KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Tanel Pürn, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober, Tartu Tsiviilasja number 2-23-1162 Tsivi

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 255,64 eurot kuus. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti määranud päevade hulga kuus, mil hageja viibib kostjaga. Vanemad on leppinud kokku, et hageja viibib kostja juures poole koolivaheaegadest. Kostja elab X ja suhtleb hagejaga vaid siis, kui ta tuleb X. Kokkulepe vaheaegade kohta ei tähenda veel seda, et 3 kostja veedaks hagejaga pooled koolivaheajad. Arvestada tuleks ainult reaalset kostjaga oldud aega. Maakohus pole välja selgitanud, kui palju kuus on hageja koos kostjaga. Isegi juhul, kui kostja käiks igal nädalavahetusel X, saaks ta hagejaga suhelda kuni kaheksal päeval kuus. Kuna kokkuleppe kohaselt veedab kostja hagejaga poole koolivaheaegadest, on see umbes viis päeva kuus. Kostja esitatud graafik hageja kostja juures viibimise kohta ei vasta tõele, selle õigsust ei saa kontrollida.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
3. aastal viibis hageja kostja juures kokku 134 päeva, mis on 12 päeva kuus. Vastusele on lisatud tabel, kust nähtub, millal hageja viibis kostja juures. Kostja palub asja juurde võtta ka fotod, pangakonto väljavõtted, tšeki ja kuulata üle tunnistajad. Kuna vanem peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib. Kostja kontoväljavõttega (hagivastuse lisa 1) on tõendatud, et
4. aastal kandis kostja vabatahtlikult hageja ema arveldusarvele elatist 220-230 eurot kuus, kusjuures tasumisi ei tehtud
5. a juuni, juuli ja augusti eest, kuna kogu nimetatud suveperioodil kuni õppeaasta alguseni elas hageja kostja juures. Kokku kandis vastustaja 2022 aastal lapsele elatist summas 2150 eurot. Kuna maakohtus ei antud võimalust kostjale lisatõendite esitamiseks, esitab kostja väljavõtte enda pangakontolt (lisa 5), millest nähtub elatise tasumine viimase viie aasta jooksul

§ 657

lg 1 p-i 2 alusel osas, millega maakohus ei mõistunud elatist välja rahalise summana. Ringkonnakohtus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja alates

1. novembrist 2023 elatise 160,17 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXX ning alates hagi esitamisest
2. jaanuaril 2023 kuni
3. oktoobrini
4. a sissenõutavaks muutunud elatise 1393,85 eurot.
5. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel lähtub ringkonnakohus kaebuse piiridest (

§ 651lg 1).

Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus selgitas menetlusosalistele, kuidas mõjutab elatise suurust lapsetoetus. Maakohus ei arvanud makstavast elatisest maha lapsetoetust ja seda ei tee ka ringkonnakohus, kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja apellatsioonkaebuse esitamisega ei saa hageja positisoon halvemaks minna. 9. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagi menetlemisel tuleb lähtuda nõudest (

§ 5lg 1).

See tähendab, et kohus peab PKS § 101 lõikes 2 sätestatud alternatiivide valikult lähtuma hagi esemes märgitud nõudest. Kui hagis on taotletud elatis mõista välja kindla summama, ei saa kohus mõista elatist välja muutuva suurusena, ning 4 kui hagis taotletakse elatise väljamõistmist muutuva suurusena, ei saa kohus elatist välja mõista kindla summana. Praegusel juhul palus hageja selgelt nii hagis kui ka apellatsioonkaebuse taotluses mõista elatis välja kindla summana (”…mõista välja elatis 255,64 eurot”). Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et väljus hagi piiridest ning mõistis elatise välja muutuva suurusena, kui hageja palus elatise mõista välja kindla summana. 10. Maakohus on elatise väljamõistmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ka sellega, et otsuse resolutsioon ei ole täidetav.

§ 442

lg 5 teine lause sätestab, et otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Resolutsioonis ei ole märgitud ühtegi rahasummat, ka mitte muutuvat rahasummat. Kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt eurodes (vt ka RKTKm 2-19-19160, p 18.1.). Kui elatis tuleb välja mõista kindla summana, tuleb otsuse resolutsioonis arvutada ka otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise rahaline summa. 11. Ka juhul, kui hageja soovib PKS § 101 lõike 2 järgi elatise väljamõistmist kindla summana, tuleb sellise summa arvutamisel lähtuda teistest PKS §-s 101 sätestatud reeglitest, sh § 101 lõikest 6, mille järgi juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ringkonnakohtus on vaidluse all asjaolu, kui palju päevi viibib hageja koos kostjaga keskmiselt igas kuus. Maakohtus ei ole pooled selle kohta tõendeid esitanud. Maakohus leidis, et hageja on koos kostjaga keskmiselt seitse päeva kuus, hageja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja on koos kostjaga keskmiselt viis päeva kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult ega ole selgitanud välja, millega pooled enda väiteid tõendavad. Eelmenetluses tulnuks

§ 392

lg 1 p-i 4 järgi muu hulgas selgitada välja tõendeid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus peab selgitama seejuures ka tõendamiskoormist. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumised kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus saab ise uue otsuse teha, saatmata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohus rikkus eelmenetluse läbiviimisel tõendamiskoormist, võttis ringkonnakohus istungil asja juurde kostja esitatud järgmised tõendid: rahvastikuregistri tõendi, kostja esitatud tabeli hagejaga koos veedetud ajast ning fotod. Seega hindab ringkonnakohus nimetatud tõendeid

§ 652

lg 3 p-i 2 alusel ja tuvastab, kui palju päevi kuus veedab hageja keskmiselt koos kostjaga.

1. Esitatud tabelist nähtub, et aasta vältel on hageja viibinud koos kostjaga kokku 134 päeva, mis on jagatuna 12 kuuga keskmiselt 11 päeva kuus.
2. jaanuari 2022 fotol (dtl 69) on hageja koos kostjaga,
3. aprilli 2022 fotol (dtl 90),
4. mai 2022 fotol (dtl 91),
5. juuni 2022 fotol (dtl 92),
6. juuli 2022 fotol (dtl 94) ja
7. augusti 2022 fotol (dtl 93) on hageja üksi. Kostja elukaaslase kirjalik selgitus ei ole küll eraldi võetuna kaalukas tõend tõendamaks kostja esitatud tabelist nähtuvaid asjaolusid, kuid samas ei soovinud hageja ringkonnakohtu istungil esitada taotlust kostja elukaaslase tunnistajana ülekuulamiseks. Ringkonnakohus leiab, et koostoimes kostja koostatud tabeli, selle andmeid kinnitava kostja elukaaslase kirjaliku selgituse ja fotodega, mille kuupäevad vastavad tabelis märgitud kuupäevadele, saab tuvastada, et kostja veedab regulaarselt aega koos hagejaga.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas enda vastuväite tõendamiseks eelnimetatud tõendid, pidi hageja omakorda tõendama, et esitatud tõendid ei tõenda, et hageja on koos kostjaga vähemalt seitse päeva kuus. Hageja ütles ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole tõendeid selle kohta, kui palju viibib hageja keskmiselt koos kostjaga kuus. 5 Seega on esitatud tabeli, kirjaliku selgituse ning lisatud fotodega tõendatud, et hageja on koos kostjaga vähemalt seitse päeva kuus, nagu leidis ka maakohus.

1. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, mis summas mõistis maakohus elatise välja. Otsuse resolutsioonis on märgitud, et elatist tuleb maksta PKS § 101 alusel arvutatud summas, võttes arvesse, et hageja viibib kostja juures seitse päeva kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Otsuse põhjendustest nähtub, et alates
2. aprillist 2023 on makstava elatise summa 152,71 eurot, ning see on saadud kasutades Justiitsministeeriumi elatisekalkulaatorit (www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatisekalkultaatorit võib küll kasutada abivahendina elatise arvestamisel, kuid siiski tuleb

§ 442lõike 8 järgi näidata otsuse põhjendustes, kuidas summa saadi.

Kuna maakohtu otsusest ei ole elatise arvutuskäik ega ka elatise suurus arusaadav, arvestab ringkonnakohus, kui palju peab kostja elatist tasuma.

1. Esmalt arvestab ringkonnakohus elatise suuruse ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Elatise baassumma on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga 249,78 eurot. Sellele summale tuleb lisada PKS § 101 lg 4 alusel kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis on alates
3. a aprillist 1685 eurot. 3% sellest on 50,55 eurot. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus on arvesse võtnud elatise suuruse määramisel ka kostja sissetulekut, mille suuruseks on maakohus tuvastanud keskmiselt 2550,10 eurot kuus. Resolutsioonist aga ei nähtu sellega arvestamist, kuna resolutsioonis on viidatud PKS §-le
4. PKS § 101 lg 4 sätestab aga, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Kuna otsuse põhjendusel ei ole resolutsioonist eraldiseisvat tähendust, tuleb lähtuda resolutsioonist ja leida, et maakohus lähtus elatise väljamõistmisel siiski keskmisest brutopalgast, nii nagu näeb ette PKS § 101 lg
6. Riigikohus on märkinud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus
7. juuni 2022, nr 2-19-19160 p 14.7). Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja viibib kostjaga seitse päeva kuus, vähendatab ringkonnakohus PKS § 102 lg 2 alusel elatise suurust kohaldades käesoleval juhul analoogiat PKS § 101 lg-ga
8. Ringkonnakohus arvestab hageja koos kostjaga veedetud aja järgnevalt: 7 päeva on x% ja 15 päeva on 100%, (7 päeva x 100%)/15 päeva=46,67%. Seega elab hageja kohustatud vanema (kostja) juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. 46,67 % 300,33-st (baassumma 249,78+ keskmise töötasu osa 50,55) on 140,
9. Seega on vähendatud elatis 160,17 eurot (300,33 – 140,16).
10. Järgnevalt arvestab ringkonnakohus otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud elatise. Hagi esitati
11. jaanuaril
12. Alates
13. aprillist 2022 oli elatise baassumma 209,20 eurot. Keskmine töötasu oli
14. (eelneval) aastal 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. Seega oli elatis kuni
15. aprillini 2023 oli kuus 255,64 eurot. 6 Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja oli koos kostjaga 46,67% kohustatud ajast, tuli 255,64 eurost (mittevähendatud elatis) arvestada maha 119,31 eurot (46,67% 255,64-st). Seega on vähendatud elatis 136,33 eurot (255,64 – 119,31). Hagi esitati
16. jaanuaril 2023, mis tähendab, et elatist nõutakse kokku jaanuari kaheksa päeva eest, kostjale langeb sellest 46,67% ehk neli päeva. Järelikult jaanuarikuu eest ei pidanud kostja elatist maksma. Veebruari ja märtsi eest pidi kostja maksma elatist kokku 272,66 eurot (136,33+136,33).
17. aprilli, mai, juuni, juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest pidi kostja maksma kokku elatist 1121,19 eurot (160,17x7). Kuna elatis makstakse PKS § 100 lg 4 alusel iga kalendrikuu eest ette, on sissenõutavaks muutnud ka elatis kogu oktoobri eest. Võttes arvesse eeltoodut, on sissenõutavaks muutnud elatis kokku 1393,85 eurot (272,66+1121,19). Kuna elatis on sissenõutavaks muutunud PKS § 100 lg 4 alusel ka juba oktoobri kuu eest, mõistab ringkonnakohus edasise elatise välja alates
18. novembrist
20. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 7