KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. oktoober 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-132180 Tsiv

§ 113lg 1 kolmanda lause ja lepingu üldtingimuste p 6.1 alusel määraga 18% aastas.

Perioodi 23.02.2022 (laenulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 03.01.2023 eest on viivis arvestatuna põhivõlalt, s.o 932 eurolt, kokku 144,78 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka viivis alates 04.01.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määraga 18% aastas. Lisaks nõuab hageja kostjalt

§ 1132lg 2 p-i 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

Hageja on saatnud kostjale 1 tasulise kirja summas 25 eurot ja kandnud muid makseviivitusega seotud kulusid 25 eurot.

1. 08.02.2023 hagiavalduse täienduses esitas hageja andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Hagiavalduse täienduse kohaselt esitas kostja AS-le Inbank taotluse laenu saamiseks. Taotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1400 eurot kuus ja igakuiste kohustuste suuruseks 500 eurot. Muid laenukohustusi kostjal ei olnud. AS Inbank Finance tegi krediidivõimelisuse hindamiseks päringud maksehäireregistrisse ja EMTA-sse. Kostjal maksehäireid ei olnud. Võla sissenõudmiskulude osas täpsustas hageja, et on saatnud kostjale peale lepingu ülesütlemist 8 tasulist meeldetuletuskirja, millest 25.02.2022 kirja maksumus oli 25 eurot ja 22.03.2022, 14.04.2022, 09.05.2022, 16.05.2022, 03.06.2022, 11.07.2022 ja 03.08.2022 saadetud kirjade maksumuseks oli 5 eurot iga kirja kohta.
2. 29.09.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et kostja on teostanud laenulepingu alusel makseid kokku 135,90 eurot, millest 68 eurot arvestati põhiosa katteks, 39,42 eurot intressi katteks, 17,70 eurot haldustasu katteks, 10 eurot kahjuhüvitise katteks ja 0,78 eurot viivise katteks.
3. 09.02.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on hagejale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte toimetanud 17.03.2023 isiklikult allkirja vastu aadressil xxxx. Kohus saatis kostjale eelnimetatud aadressil ka hageja 29.09.2023 menetlusdokumendi ja võimaldas seisukoha esitada hiljemalt 12.10.
4. Kostja ei ole esitanud vastust hagile ega hageja 29.09.2023 menetlusdokumendile. Kohtuotsuse põhjendused
5. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale määratud tähtaeg hagile vastamiseks möödus 31.03.
6. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. 3

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 24.07.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006144460, mille alusel väljastati kostjale laenu 1000 eurot. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma AS-le Inbank laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et AS Inbank Finance, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 8.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 24.07.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega kolmekordne määr oli 56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 34,15% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 9.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Inbank Finance 24.07.2021 lepingust nr L89006144460 tulenevad nõuded hagejale. Hagiavalduses on esile toodud, et teade nõuete loovutamisest on kostjale saadetud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv. 10.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. AS Inbank Finance ütles lepingu üles 22.02.2022. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud 15.11.2021 – 15.02.2022 ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 4 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 04.02.2022. Seega on Seega vastab lepingu ülesütlemine

§ 416lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv. 11. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida 4

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema regulaarne sissetulek oli 1400 eurot kuus ja olemasolevad kohustused 500 eurot kuus. AS Inbank Finance kontrollis maksehäireregistreid ja tegi päringu EMTA-le ning tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. Eeltoodust järeldas krediidiandja, et kostja on maksevõimeline. 12. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et AS Inbank Finance ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis AS Inbank Finance kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Samas paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse ja EMTA-le päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul järeldub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 13.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg 6.

Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega AS Inbank Finance maksete ümberarvestust teinud. 14.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 29.09.2023 menetlusdokumendist nähtub, et kostja on teostanud laenulepingu alusel makseid kokku 135,90 eurot. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõude suurus 864,10 eurot. 15.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS Inbank Finance ja kostja on 30.10.2020 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. 5

§ 4034

lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 94lg-s 1 sätestatud intressimäärast.

Hageja taotletud perioodil 15.11.2021 – 15.02.2022 oli

§ 94lgs 1 sätestatud intressimäär 0,00%.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata. Hageja arvestas kostja tasutud 39,42 eurot intressi katteks. Kohus arvestab nimetatud summa põhivõla katteks, kuna lepingu sõlmimisel 24.07.2021 – 15.11.2021 oli

§ 94lg-s 1 sätesatud intressimäär 0,00%.

16.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. 17. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132

lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et

§ 4034lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot. Eeltoodud põhjusel jääb rahuldamata hageja nõue laenu haldustasu summas 23,60 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2. Kuna kohus rahuldas hagi 62,92% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 37,08% ulatuses hageja kanda.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Lisaks taotleb hageja hagiavalduse esitamisel kantud lepingulise esindaja tasu summas 460 väljamõistmist (hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ja dokumentide kohtule esitamine 3,50 tundi hinnaga 120 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjast nähtuv lepingulise esindaja kulu on arvutatud ebaõigesti. 120 eurot/h*3,50 tunniga=420 eurot, mitte 460 eurot. Kohtu 6

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 100 eurot (50 eurot x 2 tundi). Kohus mõistab menetluskulu välja ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja menetluskulu kokku 400 eurot. 62,92% 400 eurost on 251,68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
2. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7