Obsah (5)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10119 Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad Menetluse liik j

) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
2. Avaldusest ja kohtutäituri poolt esitatud asjaoludest nähtub, et täiteasjas nr 022/2013/2512 on täitedokumendiks 13.04.2012 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-12-
3. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et täitedokumendiks olev Pärnu Maakohtu 13.04.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-7317 on jõustunud. Lähtuvalt tsiviilasja materjalidest on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 25.04.2013 (dtl 70-72).
4. Alates
5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne
6. aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sel ajal kehtinud TsÜS § 159 lg 1 sõnastus oli järgmine: „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Tulenevalt kohtule esitatud tõendist algas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine lahendi täitmiseks esitamisel 25.04.2013 ning aegumise peatumise ja/või katkemise asjaolude puudumise korral aeguks nõue 25.04.
8. Tulenevalt kohtutäituri vastusest on avaldaja (võlgnik) ja puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts sõlminud võlgnevuse tasumise osas maksegraafikuid (dtl 68-69). Maksegraafikute sõlmimisele tugineb oma seisukohas ka puudutatud isik Swedbank Liising Aktsiaselts. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-21-10665 p-s 12.4 selgitanud, et TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega, nt täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Kohtutäituri 24.08.2023 vastuse kohaselt võlgnikuga sõlmitud maksegraafiku täitmise ajaks vabastati võlgniku arvelduskontod ja töötasu arestist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud TsÜS § 162 eeldused ning kuivõrd täitemenetluse kestel sõlmiti maksegraafik, siis peatus nõude täitmise aegumine maksegraafikuga kokkulepitud tähtajaks.
9. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtutäituri poolt esitatud vastusest nähtub, et avaldaja (võlgnik) ja puudutatud isiku vahel oli 17.06.2013 koostatud maksegraafik võlgnevuse igakuiseks tasumiseks vähemalt 216,69 euro ulatuses. Kohtutäitur luges maksegraafiku kehtetuks 28.03.
10. 14.04.2014 koostatud maksegraafiku järgi kohustus avaldaja tasuma igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 04.12.
11. 10.12.2014 koostatud 3 2-23-10119 maksegraafiku kohaselt kohustus võlgnik tasuma alates detsembrist 2014 igakuiselt vähemalt 216,69 eurot. Kohtutäitur luges maksekokkuleppe kehtetuks 25.02.2015 (dtl 68-69). Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et aegumine pikenes maksegraafikute sõlmimise tõttu 284 päeva (17.06-2013-28.03.2014) + 234 päeva (14.04.2014-04.12.2014) + 77 päeva (10.12.2014-25.02.2015) ehk kokku 1 aasta, 7 kuu ja 15 päeva võrra, mille jooksul saab täitmist läbi viia. Seega ei ole täitemenetlus ei avalduse esitamise seisuga 17.07.2023 ei käesoleva kohtumääruse seisuga 01.09.2023 aegunud, mistõttu jätab kohus avaldaja nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õige jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). 11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik esitas kohtule seisukoha, kuid menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4