KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142361 Tsiviilasi

§ 175lg 1 alusel.

1. Välja mõista M. T.ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni AS-i Aktiva Portfolio kasuks.
2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Inbank AS-i vahel 24.07.2018 sõlmitud laenuleping nr L

1. Laenusumma oli 1990 eurot. Kostja pidi osamaksetena tagastama saadud laenu ja tasuma intresse. Kuna kostja jäi tagasimaksetega viivitusse, ütles Inbank AS lepingu üles ning loovutas nõude hagejale. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 18.07.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Kohus edastas 30.06.2023 hagimaterjalid kostjale e-postiaadressil XXX, kuid kostja ei ole kättesaamist kinnitanud. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et aadress XXX on Rahvastikuregistri andmetel alates 04.03.2022 kehtetu. Varasemas menetluses XXX omanik kinnitas 13.09.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, võlgnik on Soomes, aadressi ei tea. Viimasel ajal Eestis ei ole käinud. Võlgniku tütar kinnitas 01.12.2022, et võlgnik ei ela aadressil XXX, võlgnik elab Soomes. Eestis käies võlgnik ei viibi antud aadressil. Tütar teist aadressi ei tea. Seisuga 04.01.2023 võlgnik M. T. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Eelneva tõttu toimetas kohus kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 03.08.
2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (23.08.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. 2.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas

§ 144p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.

§ 4842

teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

§ 172

lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte

§ 317lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada.

Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. E-postiaadressi XXX kaudu ei ole kostja materjalide saamist kinnitanud. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et aadress XXX on Rahvastikuregistri andmetel alates 04.03.2022 kehtetu. Varasemas menetluses XXX omanik kinnitas 13.09.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, võlgnik on Soomes, aadressi ei tea. Viimasel ajal Eestis ei ole käinud. Võlgniku tütar kinnitas 01.12.2022, et võlgnik ei ela aadressil XXX, võlgnik elab Soomes. Eestis käies võlgnik ei viibi antud aadressil. Tütar teist aadressi ei tea. Seisuga 04.01.2023 võlgnik M. T. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt kohtule teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik