Obsah (4)

§ 637§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-1162 Kohtuasi N. K. hagi P. K. vastu elatise nõudes Ha

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Laps elab emaga ja isa lapse elus aktiivselt ei osale. Kostja kannab T. K. arvele üle rahasummasid lapsega seotud kulude katteks. Kuid see ei toimu regulaarselt, laekuvad summaga aga on alati erinevad ja vähem seadusega kehtestatud minimaalsest elatisest. Tavaliselt vahemikus 160-180 eurot kuus. Kostjalt laekuvatest summadest ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis 255,64 eurot kuus hageja kasuks. Antud juhul kostja ühegi PKS § 103 lg 1 loetletu alla ei kuulu, mis lubaks vabastada ta elatise maksmisest. Kuid kostja ei esitanud ühtegi tõendust, mis kinnitaks, et tema materiaalne olukord ei luba tal ülal pidada mõlemaid alaealisi lapsi võrdsel määral. Alates 2022 võtab kostja lapse enda juurde kooli vaheajaks. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitatud faktilised asjaolud ei vasta valdavas osas tõele. Hageja elab kostja juures keskmiselt 10-12 päeva kuus. Kostja kannab erinevaid kulutusi hetkel, millal laps viibib kostja juures. Ainuüksi suurimaid kulusid arvesse võttes, kandis kostja lapsega seonduvalt 2022 aastal keskmiselt 300 eurot kuus. Tuleks arvestada seda, et hageja ema saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus. Peaks arvestama ka seda, et eelmise aasta lõpus kostja perre sündis teine laps. Seega juhul kui kostjalt mõistetaks hageja kasuks elatist, osutuks kostja vastsündinud laps seaduse alusel arvutatud elatise summa ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (hageja). Hageja ema kasutab kostja poolt hagejale tasuvat elatist enda tarbeks. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hagi hinda 2300, 76 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja väitel viibib laps ühes kuus tema juures keskmiselt 10-12 päeva kuus ning kostjal on teine laps. Kostja esitatus pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja erinevates summades, sh. vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (2022 jaanuar kuni märts on kostja tasunud elatist 16, 56 eurot rohkem, alates aprillist kuni maini on kostja tasunud 5, 64 eurot vähem ja juuni kuni august kostja elatist ei tasunud, septembrist kuni detsembrini tasus kostja 25, 64 eurot vähem). Järelikult on kostja rikkunud elatise maksmise kohustust.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 01.01.2023 oli hagejale makstav elatis 260 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kostja väitel on ta lapsele teinud erinevaid kulutusi, kuid PKS § 100 järgi antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ning vanemate vahelist kokkulepet, et kostja tasub elatist muul viisil, kohtule esitatud ei ole. 2
2. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohustatud vanema juures viibimise aeg võib kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo 2-19-19160 p-d 14.7 ja 15.5).
3. Hageja väitel viibib laps kostja juures kooli vaheajal ja samas märkinud, et vanemate kokkuleppel jagavad vanemad koolivaheaja pooleks. Kostja väitel viibib laps tema juures keskmiselt 10-12 päeva kuus. 2023 aastal on koolivaheajad kokku 116 kalendripäeva. Kui arvestada, et laps viibiks kõik koolivaheaja päevad isa juures, so 116/12, viibiks laps isa juures kuus keskmiselt 9,6 päeva. Kui jagada koolivaheaja kalendripäevad pooleks, nagu hageja on märkinud, siis viibiks laps isa juures kokku 58 päeva aastas, so keskmiselt 5 päeva kuus. Eeltoodu alusel saab lugeda, et laps viibib isa juures keskmiselt 7 päeva kuus. Arusaadavalt ei ole võimalik, sh. edasiulatuvalt päevase täpsusega kindlaks teha päevade arvu, mil laps on isaga, kuna nii lapse kui vanemate elukorraldus ja võimalused võivad muutuda. Seega on põhjendatud lähtuda keskmisest päevade arvust.
4. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on oli 01.01.2022-31.12.2022 kostja brutopalk 30 625 eurot, seega ühe kuu keskmine brutopalk on 2552,10 eurot. Elatiskalkulaatori järgi arvestades isa keskmist brutopalka ja seda, et laps viibib isa juures kuus 7 päeva tuli elatist alates 23.01.2023 (hagi esitamisest) kuni 31.01.2023 tasuda 136,4 eurot, perioodil 01.02.202331.03.2023 tasuda elatist summas 131,06 eurot ja alates 01.04 tuleb elatist tasuda summas 152,71 eurot. Edaspidiselt tuleb elatist maksta PKS § 101 alusel arvutatud summa, võttes arvesse, et N. K. viibib P. K. juures 7 päeva kuus, kuni N. K. täisealiseks saamiseni. Hageja väite osas, et kostja pole tõendanud, et tema varaline olukord ei võimalda tal mõlemaid lapsi võrdselt ülal pidada, märgib kohus, et antud juhul on elatise vähendamise aluseks asjaolu, et laps viibib kostja juures keskmiselt 7 päeva kuus, mitte teise lapse olemasolu kostjal. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 164

lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 3