← Eesti

2-23-10561/3

Obsah (6)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 108

2-23-10561 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10561 Tsiviilasi

§-s 101 sätestatule. Hageja II taotleb, et kohus mõistaks kostjalt alates 15.08.2023. a välja igakuise elatise kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 196,16 eurot. Elatis mõista välja muutuva suurusena vastavalt

§-s 101 sätestatule. Hageja I kasuks mõista välja tagasiulatuv elatis summas 412,32 eurot ning seda perioodi 15.06.

  1. a kuni 14.08.
  2. a eest. Hageja II kasuks mõista tagasiulatuv elatis summas 392,32 eurot perioodi 15.06.
  3. a kuni 14.08.
  4. a eest. Hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2

(4)Kohus võttis 10.08.
  1. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 14.08.
  2. a kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Seega on menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Sünni tõendite kohaselt on Jxxxx Nxxxxx Jxxxxxx Nxxxxxxxja Lxxxxxx Nxxxxxx isa. Seega on kostja, kui hagejate I ja II isa, kohustatud hagejaid ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101

lg 5).

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.04.

  1. a on elatise baassumma 249,78 eurot ja keskmine brutokuupalk
  2. a eest 1685 eurot. Hagejate seaduslikul esindajal on 3 alaealist last. Neist vanim ei ole kostjaga ühine laps. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. 3

(4)Hageja I eest saadav lapsetoetuse suurus on 80 eurot ning hageja II eest saadav lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lisaks saab hagejate seaduslik esindaja lasterikka pere toetust igakuiselt 650 eurot (PHS § 21 lg 2). Asjas ei kohaldu

§ 101lg 6, kuna kostja ei veeda hagejatega koos keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus.

Eeltoodule tuginedes on elatise suurus käesoleval hetkel hageja I osas 206,16 eurot ja hageja II osas 196,16 eurot. • • Hageja I 206,16 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; Hageja II 196,16 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 54,17 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)].

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alates 15.06.

  1. a ei ole kostja elatist maksnud. Seega ei ole hagi esitamise ajaks kostja tasunud elatist perioodi 15.06.
  2. a kuni 14.07.
  3. a ja 15.07.
  4. a kuni 14.08.
  5. a eest, s.o 2 kuud. Mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis

§ 108alusel perioodi 15.06.2023.

a kuni 14.08

  1. a eest summas 412,32 (2x206,16) eurot hageja I kasuks ja summas 392,32 (2x196,16) eurot hageja II kasuks. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Hagejad paluvad määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud edasiulatuvat elatist maksma hiljemalt iga kuu 15ndaks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele nr EE
  2. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejaid esindas menetluses lepinguline esindaja. Seega on menetluskuluks hagejate õigusabikulu. Hagejad kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastava taotluse esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.