Obsah (5)

§ 402§ 4011§ 4034§ 416§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-126207 Tsiviilasi OK Incure O

§ 402lg 1 mõttes.

Kohus palus hagejal selgitada, portaalihaldur O OÜ (xxxx) lepingulist suhet kostjaga. Hageja selgitab, et O OÜ on teenusepakkuja (portaalihaldur), kelle ülesanne on krediidivahendusega seotud teenuste osutamine portaali kasutajatele vastavalt üldtingimustele. Kasutajad sõlmivad portaalis lepinguid üksteisega ja omal vastutusel. Portaalihaldur ei ole portaalis sõlmitavate lepingute pooleks, kuid võib üldtingimustes või laenulepingus otseselt sätestatud juhtudel tegutseda laenusaaja või laenuandja esindajana või astuda laenulepingusse laenuandja asemele. Lisaks märgib hageja, et lepingu üldtingimustest tulenevalt üldtingimustega nõustumisega sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi krediidivahenduslepingu.

§ 4011

sätestab, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Lepingu üldtingimuste punkt 11.6 näeb ette, et üldtingimuste allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile (O OÜ-le) koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Hageja edastas kohtunõudele teatise, mille kohaselt O OÜ (xxxx) kinnitab, et on loovutanud OK Incure OÜ -le nõude A. B.i (isikukood xxxx) vastu, mis tuleneb krediidilepingust nr xxxx. 9. Kohus asub esitatud selgituste ja dokumentide järgi seisukohale, et kostjaga 22.12.2021 sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema majandus-ja kutsetegevusega.

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja selgituste kohaselt on portaalihaldur O OÜ krediidivahendaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 2 lg 2 ja 3 kohaselt kui krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Eeltoodust tulenevalt 22.12.2021 kostjaga sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping. 10.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on 3 krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk hageja.

1. Kohus kontrollib järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab 29.05.2023 vastuses kohtunõudele, et O OÜ on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud kliendi poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada krediidiandjale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks
2. Hageja on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet on järgitud. 29.05.2023 vastuses kohtunõudele on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisust on hinnatud laenutaotluses esitatud andmete ja pensioniregistri päringu alusel. Krediidivõimelisuse analüüsimisel kasutati ka avalikest andmebaasidest saadud andmeid. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ning karistused. Pensioniregistri andmetel on kostja keskmine neto sissetulek 2900 eurot. Kostja enda andmetel olid kuu sissetulekud 1500 eurot ja kulud 100 eurot. Krediidiotsus tehti laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Kogutud andmete pinnalt jõuti järeldusele, et kostja koondreiting oli aktsepteeritav ja kostja oli krediidivõimeline ning ta oli suuteline tasuma igakuisest sissetulekust laenuosamakseid.
3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud konkreetseid arvutusi, sh analüüsi, mille alusel krediidiandja kostja krediidivõimelisuse tuvastas. Kohtule jääb ebaselgeks, millistest konkreetsetest andmetest krediidiandja lähtus ning selgitamata on koondreitingu kujunemine. Kohus leiab, et kostja enda poolt esitatut, avalikke registriandmete kontrollimist ja otsustusmootori mooduli poolt aluseks võetud teavet ei saa lugeda piisavaks krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida krediidiandja teinud ei ole. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli krediidiandja kohustus ja krediidiandja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Kohtule esitatud dokument pensioniregistrist ei sisalda ühtki viidet kostja nimele ning hageja ei ole täiendavaid dokumente esitanud. Hageja ei ole ka täpsustanud, milliseid avalikke andmebaase kostja kohta teabe saamiseks kasutati.
5. Krediidiandja siseanalüüsist ( Menetlusandmed ) nähtub, et kostjal on maksehäirete arv 2 ja värvus kollane, maksuvõlg on 199 998 eurot. Lisaks on kostjal 1 ülalpeetav. Igakuiseks majapidamiskulude suuruseks on kostja andmete alusel märgitud 100 eurot, kostja igakuiseks sissetulekuks on märgitud 1500 eurot. Pensioniregistri dokumendina esitatud dokumendil oli sissetulek 2900 eurot kuus. Eeltoodud andmed on kohtu hinnangul piisavalt vastuolulised, et krediidiandja ei oleks saanud selliste andmete alusel anda taotlejale krediiti täiendavalt kostja krediidivõimelisust kontrollimata. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja rakendanud seadusest tulenevalt vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamisel.
6. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele ja vastuolulistele andmetele tuginedes tekkida

§ 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis 4 krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. 16. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 17.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 18. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli

§-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne

4034 lg 7 ka muid tasusid. 19. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja ei ole teinud vaidlusaluse lepingu alusel ühtegi tagasimakset ning krediidiandja on lepingu üles öelnud

§ 416

lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st pärast seda, kui kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 14-päevase täiendava tähtaja andmisega. 20. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja krediidilepingu alusel tagasi maksnud. Hageja on kohtunõudele esitatud vastuses 31.07.2023 vastanud, et kui kohus asub seisukohale, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja nõuab tagasimaksete arvestust

§ 4034

lg 7 alusel, mille kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, siis sellisel juhul tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhisumma katteks. Võttes arvesse, et kostja sai krediiti kogu summas 700,00 eurot ja tasus tagasi üksnes intressi katteks kokku 11,56 eurot, siis kostja on endiselt hagejale võlgu 688,44 eurot, mida hageja palub kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel on kostjale kantud 668,50 eurot. Krediidiandja on laenusummast maha arvestanud 14 eurot lepingutasu ja 17,50 eurot tagatisfondi makse. Kostja on tasunud intressi summas 11,56, seega on kostja põhivõlgnevus 656,94 eurot (668 eurot – 11,56 eurot). 21. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt viivist

§ 113

lg 1 järgi alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.05.20222 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2022 summas 37,12 eurot. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Hageja ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatanud, mistõttu ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Kohust jätab hageja viivisenõude summas 37,12 eurot rahuldamata. 22.

§ 4034

lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus 5 ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6