← Eesti

4-23-2806/15

Obsah (16)§ 223§ 236§ 127§ 124§ 16§ 242§ 101§ 2§ 169§ 424§ 17§ 97§ 102§ 321§ 25§ 33

4-23-2806 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2023. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-2806 (2301,23,000776) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

§ 223

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Tamara Talts, ik: 45309160257, elukoht: xxxx; kontakt e-post: xxxx (tütre e-post). Menetlusaluse isiku kaitsja: jurist Aleksei Smelov, Companion Õigusbüroo OÜ RESOLUTSIOON 1. Jätta Tamara Taltsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsusele nr 2301,23,000776 Tamara Taltsi karistamises

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsus nr 2301,23,000776 Tamara Taltsi karistamises

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks 1 ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata. 3. KarS § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3kuulise tähtaja möödumisel. 4.

§ 223

lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel. 5.

§ 236

lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5-kuulise tähtaja möödumisel. 6. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

  1. Kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult välja mõistetud menetluskulu summas 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 13.11.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235066799 ja selgituse „Tamara Talts, 2301,23,000776/4-23-2806, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 12.10.
  2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 13.11.
  3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.11.
  4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsusega nr 2301,23,000776 karistati Tamara Taltsi selles, et tema juhtis 06.02.2023 ajavahemikul 13.21-13.30 Kungla tn 52 juures, PõhjaTallinna linnaosa, Tallinn mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit Nissan r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S OÜ’le ja J. T. (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 28.09.2020. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 49 lg 1 ja § 101 lg 3 nõudeid ja kohustusi ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod.

Sama otsusega karistati Tamara Taltsi selles, et tema juhtis 16.07.2023 kella 18.45 ajal Ahtri tn 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakonnas mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult liiklust. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge reguleeritud ülekäigurada ületava jalgrattaga. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju L. S., mis on fikseeritud fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4,5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Kuna

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 223lg 1 järgi.

Kuna

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud eraldi tegudega, määrati nende eest Kar

S § 63 lõike 3 kohaselt eraldi karistused. Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse 2 TAOTLUSED:

  1. Võtta kaebus menetlusse.
  2. Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 15.08.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus Tamara Taltsi´i

(45309160257)suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  1. alternatiivselt tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 15.08.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas, asendades karistuse rahatrahviga (kui rahatrahvi suurus on suurem kui 100 trahviühikuid, siis määrata rahatrahvi tasumise ositi 12-ks kuuks.) Muud menetluslikud taotlused:
  2. Menetlusalune isik soovib kaebuse läbivaatamist suulises menetluses.
  3. Menetlusalune isik palub kutsuda istungile kohtueksperdi U. L. (tel. xxxx, e-post: xxxx), kelle poolt oli koostatud ekspertiisiakt nr 23E-LL
  4. Menetlusaluse isiku ja kaitsja hinnangul on antud juhul tegemist puuduliku ekspertiisiaktiga ja seoses ekspertiisiakti sisuga tekkisid täiendavad küsimused eksperdile. Senine menetluskäik: Väärteoasjas nr 2301,23,000136 on G. S. 20.07.2023 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt 06.02.2023 Kungla tn 52 juures, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond ajavahemikul 13:21-13:30 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit Nissan r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S OÜ’le ja J. T.’le. Juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 28.09.2020.a. Väärteoasjas nr 2301,23,00076 on R. J. 25.07.2023 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt 16.07.2023 kella 18:45 ajal Ahtri tn 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult liiklust. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge reguleeritud ülekäigurada ületava jalgrattaga. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju L. S.’ele, mis on fikseeritud fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 15.08.2023.a. tegi Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. otsuse väärteoasjas nr 2301,23,000776 (Lisa 1). Otsuse kohaselt määrati Tamara Talts´le järgmine karistus: Liiklusseaduse § 223 lg 1 ja

§ 242lg 1 alusel koosmõjus Kar

S § 63 lg 1 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ja Liiklusseaduse § 236 lg. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Menetlusalune isik ei ole ülalnimetatud otsusega nõus nii sisuliselt kui ka määratud karistuse osas. Otsuse vaidlustamise tähtaeg on 12.09.2023.a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse põhjendused on järgmised: 1. Sündmused 06.02.2023 Kungla tn 52 juures Esmalt märgib menetlusalune isik, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult viitas asjaolule, et menetlusalune isik Tamara Talts juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 28.09.2020.a. Selles osas on kohtuväline 3 menetleja ekslik ja isegi vastuolus väärteoasja materjalidega, kus asub vastav arstitõend, mille kohaselt Tamara Talts on läbi vaadatud 10.2020 ja 06.2022 ning tema terviseseisund võimaldab juhtida I grupi mootorsõidukit. Samas on arstitõendis muu hulgas märgitud, et TEHIK-u poolsetel põhjustel ei ole võimalik teha elektroonset autojuhi tervisetõendit (Lisa 2 – arstitõend). Võttes arvesse, et nimetatud tõendi olemasolust oli kohtuvälise menetleja teadlik otsuse tegemise ajal, siis jääb ebaselgeks miks viitas ta oma otsuses vastava tõendi puudumisele. Sellest tulenevalt leiab menetlusalune isik, et ta pole rikkunud

§ 101

lg-st 3 tulenevaid sätteid ning sel põhjusel pole alust karistada menetlusalust isikut

§ § 242 lg 1 alusel ja selles osas tuleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mis puudutab kohtuvälise menetleja järeldust, et 06.02.2023 Kungla tn 52 juures, PõhjaTallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond ajavahemikul 13:21-13:30 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit Nissan r/m xxxx ja oma tegevusega põhjustas varalise kahju S OÜ’le ja J. T.’le, siis selles osas ei tunnista menetlusalune isik oma süüd ja vaidleb tehtud järeldustele vastu. Otsuses kirjeldatud ajal ei ole menetlusalune isik üldse tagurdanud, vaid tema auto seisis enne sõidu alustamist. Tal ei olnud isegi vajadust tagurdada, sest tal oli võimalus lihtsalt sõita ettepoole, mida ta sooviski teha. Kokkupõrge toimus sõiduauto Nissan r/m xxxx hooletu juhtimise tõttu, kes soovis oma sõiduautot parkida menetlusaluse isiku sõiduauto kõrvale. Selle episoodi osas palub menetlusalune isik kutsuda kohtuistungile eksperdi, kelle eksperthinnangu alusel olidki tehtud ebaõiged järeldused. Eksperdile soovib menetlusalune isik ja tema kaitsja esitada täiendavaid küsimusi ja vastused sellistele küsimustele võivad mõjutada lõpliku kohtuotsust. Kuna menetlusalune isiku hinnangul ei ole ta

§ 16

lg-st 1 ja § 49 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud, siis puudub alus karistuse määramiseks

§ 223

lg 1 alusel ja selles osas tuleb lõpetada Tamara Talts-i suhtes väärteoasja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Sündmused 16.07.2023 kella 18:45 ajal Ahtri tn 9, Tallinn Esmalt märgib menetlusalune isik, et vaidlust ei ole selle üle, et tema juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas. Küll aga juhib menetlusalune isik kohtu tähelepanu, et tema hingul ei ole ta

§-st 169 tulenevaid kohustusi rikkunud (seda enam tahtlikult) ja sel põhjusel ei ole alust

§ 236lg 1 kohaldamiseks.

Asi on selles, et menetlusalune isik ei teadnudki tol hetkel, et on liiklusõnnetus juhtunud. Vastavalt

§ 2

p 32 Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Selles osas juhib menetlusalune isik kohtu tähelepanu, et manöövri käigus ei ole menetlusaluse isiku hinnangul mis tahes kokkupõrget teiste liiklejatega toimunud ning menetlusalune isik ei ole midagi kuulnud ega näinud, millest saaks või peaks ta järeldama, et manöövri käigus tekis varaline kahju. Olukorras, kui liikleja ei tea ning ei saagi teada, et toimus liiklusõnnetus, siis ei saa ta rikkuda

§-st 169 tulenevaid kohustusi.

§ 169rikkumine peab toimuma üksnes tahtlikult.

Menetlusalune isik on ka seisukohal, et kogutud tõendite alusel pole võimalik järeldada, et menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse juhtumise teadlik, samas on küsimärgi all liiklusõnnetus kui selline. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik lõpetada tema suhtes väärteoasja

§ 236lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Karistuse liik 4 Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja oma otsuse sisuliselt põhjendanud, vaid viitas KarS § 56 lg-le 1 ja § 63 lg-le
  2. Karistuse määramise osas juhime kohtu tähelepanu, et nii

§ 223

lg 1 kui ka

§ 236lg 1 võimaldavad määrata karistust rahatrahvi näol.

Seega isegi kui möönda, et menetlusalune isik on tõesti

-st tulenevaid sätteid rikkunud, siis on ebaselge miks karistuse määramisel on valitud just nimelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mis on juhile mõnes mõttes üks rangemast karistuse liigist, seda enam et antud juhul ei esinenud karistuse määramisel raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik palub arvesse võtta ka see asjaolu, et temal ei ole muid

rikkumisi, v.a. neid mille üle käib käesolev vaidlus. Juhtimisõigus on menetlusalusele isikule hädavajalik sel põhjusel, et Tamara Talts näol on tegemist puudega inimesega (Lisa 3 – puudega inimese parkimiskaart), kellele sõiduauto igapäevane juhtimine on vajalik olmeküsimuste lahendamiseks. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik (kui kohus jõuab järeldusele, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja tema tegevuses olid väärteo tunnused) tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas, määrates karistusena rahatrahv (kui rahatrahvi suurus on kokku suurem kui 100 trahviühikuid, siis määrata rahatrahvi tasumise ositi 12-ks kuuks) Karistuse kohaldamine on peaaegu alati teatud valik õiguslike variantide vahel või kõigi vajalike õiguslike tingimuste arvestamine. Ja selles mõttes jääb kohtunikul alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles mõttes ka õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja kohtualuse vahel, mis ei sõltu mitte ainult kohtualusest, vaid ka kohtuniku siseveendumusest. Lähtudes eeltoodust palub menetlusalune isik kaebus rahuldada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksei Smelov Lisad:

  1. Otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776
  2. Arstitõend
  3. Puudega inimese parkimiskaardi koopia
  4. Volikiri
  5. Kaitsja haridust tõendav dokument Tunnistaja L. S. selgitas kohtuistungil, et 16.07.2023 kella 18.45 ajal Ahtri 9 läheduses soovis ta minna üle ülekäiguraja, foorituli oli roheline, aga auto takistas ülekäigurajalt üle minemist. Liiklus oli suur, oli liiklusummik ja palju rahvast oli, antud autojuht seisis ülekäigurajal, takistas teed. Ta ootas ära, et teiselt poolt tuleks inimesed ära, et mahuks rattaga üle tee minna, kui hakkas minema, siis see naisterahvas toksas teda oma autoga nii, et ta kukkus maha. Asjad olid laiali, korjas neid kokku, tõusis püsti ja hakkas uuesti minema jätkates tee ületamist, küsis ka autojuhi käest eesti keeles, et kas on hulluks läinud, mis ta teeb. Autojuht midagi vastu ei öelnud, vehkis seal kätega, tundus närvis olevat ja siis hakkas autojuht uuesti tema poole sõitma ja sõitis otsa nii, et jõudis jala ära tõmmata auto ja ratta vahelt. Autojuht sõitis jalgratta esirattast üle ja tekkis varaline kahju. Ei mäleta, kas siis oli veel roheline tuli, kuna oli tee peal pikali olnud ja püsti tulnud. Automarki ei mäleta aga oli tumedat värvi, arvab, et Passat. Aga sellel naisterahval oli aken alla lastud ja vaatas talle otsa, kui talle osta sõitis. Ei mäleta kas tegemist on sama naisterahvaga, kes saalis on, mäletab, et tal olid vist tumedad juuksed ja vaatas talle oma suurte silmadega otsa. Siis tulid talle teised inimesed appi, otsisid asju ja ta ise oli sellest olukorrast täiesti šokis, ehmatas tõesti ära. Läks tagasi ohutussaarele, tulid tunnistajad, kes nägid numbrimärki, siis helistas 112, läks uue rohelise tulega üle tee ja ootas Hesburgeri juures 5 kiirabi ja politseid. Samal ajal tuli keskuse turvaülem ja ütles, et nägi kõike kaamerast ja neil on lindistused olemas. Selle tulemusena olid tal jala peal tursed, kuna ei saa pikalt jala kõndida on suuresti invaliid, osalise töövõimega, on reaktiivne artriit, kasutab liikumiseks jalgratast. Sündmuse järgselt haigus aktiveerus, ei saanud pool kuud liikuda enne kui sai ratta remonti viia. Esiratast taastada ei olnud võimalik ja see oli vaja ära vahetada, see läks maksma 61 eurot. Ei ole hetkel sellega kindlustusse pöördunud, sest talle öeldi, et temaga võetakse ühendust. Liigesed said viga. Haiguslehte ei pidanud võtma, kuna teeb tööd kodukontorist. Tunnistaja A. T. selgitas kohtuistungil, et 06.02.2023 oli tulnud Kungla 52 maja juurde, et parkida majapoolsesse teeserva, maja juurde jõudes nägi vaba parkimise ruumi ja soovis sinna parkida. Paremal enne seda parkimiskohta seisis seal tumeroheline pick-up kerega Volkswagen, milles ei olnud juhti. Kui oli kohapeal antud seletuses kirjutanud, et nägi Volkswageni autojuhti naisterahvast auto kõrval seismas, siis järelikult nii oli, sellest on möödas 8 kuud. Hakkas parkimiskohale sõitma ja manööverdada, mis võttis oma minuti aega, kui ühel hetkel tundis ja nägi peeglist, et see sama Volkswagen on talle vastu tagumist tiiba tagurdanud. Nägi auto tema poole liikumist ja arvatavasti põlesid ka tagurpidikäigu tuled, täpselt ei tea. Kokkupuudet tajus kerge löögina, ei olnud nii suur, et ta sõiduk oleks sellest liikunud, ei tundnud sõiduki liikumist. Parkimiskohale sõitmiseks sõitis ta paremale poole tee äärde, muid manöövreid ei teinud. Pärast seda väljusid mõlemad autost, et toimunut selgitada. Tamara Talts selleks ajaks suitsetas auto kõrval, ründas teda vene keelse sõimuga, et on liiklusõnnetuse põhjustanud. Tunnistaja väitis vastu, et see on Taltsi süü, sest autosse sisenedes oleks pidanud ta veenduma selles, et ümberringi on ohutu liikuda, aga ilmselt ta seda ei teinud ja tagurdas talle otsa. Palus Taltsil kui süüdlasel politsei kutsuda, oma süüd ta ei tunnistanud ja väitis tunnistajale vastu, et ei ole midagi valesti teinud, lõpuks siiski nõustus politseisse helistama. Pärast helistamist istus Talts oma autosse, tunnistaja pärimise peale, mida politsei vastas, sai ebamääraseid vastuseid ja ütles, et tunnistaja peab ise politseisse helistama, kuna politsei ei tule kohale. Kui politseisse helistas, sai vastuseks, et juba tullakse kohale, ootasid veidi, kirjutas seletuse, pärast mida lubas politsei temal lahkuda. Sõiduki parema tiiva ülaosas on kriimustus ja mõlk, mida seal enne ei olnud, ei ole veel kindlustusfirmasse pöördunud kuna ootab menetluse tulemust, otsust süüdlase osas. Politsei ja tema enda tehtud fotode pealt on näha, kuidas autod seal paiknesid. Tema auto ei olnud õnnetuse hetkel pargitud, õnnetuse hetkel ta manööverdas parkimiskohale. Autosid pärast õnnetust nad ei liigutanud, politseid pidi ootama umbes 30 minutit. Liikus mööda Kungla tn-t Salme tn poole kui märkas vaba parkimiskohata, kuskilt hoovist ta ei tulnud. Tunnistaja J. T. andis kohtuistungil ütlusi selles, et on Volkswagen Passati reg. märgiga xxxx omanik, sõiduk on registreeritud tema nimele, kuid seda kasutab tema ema Tamara Talts. Teab liiklusõnnetustest, mis tema emale on süüks arvatud, ise sõidukit vaadanud ei ole. Veebruaris toimunu kohta esitas kindlustusse avalduse, mille osas vastati, et enne kui ei ole politsei pilte või vastust, midagi teha ei saa. Jääb vastuse võlgu, kas Volkswagen Passatile on kahju tekitatud, kuna ei ole sõidukit ega sellest tehtud pilte vaadanud ja autol on seal küll kriimustus, aga kuivõrd seda ise ei kasuta, siis ei näe vajadust seda igapäevaselt üle vaadata. Praeguseks hetkeks ei ole sõidukit remonditud ja kindlustusega rohkem ühenduses ei ole olnud. Augusti kuus toimunud liiklusõnnetuse osas võttis uurija temaga ühendust ja siis sai sellest teada. Ema ei ole sellest rääkinud. Teab, et emal on kehtiv juhtimisõigus, kuna tema meilile tulevad kõik pikendamise teated, kuna ema ise arvutit kasutada ei oska, samamoodi tuli ka kohtukutse tema meilile. Viimane teatis, mis talle tuli, et ema juhiluba on vaja vahetada ja tervisetõend pikendada oli 2019 või
  6. Teab, et emal on puue, tal on xxxx ja xxxx. Puude raskusastme määramise otsused tulevad emale paberkandjal koju. Kohtuekspert U. L. selgitas kohtuistungil, et Nissani vigastused näitavad, et sõiduk liikus kontakti hetkel ja on liikunud ka vähesel määral edasi pärast kontakti. Viitab ekspertiisiaktile sarnaselt fotole 6545, kus on näha kontakti algus, on kõige sügavamad vigastused ja on näha, et pärast kontakti algust on vähesel määral liikunud edasi. Kuivõrd Nissani vigastused on tekkinud tagarataste juurde, tagarattad ei pööra, seega ei saa ka Nissan ise kontakti peale pöörata. Samamoodi ei saaks see juhtuda Nissani tagurdamisel, vastupidi, vigastus näitab, et 6 Nissan pidi liikuma edasi. Kriimustused näitavad seda, et kokkupõrke hetkel Nissan liikus edasi ja Volkswagen tagurdas. Kui Volkswagen ei oleks tagurdanud, ei oleks sõidukite vahel kontakti toimunud, kuna selliselt Nissan ise ei saaks kontakti pöörata, Nissani liikumise tagajärjel kontakti toimumine on välistatud. Fotol, kus on näha kaugemalt sõiduki taga olevad jäljed, seal on selgelt näha koht, kus on toimunud kerge, kuid järsk nihkumine jälgedest kõrvale, Nissan on saanud löögi tagatelje piirkonda, siis sellega kaasneb tagatelje nihkumine, mõlema ratta juures on näha, see on väga iseloomulik. Kui Nissan oleks tagurdanud, oleks vigastused teistsugused. Hele jälg sõiduki rehvil on iseloomulik olukorras, kus toimub löök, mis lööb ratta koopa sisepinnast pori lahti ja see pori on langenud ratta peale. Jäljed on kogumis kooskõlas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et 06.02 väljus majast, vaatas, et autosid on palju, lumi maas. Seisis buss P. garaaži juures keelumärgi all. Istus oma autosse, käivitas selle ja ootas, et auto soojeneks. Nägi, et väljus P., kes hakkas riidlema selle inimesega, kes seisis keelumärgi all. Sel hetkel lülitas suunatule sisse ja tahtis välja sõita, kuna on ühesuunaline liiklus, siis oli vaja veidi sõita ja siis keerata. Sel hetkel nägi, et buss hakkas liikuma, tema ise peatus, et buss mööda lasta aga buss keeras täpselt tema vastu. Seal oli vähe ruumi, ei saanud aru, kuhu buss parkida tahtis. Bussi poolt toimus kokkupõrge, kaebuse esitaja väljus. Samal ajal bussi juht tegi tema auto ukse lahti, et istuda tema auto rooli, kaebuse esitaja hakkas tema peale karjuma, misjärel isik väljus autost. Kaebuse esitaja helistas politseisse, kust mõne aja pärast teatati, et on palju tööd ja peavad ise omavahel olukorra lahendama. Bussi juht hakkas riidlema ja helistas ise politseisse. Politsei jõudis kohale umbes tunni aja jooksul, kes palusid joonistada, kuidas avarii toimus. Bussi juht joonistas nagu avarii oleks toimunud Salme tänaval. Sadama juures toimunu kohta selgitas, et tema sõitis Lasnamäe poolt, oli palju autosid, sõideti tihedalt. Vaatas, et foorituli vilgub, kõik peatusid, jalakäijad läksid mööda. Ise oli valgusfoori juurest viies auto, vaatas aknast, et jooksis naisterahvas jalgratas kõrval, mis hetkel hakkas autode jaoks roheline tuli põlema, autod ja tema hakkasid liikuma. Naisterahvas jooksis auto serva juurde, kaebuse esitaja karjus talle, et kuhu sa jooksed, punane tuli on, mille peale naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas ja kaebuse esitaja sõitis mööda. Tema ei näinud, vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast riivanud, hoidis rooli sirgelt. Liiklus oli nii tihe, et ei olnud võimalik isegi peatuda. Ei riivanud naisterahvast, muidu oleks teda lohistanud koos jalgrattaga. Naisterahvas jäi tee äärde seisma, mingeid asju ta ei korjanud. Kaebuse esitaja kaitsja asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et kaebuse esitaja jääb kaebuse juurde, ekspert jäi oma arvamuse juurde, et Kungla tn kokkupõrge toimus siis kui mõlemad sõidukid liikusid ja kaitsja hinnangul on oluline aspekt, et mõlemad autojuhid on selles episoodis süüdi. Mõlemad pidid veenduma, et nende manöövrid on ohutud ja ei saa panna vastutust üksnes menetlusalusele isikule. Jalgratturi episoodis tema hinnangul jalgrattur ise rikkus

tulenevaid nõudeid ja see oligi peamiseks põhjuseks, miks toimus liiklusõnnetus. Palub kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ei nõustu kaitsja väidetega ja leiab, et need on põhjendamatud. Tegemist on kahe episoodiga. Kuivõrd Tamara Talts väitis läbi menetluse Kungla tn episoodis, et tema sõiduk seisis paigal viidi läbi ekspertiis, et välja selgitada, kas selline selgitus vastab tõele. Eksperdi arvamus aktis ja ka kohtuistungil oli ühele, et Volkswagen tagurdas ja ilma Volkswageni tagurdamiseta ei oleks ka õnnetust toimunud.

ütleb, et tagurdamisel peab juht veenduma selle ohutuses kogu selle tagurdamismanöövri vältel. Kontakti kohta vaadates on selge, et hoolas ja tähelepanelik juht oleks pidanud nägema, et Nissan on tema taga ja ta ei tohi manöövrit alustada. Tervisetõendi puhul on isikul endal kohustus viia see tõend Transpordiametisse, kuhu ta seda edastanud ei ole. Tõend oli väljastatud juuli kuus 2022, seega isikul oli aega peaaegu aasta seda Transpordiametile edastada, kui süsteem välja andmise hetkel ei töötanud. Kohtueelne menetleja peab lähtuma seaduse kohaselt nendest andmebaaside andmetest ja andmebaaside andmete kohaselt isikul juhtimisõigus sellel hetkel oli peatunud, tervisetõendi kehtivus oli peatunud, siis on isikule esitatud selles süüdistus. Siinkohal on tegemist isiku enda hoolsuskohustuse rikkumisega ja isik on selle rikkumise toime pannud. Jalgratta episoodis, vaadates videot on ilmselgelt näha, et jalgrattur võib sinna ülekäigurajale 7 sõita, mitte miski ei keela tal ülekäigurajale sõitmist. Seadus ei keela sõita jalgrattaga üle ülekäiguraja. Ei ole näha, mis värvi foorituli ülekäigurajal oli, kuid kuna on näha, et seal liiguvad veel ka jalakäijad oma kohvritega, ei oleks Tamara Talts tohtinud mitte mingil juhul alustada liikumist. Õnnetus ei juhtunud mitte selle tagajärjel, et jalgrattur sõitis kuidagi ootamatult autole ette vaid selle tagajärjel, et Tamara Talts enne liikumise alustamist ei veendunud selle ohutuses ja sõitis jalgratturile otsa. Mis veel hullem, kui esimene kontakt oli toimunud, siis jõuga pressis ta jalgratturist põhimõtteliselt mööda. Igal juhul oleks ta pidanud seda märkama, reageerima ja jalgratturit abistama vajadusel, seda ta aga ei teinud. Videost lähtuvalt ei juhtunud midagi sellist nagu isik täna kohtus kirjeldas. Vaadates Tamara Taltsi liiklusalast käitumist, siis on ta selgelt ohtlik teistele liiklejatele, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja varalise kahju mikrobussile Nissan ja ta on selgelt otsa sõitnud vähemkaitstud liiklejale jalgratturile. Seetõttu kohtuväline menetleja on leidnud, et lihtsalt rahatrahvi määramine antud asjas ei ole põhjendatud ja on rakendanud ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rõhutab seda, et ilmselgelt Tamara Talts on liikluses teistele liiklejatele ohtlik, kui ta ise ei taju seda, et tema tegevuse tagajärjel on toimunud liiklusõnnetused. Palub kaebust mitte rahuldada ja jätta politsei otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära tunnistajate, eksperdi ja menetlusaluse isiku ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Menetlusalusele isikule on koostatud kaks väärteoprotokolli, mis ühendati ühte menetlusse ning rikkumiste osas tehti üks otsus. Väärteoasjas nr 2301,23,000136 koostatud väärteoprotokolli AB 1628571 ja vaidlustatud otsuse kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 06.02.2023 kuupäeval

§ 223

lg-s 1 ja

§ 424lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Väärteoasja nr 2301,23,000776 väärteoprotokolli 20230725225701 ja vaidlustatud otsuse kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 16.07.2023 kuupäeval

§ 223

lg-s 1 ja

§ 236lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Puutuvalt menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisusid tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 236

lg 1 sõnastusest 8 lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Väärteoprotokoll AB 1628571

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 16

lg 1 ja § 49 lg 1 sätestatud kohustuste ja keeldude rikkumist, milliste kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmise ja keeldude eiramisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju S OÜ-le ja J. T. (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt tuli ta sel päeval kodust välja, käivitas auto Volkswagen reg. märgiga xxxx ja ootas, et masin soojaks läheks, auto seisis invaliidi koha peal, suunatuli oli sees, peatus, et Nissan saaks mööda sõita ja parkida tema auto taha. Nissani juht sõitis tema auto tagumise tiiva vastu, riivas. Sel hetkel tema auto seisis ja ise istus autos, lume peal olevate jälgede järgi on näha, kuhu ta sõitis. Nissani juht tuli autost välja ja hakkas sõimama. Helistasid politseisse ja kuni politsei saabumine autod seisid nii, nagu need pärast liiklusõnnetust jäid, autosid ei liigutanud. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on vaadeldud sõidukite asetust Kungla tn 52 sõiduteel ja tuvastatud vigastused kaubikul Nissan Primastar reg. märgiga xxxx ja sõiduautol Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Volkswagen Passat. Menetlusaluse isiku Tamara Taltsi ütluste kohaselt seisis tema parkimiskohal, lasi kaubikut mööda kui kaubik keeras paremale ja hakkas parkima ning riivas menetlusaluse isiku auto paremat taga tiiba. Kaubiku Nissan Primastar juhi A. T. selgituste kohaselt otsis Kungla tn parkimiskohta, alustas manöövrit, suunatuli sisse lülitatud, hetkel kui sõiduk oli pea peatunud ja paiknes diagonaalis sõidu- ja kõnnitee suhtes, tundis tagaosas paremal kerget tõuget. Tagavaate peeglist nägi, et tema taga seisnud sõiduk oli alustanud liikumist ja tagurdas talle otsa. Parkimist alustades nägi selle sõiduki juhti rohelise Volkswageni kõrval seismas, autost väljudes oli vanem naisterahvas auto kõrval närviliselt suitsetamas, nägi, et sõiduk oli tagurdanud parema taganurgaga vastu tema sõiduki paremat tagaratast ja -tiiba. Sel hetkel olid sõidukid kokkupuutes. Ekspertiisiakti nr 23E-LL0013 kohaselt sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx tagurdas kokkupõrke hetkel, mida kinnitas ekspert ka kohtuistungil, et ilma Volkswageni tagurdamiseta ei oleks kokkupõrget toimunud. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Tamara Talts juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx, millega tagurdas otsa kaubikule Nissan Primastar reg. märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx J. T., kes on Tamara Taltsi tütar. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatavad mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki kahjustused. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud nii Nissan Primastar reg. märgiga xxxx omanikule S OÜ kui ka sõiduki Volkswagen Passat omanikule J. T.. Seega tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

9

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Tamara Talts oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit, millega põhjustas sõidukite omanikele varalist kahju. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 16

lg 1 ja § 49 lg 1 sätestatud kohustusi, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seejuures sätestab

§ 17

tee andmise üldised kohustused ning sama paragrahvi lg 5 p 6 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma tagurdades teed kõigile liiklejaile, s.t kõigile, kes liiguvad, sõltumata sellest, kas need on teiste sõidukite juhid, jalakäijad jne, s.t tagurdades tuleb teed anda kõigile. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võiks tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 16

lg 1 ja § 49 lg 1 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h arvestama teiste liiklejatega ja tagurdamisel arvestama selle ohutusega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kuna kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et tegemist on hooletusest toime pandud väärteoga, ei saa kohus süüteo subjektiivse külje osas asuda teistsugusele järeldusele, kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses süüdlase olukorda raskendada ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles osas, et süütegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Arvestades Kungla tänava laiust ja vaba ruumi menetlusaluse isiku parkimiskoha ees ning teeolusid leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi ja nähtavust arvestada võimalike liiklejatega ning võimalus enne tagurdamist veenduda, et tema läheduses ei ole teisi sõidukeid, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik tagurdas otsa tema taga seisnud sõidukile on liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse esitajale ning teise sõiduki juhil puudus alus eeldada, et menetlusalune isik hakkab ilma igasuguse vajaduseta tagurdama olukorras, kus vastavalt

§ 17

lg 5 p 6 sätestatud kohustusele peab mitterööbassõiduki juht tagurdades andma teed kõigile liiklejatele. Arvestades kujunenud liiklussituatsiooni oli menetlusalusele isikule nii tahavaatepeeglist kui ka paremast küljepeeglist üheselt näha, et tema sõiduki taga on teine sõiduk ja ta peab selle juhile teed andma. On üheselt teada, et tunnistaja juhitud sõiduki Nissan tagasillal ei ole pööravaid rattaid, mistõttu ei saa liiklusõnnetuses osalenud Nissan tagasillaga liikuda külgsuunas, vaid saab liikuda vaid otsesuunas. Ometigi on paremast küljesuunast toimunud mõjutusest Nissan nihkunud vasakule, mida otse liikuvad rattad ei võimalda. Seega on üheselt tõendatud, et menetlusalune isik eiras liiklusnõudeid ja on ainukesena vastutav liiklusõnnetuse toimumise eest. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 ja § 49 lg 1 kohustusi ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 242

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 101

lg 3 sätestatud kohustuse rikkumises, mille kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli

§ 97

lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või

§ 97

lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise 10 tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttetest nähtuvalt oli Tamara Taltsil juhtimisõigus peatunud 28.09.2020 kuupäeval

§ 124

lg 3 p 2 alusel tervisetõendi kehtivuse lõppemise tõttu ning taastunud 30.08.2023. Väärteotoimikus oleva 25.07.2022 arstitõendi kohaselt võimaldab Tamara Taltsi tevisesisund juhtida I grupi mootorsõidukit, kuid TEHIK-u poolsetel põhjustel ei olnud võimalik teha elektroonset autojuhi tervisetõendit, TEHIK-u poolt ei ole probleem lahendatud. Seega ei olnud menetlusalusel isikul 06.02.2023 kehtivat juhtimisõigust. Menetlusaluse isik kohtuistungil antud rikkumise kohta selgitusi ei andnud.

§ 101

lg 8 sätestab, et mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit.

§ 102

lg 4 järgi edastab mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Transpordiametile paberil.

§ 124

lg 6 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval. Seega kuivõrd menetlusaluse isiku tervisetõendi kehtivus lõppes, oli tal kohustus esitada kehtiv tervisetõend Transpordiametile, et tema juhtimisõigus ei peatuks. Seega oli juba kahel korral, ka 25.07.2022, kui viimane tervisetõend väljastati, menetlusalusele isikule teada, et läbi elektrooniliste lahenduste ei ole tervisetõend Transpordiametini jõudnud, seega oleks isik saanud selle ise paberkandjal Transpordiametile esitada, kuid ta oli otsustanud seda mitte teha 7 kuu jooksul enne antud liiklusõnnetuse põhjustamist ning lõpuks taastus juhtimisõigus alles 30.08.2023 ehk veel 7 kuud pärast liiklusõnnetust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 101lg 3 kohustuse rikkumine.

Kuivõrd menetlusalune isik pidi ise käima perearsti juures tervisekontrollis selleks, et saada tervisetõendit, pidi ta kontrollis käies teada saama ka seda, et elektrooniliselt tervisetõendit esitades on tekkinud tõrked ja ta oleks pidanud võtma tervishoiutreenuse osutajalt tervisetõendi paberkandjal ja ise toimetama selle Transpordiametile. Seejuures nähtub tõendist, et elektrooniliselt esitamisel on tõrkeid olnud korduvalt, s.t menetlusalusele isikule pidi olema see teada ja menetlusalune isik oli teadlik, et tal ei ole kehtivat tervisetõendit Transpordiametile esitatud, kuid sellest hoolimata juhtis mootorsõidukit ning põhjustas ka liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik, et Terviseametile ei olnud kehtiv tervisetõend esitatud, ei esitanud seda ka ise paberkandjal, kuid siiski juhtis mootorsõidukit. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi olema ta sellest tulenevalt teadlik ka sellest, et tema juhtimisõigus seetõttu peatub. Seega on süütegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönab selle saabumist. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 101

lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 242lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokoll AB 20230725225701

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 16

lg 1 ja 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustuste rikkumist, milliste kohustuste kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, 11 ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju L. S.. Väärteotoimikus leiduvast asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Harju maakond, Tallinn Nautica keskuse turvakeskusest saadud salvestuse koopiat. Salvestuselt on näha, kuidas Ahtri tänaval reguleeritud ülekäigurajal juhtub liiklusõnnetus. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud

§ 223

lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõiduki vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused jalgrattal Classic, mille esiratas on deformeerunud. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt jalgratta mõningast taastamisremonti või esivelje vahetust. Tunnistaja L. S. selgituste kohaselt 16.07.2023 kella 18.54 paiku ületas ülekäigurada rohelise fooritulega Jõe tn poolt Nautica keskuse suunas, menetlusaluse isiku auto blokeeris osaliselt ülekäigurada, liiklus oli tihe ning ootas kuni jalakäijaid ära tulevad, hakkas siis uuesti liikuma kui menetlusalune isik oma autoga teda toksas, nii et ta kukkus. Seejärel hakkas jalgratast tõstma, tahtis edasi liikuda, kui menetlusalune isik hakkas uuesti tema poole sõitma, tunnistaja jõudis jala ratta ja auto vahelt ära tõmmata, kuid menetlusalune isik sõitis jalgratta esirattast üle. Ei mäleta, kas siis oli veel roheline tuli, kuna oli tee peal pikali olnud ja püsti tulnud. Automarki ei mäleta aga oli tumedat värvi, arvab, et Passat. Aga naisterahval oli aken alla lastud ja vaatas talle otsa, kui talle osta sõitis. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx omanikuks J. T., kelle ütluste kohaselt ta antud sõidukit ei kasuta, kasutajaks on Tamara Talts ning liiklusõnnetusest sai teada politseist. Menetlusaluse isiku Tamara Talts selgituste kohaselt tema sõitis Lasnamäe poolt, oli palju autosid, sõideti tihedalt. Vaatas, et foorituli vilgub, kõik peatusid, jalakäijad läksid mööda, nägi, et jooksis naisterahvas jalgratas kõrval, mis hetkel hakkas autode jaoks roheline tuli põlema, autod ja tema hakkasid liikuma. Naisterahvas jooksis auto serva juurde, kaebuse esitaja karjus talle, et kuhu sa jooksed, punane tuli on, mille peale naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas ja kaebuse esitaja sõitis mööda. Tema ei näinud, vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast riivanud, hoidis rooli sirgelt. Ei riivanud naisterahvast, muidu oleks teda lohistanud koos jalgrattaga. Naisterahvas jäi tee äärde seisma, mingeid asju ta ei korjanud. Väärteoasja materjalide juures olevalt ja kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt on selgelt näha, et tumedat värvi Volkswagen Passat seisab esiosaga ülekäigurajal, takistades ülekäiguraja ületamist kui jalakäijad ja mh naisterahvast jalgrattur hakkavad ülekäigurada ületama. Ülekäiguraja ületajaid on palju, jalgrattur jääb Volkswageni nina juurde seisma kuna auto esiosa takistab ülekäigurajale minekut ja hakkab uuesti liikuma kui vastu tulevad jalakäijad on temast möödumas, mille järgselt hakkab Volkswagen liikuma nii, et sõidab vastu jalgratast ja jalgrattur kaotab tasakaalu ning kukub jalgrattalt maha. Samal ajal on näha veel jalakäijaid kohvritega ülekäigu rajal liikumas. Kui jalgrattur on püsti saanud ja püüab uuesti asuda ülekäigurada ületama, hakkab Volkswagen uuesti liikuma ja taaskord sõidab jalgrattale otsa. On näha, et teised jalakäijad reageerivad juhtunule ja vaatavad ülekäiguraja poole. Salvestiselt on näha, et teist korda jalgrattale otsa sõites on jalakäijate fooris süttinud punane tuli. Samas on tegemist reguleeritud ülekäigurajaga, kuid sõidukitele selle ülekäiguraja juures foore ei ole, kuivõrd foorid on ristmikule suubuvatel tänavatel enne ristmikku ning sõidukid peaksid ristmikule sõites lähtuma nendest fooridest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule põleda 12 foori lubavat tuld, kuivõrd sõidukitele mõeldud foorist oli menetlusalune isik juba möödunud ja liiklusummiku tõttu ristmikul seisma jäänud, olles seisma jäänud sõiduki esiosaga ülekäigurajal, takistades jalakäijatel ülekäigurada pidi sõidutee ületamist. Kohtuistungil märkisid menetlusalune isik ja tema kaitsja, et jalgrattur püüdis ületada teed keelava fooritulega, kuid ei arvesta sellega, et ei olnud ühtegi foorituld, mis oleks lubanud sõidukil edasi liikuda, kuivõrd sõidukite liikumist jalakäijate ülekäiguraja foor ei reguleeri. Seega ei riimu menetlusaluse isiku ütlused kuidagi teiste väärteoasjas kogutud tõenditega ning on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Tamara Talts juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx, millega sõitis otsa ülekäigurada ületada üritanud tunnistaja L. S. kuuluvale jalgrattale. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulub sõiduk Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx J. T., kelle ütluste kohaselt kasutab seda autot vaid tema ema Tamara Talts. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja jalgratta Classic vaatlusprotkolli ning fotode järgi on tuvastatav jalgratta esiratta deformeerumine. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud jalgratta Classic omanikule L. S.. Seega tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest, sh videosalvestisest lähtuvalt Tamara Talts ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega hoidnud kõigest, mis võiks ohustava või kahjustada inimesi ja vara ning sõitis otsa ülekäigurada ületavale jalgrattale. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustusi, s.t juht peab enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid ning peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kaebuse esitaja kaitsja on leidnud, et jalgrattur oli ise süüdi, kuna temal ei põlenud enam roheline tuli ülekäiguraja ületamiseks ning jalgrattur oleks pidanud ülekäigurada ületama jalgsi.

§ 321

lg 3 sätestab, et ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga sõites ja seda peab tegema sõites jalakäija tavakiirusega. Seega kaitsja antud väide ei ole asjakohane. Videosalvestiselt on näha, et jalgrattur läheneb ülekäigurajale jalgrattal, olles eelnevalt ületanud teise sõidutee ning liigub aeglaselt ülekäiguraja juurde, mille on osaliselt sulgenud menetlusaluse isiku auto esiosa ning sel hetkel, kui jalgrattur sõidab aeglaselt ülekäigurajale, vilgub jalakäijate fooris roheline tuli. Samal hetkel kui jalgrattur sõidab ülekäigurajale, hakkab menetlusaluse isiku auto liikuma ja sõidab vastu jalgratast ning jalgrattur kaotab tasakaalu ning toetab jala maha ja sel ajal süttib juba jalakäijate fooris kollane foorituli. Sellele vaatamata on menetlusaluse isiku sõiduki ees veel kaks jalakäijat ratastel kohvritega. Kui menetlusalune isik on sõitnud vastu jalgratast, menetlusalune isik korraks peatub, fooris on süttinud punane tuli ja menetlusaluse isiku sõiduk sulgeb ülekäiguraja juba pooles ulatuses. Seejärel püüab jalgrattur ümber menetlusaluse isiku sõiduki esiosa mööduda sõidukist, liikudes edasi, kuid menetlusaluse isiku sõiduk alustab uuesti liikumist ja sõidab vastu jalgratast ning kuna jalgratas jääb menetlusaluse isiku sõiduki alla, surub see jalgratturi jalgrattalt maha, kuid jalgrattur pikali ei kuku ja jääb püsti, kuigi pöördub seljaga sõidutee poole. Menetlusaluse isiku edasi liikudes jääb jalgratas sõiduteele ja jalgratta küljes olnud joogipudel veereb mööda sõiduteed. Seejuures vaatamata sellele, et sõidukid olid ristmiku ummistanud, oli menetlusalune isik ainuke, kes ülekäigurajale sõitis ning hiljem sõitsid sõidukid üle ülekäiguraja aeglaselt, võimaldades jalgratturil oma asju kokku koguda.

§ 25

lg 5 sätestab, et kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima 13 ohutussaareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise. Eeltoodud sätte kohaselt ei rikkunud jalgrattur liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning jalgrattur ei olnud süüdi selles, et temale ülekäigu rajal kahel korral otsa sõideti. Käesoleval juhul sai menetlusalune isik sellest aru, et ta on sõitnud ülekäigurajale ja takistab jalakäijatel sõidutee ületamist, samamoodi sai ta aru, et jalgrattur alustas sõidutee ületamist lubava fooritulega. Pärast esimest jalgrattale otsasõitu süttis punane tuli jalakäijatele ja kui jalgrattur püüdis tee ületamist jätkata, alustas menetlusalune isik uuesti liikumist, leides, et kuna jalakäijale on süttinud punane tuli, siis on temal liikumisel eesõigus. Kohus leiab, et jalakäijate fooritule värvus ei anna juhile õigust jalgratturile otsa sõita ega jalgratturile varalist kahju tekitada. Kui juht näeb, et tal on teele tekkinud takistus, peab ta takistuse ees seisma jääma ja olema viisakas ning arvestama teiste liiklejatega. Kohtu arvates peab arvestama teiste liiklejatega ka siis, kui on näha, et teine liikleja on liiklusnõuetest kõrvale kaldunud, kuivõrd sama

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesoleval juhul menetlusalune isik sõitis jalgratturile otsa kahel korral, s.t teadlikult ohustas inimest ja kahjustas vara ning sellise kohustuse rikkumist saab omistada vaid menetlusalusele isikule. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduk oli peatunud osaliselt ülekäigurajal, pidi ta eriti hoolikalt suhtuma ka

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud kohustusse ja enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Käesoleval juhul eiras menetlusalune isik ka seda kohustust ning nähes seda, et jalgrattur on ülekäigurajale jõudnud, alustas liikumist ja kui jalgrattur oli tema autolt löögi saanud ja taganenud, alustas uuesti liikumist, nähes, et jalgrattur on tema ees ja sõitis jalgrattast üle, ohustades sellega jalgratturit ja kahjustades jalgratast. Ka sellise kohustuse eiramine on omistatav vaid menetlusalusele isikule. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei hoidu kõigest, mis ohustab inimesi või kahjustab vara ja ei veendu enne liikuma hakkamist selles, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Seda enam, et salvestuselt ja tunnistaja ütlustest nähtub, et menetlusalune isik sõitis rattale otsa, pidurdas ja sõitis otsa ka teisel korral. Seega leiab kohus, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ehk jalgratas oli ületamas ülekäigurada, saab asuda seisukohale, et teine liiklusõnnetuses osalenud liikleja ei eiranud liiklusnõudeid ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustusi ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas ja kaebuse esitaja sõitis mööda, tema ei näinud, vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast riivanud, hoidis rooli sirgelt. Tema naisterahvast ei riivanud, muidu oleks teda lohistanud koos jalgrattaga.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline 14 kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki jalgratta Classic omanikule L. S..

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusalune isik on küll väitnud, et tema jalgratturile kuidagi vastu ei läinud, kuid väärteoasja materjalide juures oleval videosalvestusel on liiklusõnnetuse toimumine selgelt fikseeritud, menetlusalune isik sõitis jalgratturile otsa kahel korral, sõites teisel korral üle jalgratta esiratta ja iga mõistlik liikleja pidi seda nägema ja tajuma. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei saanud aru, et jalgratturile kahel korral otsa sõitis, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik sai aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest kogumis saab tulla järeldusele, et Tamara Taltsi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1,

§ 236lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 101 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega

§ 223

lg 1, § 236 lg 1 ja § 242 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

§ 223

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (

§ 223

lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (

§ 236

lg 2).

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 16 Antud juhul on menetlusalune isik 06.02.2023 kuupäeval toime pannud nii

§ 223

lg 1 kui § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine

§ 223

lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg 1 ja

§ 242ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 223

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja 16.07.2023 toime pandud

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Tamara Taltsi süü suurust

§ 223

lg 1 sätestatud väärtegude puhul on süü hinnatav üle keskmise, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, kuid menetlusalune isik põhjustas kahel erineval päeval kaks liiklusõnnetust. Tunnistajate A. T. kasutuses olnud ja S OÜ kuulunud sõidukile ja L. S.e jalgrattale tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised, kuid kaebuse esitaja põhjustas kaks liiklusõnnetust vaid ligi kuue kuuse vahega, s.o 06.02.2023 ja 16.07.2023. Seejuures põhjustas menetlusalune isik teise liiklusõnnetuse ajal, mil eelmise liiklusõnnetuse osas ei olnud väärteomenetlus veel lõppenud ja lisaks sellele juhtis menetlusalune isik esimese liiklusõnnetuse põhjustamise ajal sõidukit olukorras, kus tal ei olnud kehtivat juhiluba. Tegelikkuses saab väärteoasja materjalidest järeldada ka seda, et menetlusaluse isiku juhtimisõigus taastus alles 30.08.2023, millest saab järeldada, et ka teise liiklusõnnetuse põhjustamise ajal ei olnud menetlusalusel sikul kehtivat juhtimisõigust, kuid seda ei ole menetlusalusele isikule ette heidetud. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd esimese

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel lugeda üle keskmise suureks, kuivõrd ta pani samaaegselt toime ka teise väärteo ning teise

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel saab menetlusaluse isiku süüd samuti lugeda üle keskmise suureks, kuivõrd tegemist oli korduva samalaadse väärteoga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik ei ole ka kaebuses ega kohtuistungil kahetsust avaldanud ning leiab, et tema ei ole liiklusõnnetusi põhjustanud ega väärtegusid toime pannud. Puutuvalt

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik sõitis otsa jalgratturile ehk liikluses vähemkaitstud liiklejale ja seda kahel korral. Seetõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmisest suurema süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Menetlusalune isik on ei ole kaebuses ega kohtuistungil kahetsust avaldanud ega süüd tunnistanud. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud samalaadsete väärtegude korduvale toimepanemisele ja sellest 17 tulenevalt suuremale süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele

§ 223

lg 1,

§ 242

lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistused ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isikule on juhtimisõigus hädavajalik sel põhjusel, et Tamara Taltsi näol on tegemist puudega inimesega, kellele sõiduauto igapäevane juhtimine on vajalik olmeküsimuste lahendamiseks. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, ehk olukorras, kus mootorsõiduki kasutamine on isiku puude tõttu vältimatult vajalik. Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuli
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p 7). Mootorsõiduki kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7). Liikumispuude olemasolu peab üldjuhul tõendama menetlusalune isik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-14, p-d 8-9). Antud juhul on menetlusalune isik lisanud kaebusele temale väljastatud puudega inimese parkimiskaardi koopia. See aga ei näita seda, et Tamara Taltsil on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Täiendavaid dokumente tema liikluspuude olemasolu kohta menetlusalune isik esitanud ei ole. Seega ei ole antud juhul tõendatud, et Tamara Taltsil oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse asendamist rahatrahviga, kuid kohtu arvates ei kannaks selline karistusliik eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegude iseloom, rohkus ja asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusaluse isiku teadmistes on tõsised vajakajäämised liiklusseaduses sätestatud juhi kohustuste osas ning menetlusalune isik on väärtoeasja materjalidest nähtuvalt korduvalt tõestanud, et ta on liikluses juhina ohtlik ning tema liikluses juhina osalemine ohustab teiste liiklejate tervist ja kahjustab teiste liiklejate vara. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on täiesti põhjendatult karistusliigi valikul lähtunud põhimõttest, et teisi liiklejaid ohustav juht tuleb juhtimisõigust ära võttes liiklusest kõrvaldada. Kohus asub seisukohale, et ei kaebuses, kaebuse kohtulikul arutamisel ega ka menetlusaluse isiku ütlustest ei ilmnenud asjaolusid, mis peaks tingima vaidlustatud otsuse tühistamise ja teise karistusliigi kohaldamise. Kohus leiab, et süütegude rohkus ja samaliigiliste süütegude korduv toimepanemine juba välistavad rahatrahvi kohaldamise ning ka kaebuses esitatud taotlustest võib järeldada, et menetlusalusel isikul ei ole piisavaid rahalisi vahendeid süüle vastava rahatrahvi tasumiseks, kuivõrd kaebusest nähtuvalt taotletakse mõistetava rahatrahvi ositi tasumisele määramist ja rahatrahvi piirmäärana on märgitud 100 trahviühikut, mis ilmselgelt ei vastaks menetlusaluse isiku suurele süüle väärtegude kogumis. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole senini aru saanud, et ta on olnud teistele liiklejatele ohtlik ja et ta on kahjustanud teiste isikute vara, siis rahatrahvi kohaldamine ilmselgelt ei muudaks menetlusaluse isiku arusaama tema käitumise õigusvastasusest ja juhi kohustusest hoiduda teise liiklejate ohustamisest ja vara kahjustamisest. 18 Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.