kuna laenulepingut ei täideta ning laenuleping hagejaga olevat ülesöeldud (Lisa 2). Kostjal sellised võimalused puudusid ning algatati täitemenetlus hüpoteegiga koormatud vara realiseerimiseks. Täiteasjas 066/2021/420 toimus enampakkumine ning hageja võlgnevuste katteks korteriomand võõrandati (26.05.2022.a, lisa 3). Seoses eelnevaga kostja kaotas omandiõiguse ja sai sellega kahju summas 10540 eurot (lisa 4), st korteri müügihinnast sissenõudjale Coop Pank AS tasuti 9472,00 eurot ja peeti kinni kohtutäituri põhitasu: 1068,00 eurot.
  5. 06.06.2023 esitas kostja vastuhagi. Vastuhagi kohaselt abikaasade omandis on järgmine vastuhagiga hõlmatud vara: - Korteriomand, asukohaga xxx (kinnistusregistriosa nr XXX). Ühisvara hulka kuulusid ka järgmised perekonna huvides võetud kohustused: - T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.
  6. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, laen on võetud korteriomandi, asukohaga xxx, soetamiseks. Ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga xxx on poolte kokkuleppel notariaalselt tõestatud vormis kohtumenetluse ajal võõrandatud (müügihind 90 000 eurot) ning müügitulemi arvelt on täidetud ühine kohustus tulenevalt AS-ga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 7
(15)(46 572,59 EUR), AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr 2019002305 (8 303,15 EUR), ühine kohustus xxx korteriühistu ees (5 653,82 EUR). Ostuhinnast 1 000 EUR on tasutud hagejale (st 500 eurot A.M. vahenditest). Arvestades maakleri ja tehingu kulusid on ülejäänud osas tehingu müügihind deponeeritud kohtu nõusolekul Rahandusministeeriumi kontol. Abiellumisel on pooled valinud varaliseks režiimiks varaühisuse (st välistati vara lahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus). Abielu sõlmiti xxx. a. Tuleb märkida, et eelnevalt elasid abikaasad vabaabielulistes suhetes ja omasid ühiseid lapsi. Korteriomandi omandamisel abielu ajal osteti see teadlikult ühisomanikena, s.o kinnistusraamatusse sisse kantud ühisomanikud T. M. (isikukood XXX), A.M. (isikukood XXX). Seega omand tekkis abielu ajal ja pooled ei leppinud kokku mingeid erisusi ühisomandi osas. 28.04.
  1. a sõlmitud korteriomandi müügilepingus pooled kinnitasid, et lepingu ese kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka (lep lk 1). Laenuleping korteri ostmiseks oli sõlmitud hageja ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.2017 (dtl. 492-511), s.o päev peale abielu sõlmimist ning kohustused sellest tekkisid abielu ajal ja abikaasade huvides. A,M. on seisukohal, et korteriomandi (xxx) müügihind kuulub endistele abikaasadele võrdsetes osades (kostjale teadaolevalt 23316,77 eurot + hagejale tasutud 1000 eurot / 2 = 12158,38). Eeltoodu alusel kuulub A.M. kasuks kohtudeposiidist väljamaksmisele vähemalt 12158,38 eurot. Endised abikaasad omandasid järelmaksuga sõiduki registreerimismärgiga XXX (Mercedes Benz CLS 320 cdi, Registreerimismärk: XXX VIN-kood: XXX). Transpordiamet kinnitas, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omaniku vahetus on liiklusregistrisse kantud 05.02.2020 ning vastutavaks kasutajaks on märgitud T. M. (XXX) ning kasutajaks A.M. (XXX). Liiklusregistri andmetel on järgmine omaniku vahetus toimunud 24.05.
  2. a, s.o T.M. nõusolekul ning korraldusel loovutati sõiduk jääkmaksumusega tema isale. Sõiduki ostmisel on abikaasade poolt tasutud sissemaksena summa 3000 eurot, s.o antud ostja poolt üle otse müüjale sõiduki üleandmisel. 5223 eurot kohustusid abikaasad tasuma liisinguandjale järelmaksulepingu maksegraafiku alusel osadena igakuiste maksetena (põhiosa). Pooled on sõiduki omandamisel 03.02.
  3. a teinud esimese sissemaksu summas 3000 eurot (hagi vastuse Lisa 8, lepingu p 2.1). Ülejäänud müügihind on vormistatud järelmaksuna s.o summas 5223 eurot (hagi vastuse Lisa 9). Sõiduk omandati soodsalt ning alla turuväärtuse. Analoogseid sõidukeid müüdi T.M. poolt selle loovutamisel müügihinnaga alates 13000 eurot (hagi vastuse Lisa 10). Vastavalt kehtivale kohtupraktikale on ühisvara jagamisel rahaliselt arvestatav liisingueseme ostmisel tasutav sissemaks, väljaostuõiguse maksumus ja vara müügist saadud tulu (vt Riigikohus asjad 2-15- 15138; 3-2-1-133-09). Abielu kestel abikaasade kooselu ajal ühe abikaasa poolt liisingulepingu sõlmimisel sõiduauto kohta eeldatakse tehingut perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks (rahuldamiseks) ning seega ka kummagi abikaasa olemist nii lepingu järgseks solidaarvõlgnikuks kui ka solidaarvõlausaldajaks. Autot kasutati poolte abielu ajal perekonna huvides. A.M. soovib sissemaksu jagamist ja hüvitamist T.M. poolt summas 1500 eurot (s.o 1/2). A.M. ei ole andnud nõusolekut sõiduauto loovutamiseks jääkmaksumusega ning tegemist on ilmse endise abikaasa kahjustamisega. PkS § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Abielu lõppemise ajaks oli sõiduki jääkmaksumuseks 4577,95 eurot ning selle väärtus ületas seda kordades. Kokkuvõtteks A.M. palub kohtul välja mõista T.M.ult A.M. kasuks hüvitis summas 1500 eurot (esmase sissemaksu arvelt, sõiduk registreerimismärgiga XXX Mercedes Benz CLS 320 cdi, registreerimismärk: XXX VIN-kood: XXX). Vastuhagi nõue: välja mõista A.M. kasuks T. M.lt hüvitis 1500 eurot ja välja maksta A.M. kasuks kohtudeposiidist poolte ühisvarana hoiustatud 13658,38 eurot ja T. M. kasuks 9658,39 eurot.
  4. T. M. vaidles vastuhagile vastu. 8
(15)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
  2. Hagi/vastuhagi ese: ühisvara jagamine.
  3. Maakohus tuvastas, et pooled olid abielus perioodil alates 06.09.2017 kuni 21.10.2020 ja nende varale kohalduvad varaühisuse varasuhte sätted. Kuna pooled vaidlevad ühisvara koosseisu üle, tuleb esmalt tuleb tuvastada poolte ühisvara: 11.1 Poolte vahel ei ole vaidlust, et ühisvara hulka kuuluvad alljärgnevad õigused ja kohustused: Abielu kestel on pooled soetanud järgmise ühisvarana korteriomandi, asukohaga xxx(kinnistusregistriosa nr xxx). (kostja vaidlustas korteri väärtust: xxx 14 000 eurot). Hagi esitamisel nimetas hageja poolte ühisvarana ka korteriomandit asukohaga: xxx. 05.05.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja 08.05.2023 täienduse täpsustuse, milles palus tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx oli hageja lahusvara. Maakohus on seisukohal, et tsiviilasja menetlemisel leidis tuvastamist, et korteriomand asukohaga: xxx kuulus poolte ühisvara hulka. 08.09.2017 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt olid korteriomandi asukohaga: xxx ostjateks abikaasad T. M. ja A.M. (abielukanne nr 4-32-2017/443 on tehtud Ida-Viru Maavalitsuses 06.09.
  4. Asjaolu, et osa korteri müügihinnast oli tasutud enne abielu sõlmimist ja põhiosa korteri ostusummast tasuti hageja poolt võetud laenu arvelt, ei anna alust teistsuguseks otsustuseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegelikult elasid hageja ja kostja koos perena juba enne abielu sõlmimist ja neil oli selleks ajaks sündinud ühine laps C. M. (sündinud xxx). Seega tuleb lähtuda eeldusest, et nii korteri ost kui ka selleks laenu võtmine oli poolte ühine tahe ja kokkulepe. Asjaolu, et tegemist oli poolte ühisvaraga, kinnitab ka 28.04.2023 poolte vahel sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud, kus pooled kinnitavad, et korteriomandi puhul on tegemist ühisvaraga (lepingu p1.1.2) ning avaldavad soovi tasuda ühisvara müügist saadud rahaga ühised kohustused. xxx asuv korteriomand on võõrandatud hinnaga 90 000 eurot, seega korteriomandi väärtuse osas enam vaidlust ei ole. Ühisvara hulka kuuluvad ka järgmised perekonna huvides võetud kohustused: • • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.
  5. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, mille jääk 01.06.
  6. a seisuga oli 46 541,94 eurot, seisuga 20.10.2020 on 46 176,68 eurot (Lisad 4,5); laenuleping on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga laenukohustuse jääk on endiselt 46176,68 eurot, kuna alates 15.08.
  7. a kuni käesoleva ajani on vormistatud maksepuhkus (Lisa 6). Alates 15.08.
  8. a makstakse ainult intressid. (Kostja tunnistab. Kohustus on tasutud Kivi tänava korteri müügist saadud rahast); T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 05.09.
  9. a sõlmitud väikelaenu lepingust nr 217020706 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 01.06.2020 oli 532,14 eurot (põhisumma). Laenu katteks on ajavahemikul 01.06.2020 – 15.09.2020 tasutud koos intressidega 686,85 eurot (Lisa 8); (Kostja leiab, et kohustus on täidetud ja ei kuulu arvestamisele. Laen tagastati perioodil 01.06.2020-15.09.
  10. Hageja ei vaielnud nimetatud väitele vastu). 9
(15)• • • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 2019002305 sõlmitud 06.02.
  1. a väikelaenu leping nr 2019002305 tulenev kohustus, mille jääk seisuga 01.06.
  2. a oli 7 969,39 eurot, seisuga 20.10.
  3. a oli 7 676,06 eurot, laen on võetud korteriomandi, asukohaga xxx soetamiseks ja renoveerimiseks (Lisad 4,5). Hagiavalduse esitamise seisuga laenukohustuse jääk on endiselt 7 676,06 eurot, kuna alates 15.08.
  4. a kuni käesoleva ajani on vormistatud maksepuhkus (Lisa 7). Alates 15.08.
  5. a makstakse ainult intressid. (Kostja tunnistab kohustust. Kohustus on tasutud x tänava korteri müügist saadud rahast). Kohustus Telia AS eest summas 259,50 eurot. Võlgnevus lepingu järgi (xxx) 83,46 eurot (augusti 2020.a eest) + 176.04 eurot ruuteri eest. Ruuter oli kostja valduses, hageja ema palvele tagastada ruuter, tagastas ta selle alles
  6. a lõpus oma lepingulise esindaja kaudu. Telia AS nõudis aga kas ruuteri tagastamist või selle väärtuse maksmist, vastasel korral kavatses esitada nõude inkassofirmale. Hageja ema oli sunnitud tasuma võlgnevuse ja ruuteri maksumuse. Kostja tunnistab kohustust osaliselt summas 83,46 eurot. Hageja ei vaielnud nimetatud väitele vastu. Kohustus xxx korteriühistu ees seisuga 01.04.
  7. a on 3124,00 eurot (Lisa 11). Kostja tunnistab kohustust. Kohustus on tasutud x tänava korteri müügist saadud rahast). 11.2 Kostja vaidleb vastu järgmistele hagis ühisvarana märgitud kohustustele: • T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 19.08.
  8. a sõlmitud Püsimaksega krediidikaardi lepingust nr A080014921tulenev kohustus 294,39 eurot (Lisad 4,5). Krediitkaardileping oli sõlmitud enne abielu sõlmimist, abielu sõlmimise hetkeks oli krediidikaardil täissumma, mis oli kulutatud poolte ühisvarale, mööbli ostmiseks ja teiste pere jaoks vajalikele vajadustele. Kostja vaidles hageja väitele vastu motiivil, et kohustus on tõendamata. Maakohus tuvastas, et T. M. sõlmis püsimaksega krediitkaardilepingu enne A.M.ga kooselu alustamist ja abielu sõlmimist 19.08.
  9. Pooled elasid koos ca alates
  10. Perioodil alates 13.09.2017 kuni 17.05.2021 (Leping lõppes 17.05.2021) on krediitkaarti kasutatud korduvalt erinevate ostude tegemiseks (01.09.2022 kohtule SEB Pank poolt esitatud krediitkaardi kasutamise väljavõte) : krediitkaarti on alates 2017 septembrist kasutatud ravimite ostmiseks apteegist, kütuse ostmiseks tanklast, toidukaupade ostmiseks, riiete ostmiseks, sularaha väljavõtmiseks. Krediitkaardi kasutamise summad kõikuvad paarist eurost kuni mitmesaja euroni. Maakohus tuvastas, et pooled elasid koos ca alates 2015 ning krediitkaarti on sel perioodil alates 2017 kasutatud regulaarselt erinevate ostude finantseerimiseks. Kohus ei pea tõenäoliseks, et krediitkaardi ostud apteekidest, toidukauplustest, tanklatest läksid ainult hageja enda tarbeks. Viie koos elatud aasta jooksul pidi kostja mõistma, et osa pere kulutusi on finantseeritud hageja kasutuses olevast krediitkaardist. Samas hageja ei esitanud selles osas selget nõuet, milline on hageja arvates krediitkaardi kasutamisest tulenev ühiskohustus. Kohus juhtis hageja esindajate tähelepanu nõude ebaselgusele mitmel korral, kuid nõuet ei parandatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus seda otsuse tegemisel arvestada • Kohustus Elisa AS ees (xxx) summas 516,18 eurot, tasutud Hageja ema poolt 01.08.
  11. a
(12). Kostja vaidles nõudele vastu motiivil, et kohustus on tõendamata. Kohustus Elisa AS ees tuleb hagile lisatud Lisas 12 arves nr 2028546212 märgitud perioodist 01.08.2020 kuni 31.08.
  1. Tsiviilasjast 2-20-12508 tuleneb, et sel perioodil elas korteris asukohaga: xxx kostja. Hageja viibis augustis 2020 vangistuses. Seega tegemist on poolte ühiskohustusega, millest kostja osa oleks 258 eurot (516,18 : 2= 258,09). Ühiskohustus on tõendatud Elisa AS Lisas 12 arvega nr
  2. Kostja ei vaidlusta, et arve tasus hageja ema, sest hageja asus alates 18.05.2020 vangistuses. 10
(15)• Lenovo Ideapad, on ostetud
  1. a 549 euro eest, mille jääkmaksumus hagi esitamise hetkeks on 250 eurot (Lisa 13). Maakohus on seisukohal, et kuigi arvuti võidi osta lastele kasutamiseks on tegemist hageja ja kostja ühiskohustusega, millest kostja osa suurus on 125 eurot (250: 2=125). • Ajavahemikul 18.05.2020.a – 21.10.2020 on hageja ema tasunud poolte ühiste kohustuste katteks 1767,54 eurot. Kuigi kostja väidab, et nõue on tõendamata ja põhjendamatu, märgib ta vastuses, et hageja ema oli sel perioodil kostja ämm ja ühiste laste vanaema ja raskused tekkisid hagejast tuleneval põhjusel ning tegemist on (ämma/vanaema) kõlbelise kohustusega. Kohus ei saa sellise käsitlusega nõustuda, et seoses hageja vangistusega pidigi hageja ema poolte ühiskohustusi (eluasemeleping, väikelaenuleping, püsimaksega krediitkaardileping, lepingute lisa vormistamine, korteriomandi kindlustusmaksed, Telia nõue) täitma. Kohus leiab, et sisuliselt kostja võtab õigeks, et: - Ajavahemikul 18.05.
  2. a – 21.10.2020 on poolte ühiskohustused tasutud. - nimetatud perioodil pidigi hageja ema need kohustused „kõlbelise kohustusena“ tasuma. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, et tema oleks nimetatud perioodil nimetatud ühiskohustustest oma osa tasunud. Hageja väide on osaliselt tõendatud ka kohtule 09.08.2022 esitatud T. M. pangakonto EEXXX väljavõttega perioodist 01.01.2022 kuni 31.07.2022, KÜ X arvega nr 20-
  3. Seega on tõendatud, et nõue on põhjendatud summas 1767,54 eurot (3535,07: 2= 1767,54 eurot). 11.3 Hageja väitel alates 21.10.
  4. a kuni 01.02.
  5. a on osa poolte ühistest kohustustest täidetud T. M. lahusvara arvelt (lisatud kostja kommentaarid): • • • • Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 alusel intressid summas 1323,44 eurot. Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 kindlustusmaksed summas 228,42 eurot. Väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel summas 963,04 eurot Väikelaenu lepingu nr 2019002305 kindlustusmaksed summas 160,95 eurot. Kostja vastuse kohaselt saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused. Maakohus tuvastas, et pooled lahutasid oma abielu 21.10.
  6. Kohtule 09.08.2022 esitatud T. M. pangakonto EEXXX väljavõttega perioodist 01.01.2022 kuni 31.07.2022 nähtub, et märgitud intressid on tasutud hageja lahusvara arvel- I. M. on kandnud regulaarselt hageja kontole summasid, millega tasuti panga intressinõuded. Kindlustusmaksete tasumise osas ei ole arusaadav nõuete kujunemine. Kohus kohustas hagejat kohtuistungil nõuete kujunemist selgitama, kuid hageja seda ei teinud. Hageja taotlusel SEB Pank 01.09.2022 tõendist ei ole võimalik aru saada kuidas hageja nõue on kujunenud. • Püsimaksega krediidikaardi lepingu nr A080014921 alusel summas 294,39 eurot. Kostja on seisukohal, et kohustus on tõendamata ja ei kuulu arvestamisele. Esitatud tõenditest ei selgu, mida, millal ja kelle huvides on omandatud, sh põhjendused ja arvestused. Maakohus nõustub, et nimetatud nõue on tõendamata. Hagi Lisas 9 näidatud tehingud krediitkaardiga ei tõenda, et tegemist oleks ühiskohustusega. Poolte abielu oli selleks ajaks 11
(15)lahutatud. Hageja asus vangistuses. Lisast 9 ei ole arusaadav, kes nimetatud krediitkaarti kasutas. • • • • Väikelaenu lepingu nr 2017020706 alusel tagasimaksed summas 1601,47 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt on nõue arusaamatu (sh puuduvad tõendid ja arvestused) ja kostjale teadaolevalt on see tasutud abielu ajal ja ühisvara arvel. Maakohus nõustub, et nimetatud kohustuse kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 70 eurot. Kostja esitas vastuväite, et kohustus ei kuulu arvestamisele. Kostja tahteks oli võõrandada vara ja täita kohustused. Samas muuta lepinguid ja suurendada jooksvaid kohustusi oli hageja tahe. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega. Maksepuhkuse vormistamine oli tehtud kahtlemata poolte huvides. Pooled ei suutnud ühisvara kokkuleppel jagada, samas seoses hageja vangistusega ja mingil põhjusel kostja tegevusetusega (võimalik, et põhjuseks oli kostja raske majanduslik olukord) olid täitmata poolte ühiskohustused. Seega maksepuhkuste vormistamine oli mõistlik tegevus ja vastas poolte ühistele huvidele. Seega on nõue põhjendatud summas 35 eurot (70: 2= 35). Korteriomandi, asukohaga xxx kindlustusmaksed summas 205,12 eurot. Kostja vastuse kohaselt saab ta kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused. Poolte abielu lahutati xxx. Hagi Lisa 10 kohaselt on kodukindlustuse poliis O1011239720 sõlmitud 06.06.2021 ning kindlustusvõtjaks oli I. M.. Kindlustuse kohaks oli xxx asuv korter ja kindlustuslepingu soodustatud isikuks SEB Pank. Kuigi kindlustuslepingu sõlmimise kohustus peaks tulenema poolte ühiskohustuseks olnud eluasemelepingust nr 2017020601 ei ole hagist ja selle lisadest arusaadav kuidas nõudes nimetatud kindlustussumma on kujunenud. Kohus selgitas 15.08.2022 toimunud kohtuistungil hageja esindajale nimetatud summa kujunemise põhjendamise vajadust, kuid hageja esindaja taotles selleks üksnes SEB pangast kindlustusmaksete väljavõtte kohta päringu tegemist. SEB Pank 01.09.2022 vastust ei ole võimalik aru saada kuidas nimetatud nõue kujunes. Seega on nõue tõendamata. Telia AS-i ruuteri maksumus (xxx) 176,04 eurot (makstud 26.09.2021) Kostja esitas vastuväite, et kohustus summas 176,04 eurot on tõendamata, põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Asjaolu, et peale abielu on kas hageja või tema ema omandanud ruuteri ei puutu ühisvarasse ning kostjale on teadmata kuidas seda kasutatakse ja selle saatus. Maakohus nõustub kostja vastuväitega, et korterisse asukohaga: xxx peale abielu lahutamist (21.10.2020) ruuteri ostmine hageja poolt 26.09.2021 ei tekita kostjale ühiskohustust. • Eesti Energia võlgnevus (xxx) summas 59,33 eurot Kostja vastuväite kohaselt saab kohustusega nõustuda, sh osaliselt, kui esitatakse põhjendused ja arvestused. Hageja tõendeid nimetatud nõude kohta ei esitanud. Seega nõue on tõendamata. • Notari A. L. tasu 238,50 eurot. Kuna A.M. esindaja teatas A.M. mitteilmumisest tehingu tegemise päeval, siis pidi I. M. tasuma notaritasu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et kohustus on põhjendamatu ja ei kuulu arvestamisele. Kostja vastuväite kohaselt kostja ei nõustu nõudega. Kostjal puudus teavet tehingu tingimuste ja vara turuväärtuse kohta. Maakohus nõustub kostja vastuväitega, et mõistlik ei ole kokku leppida eelnevalt notari juures tehingu tegemise tähtaega ja kanda sellega seoses kulutusi, kui pooled ei ole eelnevalt kokku leppinud tehingu tingimustes. 13. PkS § 37 lg.1 kohaselt Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. 12
(15)Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt.

§ 230

lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Vaidlust ei ole selle üle, et: T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 07.09.
  2. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 2017020601 tulenev kohustus, T. M. ja AS-i SEB Pank vahel 2019002305 sõlmitud 06.02.
  3. a väikelaenu leping nr 2019002305 tulenev kohustus ja kohustus xxx korteriühistu ees seisuga 01.04.
  4. a on 3124,00 eurot on võlausaldajate ees täidetud: Korteriomand xxx müüdi hageja ja kostja poolt kokkuleppel 28.04.2023 hinnaga 90 000 eurot. Müügihinnast 90 000 eurot: - kustutati laenulepingust nr 2017020601 tulenev võlgnevus AS SEB pangale (45 572,59); - 8 303,15 eurot tasuti AS SEB Pank kontole nr EEXXX SEB Pangas laenulepingu nr 2019002305 ennetähtaegse täitmisena; - 4 500 eurot tasuti AKTSIASELTS OBER-HAUSI KINNISVARA kontole nr EEXXX Swedbankis korteriomandi xxx vahendustasuna; - 21 624,26 eurot tasuti kohtudeposiiti Rahandusministeeriumi kontole nr EEXXX SEB Pangas, selgitusega „Tsiviilasjas 2-22-5060, hüvitise deponeerimine, T. M., isikukood XXX ja A.M., isikukood XXX“; - 8 000 eurot oli enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist hoiustatud notar Kristel Jänese notarikontole ja vastavalt kokkuleppele: 5 653,82 eurot kohustuse täitmiseks xxx korteriühistu kontole nr EExxx Swedbankis selgitusega „xxx võla ja aprillikuu arve tasumine“ lepingu sõlmimisega seotud Müüja poolt tasumisele kuuluv notari tasu. Vara jagamisel tuleb arvestada hageja poolt kantud järgmisis ühiskohustusi:
  5. Kohustus Elisa AS ees (xxx) summas 516,18 eurot. Kostja osa ühiskohustuses oli 258 eurot;
  6. Lenovo Ideapad, on ostetud
  7. a 549 euro eest, mille jääkmaksumus hagi esitamise hetkeks on 250 eurot. Kostja osa on 125 eurot;
  8. Ajavahemikul 18.05.2020.a – 21.10.2020 hageja ema poolt tasutud poolte ühiste kohustuste katteks 3535,07 eurot. Kostja osa ühiskohustuses 1767,54 eurot;
  9. Elamuesemelaenu lepingu nr 2017020601 alusel intressid summas 1323,44 eurot. Kostja osa ühiskohustuses on 661,72 eurot.
  10. Väikelaenu lepingu nr 2019002305 alusel intressid summas 963,04 eurot. Kostja osa ühiskohustuses on 481,52 eurot;
  11. Lepingute lisa vormistamine (maksepuhkus) summas 70 eurot. Kostja osa on 35 eurot.
  12. Kohustus Telia AS eest summas 83,46 eurot (augusti
  13. a eest). Kostja osa on 41,
  14. Kokku on hageja nõuded põhjendatud summas 3370,52 eurot. 15.03.2023 oli hageja nõus, et korter asukohaga: xxx jääb kostja lahusvaraks tingimusel, et kostja hüvitab hagejale kuuluva osa. 22.04.2022 Uus Maa hindamisakti kohaselt oli 2022 aastal korteriomandi väärtuseks 14 000 eurot. 08.05.2023 kohtule esitatud Ober-Haus Hindamisteenused OÜ hindas 12.04.2023 korteriomandi väärtuseks 19 000 eurot. Maakohus on seisukohal, et aja möödudes võib korteri turuväärtus muutuda ning arvestab otsuse tegemisel 13

(15)värskemat hindamisakti, mille kohaselt on 2023 aasta maikuus korteriomandi väärtuseks 19 000 eurot. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale omandi kaotamise hüvitis 9500 eurot (19000:2= 9500 eurot). Seega on kokku põhjendatud hageja nõuded 12 870,52 eurot. Kostja vastuhagi kohaselt kuulus ühisvara hulka ka poolte poolt järelmaksuga omandatud sõiduk registreerimismärgiga XXX (Mercedes Benz CLS 320 cdi, Registreerimismärk: XXX VIN-kood: XXX). Transpordiamet on oma 16.02.2022 vastuses (kostja vastuse Lisa) kinnitanud, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omaniku vahetus on liiklusregistrisse kantud 05.02.2020 ning vastutavaks kasutajaks on märgitud T. M. (XXX) ning kasutajaks A.M. (XXX) ja järgmine omaniku vahetus toimunud 24.05.
  1. Vaidlust ei ole järgnevate asjaolude üle: 1) T.M. loovutas sõiduki jääkmaksumusega oma isale; 2) Sõiduki ostmiseks tehti ühisvarast sissemakse 3000 eurot (Kostja vastuse Lisa 8); 3) Ülejäänud ostusumma tasumiseks sõlmiti 05.02.2020 Järelmaksuleping TF Bank AB-ga (Kostja vastuse Lisa 9); 4) Autot kasutati poolte abielu ajal perekonna huvides. Kostja esitas tõendina väljavõtted müügikuulutustest, et samasuguseid sama aasta väljalaskega MB sõidukite hinnad on kuni 17 000 eurot, st auto väärtus ei ole võrreldes selle ostuhinnaga vähenenud (kostja väitel osteti auto alla turuhinna). Hageja kostja väiteid ümber ei lükanud. Hageja arvamuse kohaselt seisis nimetatud sõiduk pärast hageja vahistamist (18.05.2020.a) terve aasta jooksul maja xxx ees. Auto tagumine rehv oli katki, aknad lahti, auto sees kõik hallitas. Auto võtmed olid kostja käes kuni 08.04.
  2. a. Kostja andis auto võtmed hageja isale V. M.le peale seda, kui hageja isa väljendas soovi maksta poolte ühist kohustust TFBank ees, mis oli võlgnevuse tõttu antud üle inkassofirmale. V. M. tasus poolte võla ja seetõttu vormistati sõiduauto hageja isa V. M. nimele (Lisa 4). Kostja A.M. soovib sissemaksu jagamist ja hüvitamist T.M. poolt summas 1500 eurot (s.o 1/2) motiivil, et kostja A.M. ei ole andnud nõusolekut sõiduauto loovutamiseks jääkmaksumusega ning tegemist on ilmse endise abikaasa kahjustamisega. PkS § 34 lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Vaidlust ei ole, et abielu lõppemise ajaks oli sõiduki jääkmaksumuseks 4577,95 eurot ning selle turuväärtus ületas seda kordades. Kohus on seisukohal, et kostja nõue ½ auto sissemaksu hüvitamiseks summas 1500 eurot on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et poolte nõuded tuleb tasaarvestada (12870,52-1500= 11 370,52) ja hagejal on õigus hüvitisele summas kokku 11 370,52 eurot, milline summa tuleb kohtu deposiiti kantud 21 624,26 eurost hageja kasuks maha arvestada. Ülejäänud 10253,74 eurot tuleb poolte vahel jagada võrdsetes osades, s.o kummalegi kuulub 5126,87 eurot. 14
(15)Kokku on hagejal õigus kohtu deposiiti kantud ühisvaraks olevast rahast 16497,39 eurot ja kostjal (vastuhagi hagejal) 5126,87 eurot.
  1. Kohus jätab rahuldamata kostja tasaarvestamise nõude mis oli seisuga 22.04.2022.a põhinõue summas 300 eurot ja viivisenõue antud põhinõudelt summas 17,75 eurot (Lisad 6-7). Nõue tulenes tsiviilasjas nr 2-20-16882 määratud hageja poolt kostjale hüvitamata menetluskulude tasumise kohustusest. Tulenevalt sellest, et nõue oli esitatud seisuga 22.04.2022 ja hilisemalt pooled seda nõuet ei täpsustanud, võib nõude tasaarvestamine kostja vastuses märgitud suuruses tekitada segadust. Pooltel on võimalik nimetatud nõude osas teha tasaarvestus kohtuväliselt.
  2. Kohus jätab rahuldamata kostja tasaarvestusnõude hageja vastu summas 9500 eurot, .mis tuleneb korteriomandi asukohaga: xxx võõrandamisest täitemenetluse käigus. Täiteasjas 066/2021/420 toimus enampakkumine korteriomand võõrandati. Seoses eelnevaga kostja kaotas omandiõiguse ja sai sellega kahju summas 10540 eurot (lisa 4), st korteri müügihinnast sissenõudjale Coop Pank AS tasuti 9472,00 eurot ja peeti kinni kohtutäituri põhitasu: 1068,00 eurot. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et omandikaotus oli tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest. Kostja kinnitab, et tegemist oli tema lahusvaraga, seega lahusvaraga seonduvad kohustused tuli täita kostjal. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
  3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 173

lg 1,

§ 174

lg 2).

§ 164

lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 18. Maakohus jätab poolte menetluskulud

§ 164lg.1 alusel nende endi kanda.

Kumbki pool süüdistab vastaspoolt selles, et vastaspool ei olnud nõus ühisvara kohtuväliselt jagama. Kohus tuvastas, et ühisvara jagamist kohtuväliselt takistas poolte erinevad seisukohad ühisvara väärtuse ja ühiskohustuste osas. Osaliselt takistas kokkuleppe saavutamist ka hageja asumine vangistuses, kus ta pidi ühisvaraga seonduvat korraldama oma ema kaudu. Seega on antud juhul põhjendatud lähtuda

§ 164

lg.1 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt võiks sellist jaotust pidada ühe poole suhtes ebaõiglaseks /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson/ kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.