Obsah (8)

§ 2§ 204§ 207§ 203§ 181§ 71§ 119§ 121

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 2 alusel.

1. X palus 03.08.
2. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 17.07.
3. a määrus osas, millega teda ei vabastatud riigilõivu tasumisest ning teha selles osas uus määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest ning edastada asi menetlusse võtmiseks halduskohtule.
4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 09.08.
5. a määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2); tühistas Tartu Halduskohtu 17.07.
6. a määruse resolutsiooni p 2 ja saatis asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks, s.h kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus sedastas, et halduskohtul tuli sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlus seonduvalt 5000 euro suuruse kahjuhüvitise nõudega selle eest, et vanglas ei võimaldatud kaebajale 6 kuu jooksul lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega klaasist vaheseinata. Pärast ringkonnakohtu 05.06.
7. a määruse tegemist tuli halduskohtul eraldi otsustada ja sisuliselt lahendada ka see kaebaja menetlusabi taotlus, mis seondus mittevaralise kahju nõudega vanglale selle eest, et vanglas ei võimaldatud kaebajale 6 kuu jooksul lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega klaasist vaheseinata. Halduskohus jättis 17.07.
8. a määruses eelnimetatud menetlusabi taotluse osas seisukoha võtmata ehk selle sisuliselt lahendamata, mis on käsitletav menetlusnormi rikkumisena. 2
9. X soovis 06.09.
10. a päringus teada, millal kohus kavatseb asja menetlema hakata.
11. Tartu Halduskohus teatas 15.09.
12. a vastuses, et haldusasja menetlus on lõpetatud 02.08.
13. a määrusega, mis on jõustunud.
14. X teatas 21.09.
15. a päringus, et ta ei saa aru, kuidas saab olla menetlus asjas lõppenud, kui ringkonnakohus saatis 09.08.
16. a määrusega asja halduskohtusse tagasi.
17. Tartu Halduskohus teatas 06.10.
18. a vastuses, et määrust, millega oleks tühistatud halduskohtu 02.08.
19. a määrus, menetluses ei ole. Seega on asja menetlus lõpetatud, hoolimata ringkonnakohtu 09.08.
20. a määrusest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. X esitas 22.10.
22. a avalduse, milles ta palus Tartu Halduskohtu 02.08.
23. a määruse vaidlustamise tähtaegade ennistamist põhjusel, et halduskohus meelevaldselt tagastas tema kaebuse vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohtu 09.08.
24. a määrusega tühistati halduskohtu 17.07.
25. a määruse p 2 ning saadeti halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja väitel eeldas ta, et lähtudes ringkonnakohtu 09.08.
26. a määrusest halduskohus jätkab asja menetlemist, kuid halduskohtu 06.10.
27. a kirjast selgus, et kohus asja ei menetle ja asi on lõpetatud. Halduskohus on pahatahtlikult teinud ringkonnakohtu määruse sisutühjaks ja jätnud kaebaja põhiõigused kaitseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja 22.10.

1. a avaldus on käsitletav määruskaebusena ja tähtaja ennistamise taotlusena, milles kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 ja ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg.
3. Tartu Halduskohus tagastas 02.08.
4. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seoses sellega, et 6 kuu jooksul ei võimaldatud kaebajale lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega klaasist vaheseinata.

§ 204

lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kätteoimetamisest arvates.

§ 207

lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib, kas määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades. Halduskohtu 02.08.

1. a määruse edasikaebamise korra kohaselt võis määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul arvestades määruse kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu 02.08.
2. a määruse kätte 04.08.
3. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 21.08.
4. Seega on määruskaebus esitatud

§ 204lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

16.

§ 203

lg 2 järgi määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Tulenevalt

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus, kui määruskaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, määruskaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tulenevalt

§ 71

lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKm 13.10.2009, 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, 3 et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast tähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes (

§ 71lg 2).

Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (

§ 71lg 4).

1. Kaebaja põhjendab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta eeldas, et lähtudes ringkonnakohtu 09.08.
2. a määrusest halduskohus jätkab asja menetlemist, kuid halduskohtu 06.10.
3. a kirjast selgus, et halduskohus asja ei menetle ja haldusasi on lõpetatud. Kuigi haldusasja materjalidest nähtuvalt halduskohus tagastas 02.08.
4. a määrusega kaebaja kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud halduskohtu nõutud tähtajaks riigilõivu, leiab ringkonnakohus siiski, et käesoleva kaasuse kontekstis tuleb arvestada, et kaebaja vaidlustas määruskaebemenetluses halduskohtu 17.07.
5. a määruse resolutsiooni p-i 2 osas, millega halduskohus kohustas kaebajat tasuma riigilõivu. Ringkonnakohus selgitas 09.08.
6. a määruses, et menetlusabi andmisest keeldumisega seonduv halduskohtu 17.07.
7. a määrus on

§ 119lg 1 järgi ringkonnakohtus vaidlustatav.

Lisaks sedastas ringkonnakohus, et halduskohtu 17.07.

1. a määrusest nähtuvalt on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse osas seisukoha võtmata ehk selle sisuliselt lahendamata, mis on käsitletav menetlusnormi rikkumisena. Ringkonnakohus tühistas 09.08.
2. a määrusega halduskohtu 17.07.
3. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja saatis asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks, s.h kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kaebaja sai ringkonnakohtu 09.08.
4. a määruse kätte 15.08.2023, misjärel võis ringkonnakohtu hinnangul kaebaja usutavalt eeldada, et halduskohus jätkab haldusasja menetlemist, silmas pidades, et halduskohut kohustati ringkonnakohtu 09.08.
5. a määruses sisuliselt lahendama kaebaja menetlusabi taotlust. Eeltoodut ei väära asjaolu, et halduskohus tagastas juba 02.08.
6. a määrusega kaebuse, põhjusel, et kaebaja ei tasunud halduskohtu nõutud tähtajaks riigilõivu. Halduskohus tugines 02.08.
7. a määruses ilmselgelt valele eeldusele, et riigilõivu tasumise tähtaeg lõppes 25.07.
8. Pärast halduskohtult 06.10.
9. a vastuse saamist enda päringule (kaebaja sai vastuse kätte 10.10.2023), esitas kaebaja määruskaebuse 22.10.
10. Seega on kaebaja kinni pidanud

§ 71

lg-s 2 sätestatust ning on teinud menetlustoimingu, mille tähtaja ennistamist taotleb (

§ 71lg 4), s.t esitanud määruskaebuse.

Eeltoodut arvestades ringkonnakohus ennistab kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja.

1. Tartu Halduskohus tagastas 02.08.
2. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus tegi 02.08.

1. a määruses kindlaks, et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasutud, mistõttu leidis, et sellise puuduse kõrvaldamata jätmine takistab haldusasja edasi menetlemist. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus leidis 02.08.
2. a määruses ebaõigesti, et riigilõivu tasumise tähtaeg lõppes 25.07.2023, millest tulenevalt halduskohus leidis ka ebaõigesti, et esineb alus kaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks kaebuse olulist puudust (s.o ei ole tasunud riigilõivu). Tegelikult ei ole halduskohus kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt varasemalt üldse lahendanud, nagu ringkonnakohus 09.08.
3. a määruses ka leidis. Seega tagastas halduskohus ebaõigesti kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Eeltoodut 4 arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 02.08.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5