) § 121 lg 2 p 2¹ alusel, siis ei ole kaebuse muutmine, s.o üleminek hüvitamiskaebusele lubatav. 2) Arvestades, et kaebaja vabanes 15.11.2022 vangistusest, ei ole tuvastamiskaebuse edasine menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ei ole alust eeldada, et kaebaja võiks taas sattuda olukorda, kus tema suhtes rakendatakse vaidlusaluseid suitsetamispiiranguid. Ka ei õigusta tuvastamiskaebuse sisulist läbivaatamist kaebaja soov taotleda vaidlusaluse vangla tegevusega seonduvalt kahju hüvitamist, sest hüvitamiskaebus kuuluks tagastamisele. Tuvastamisnõude osas jäeti kaebus
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et P. Pungaste taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 31.08.
Halduskohus selgitas, et vanglaametnikel ei olnud avavangla kodukorra p 12.4 tähenduses õigust kaebajale anda kaasa suitsetamistarbeid, kuna kaebajal ei olnud vanglateenistujate kohvik-sööklas töötamise ajal võimaldatud soodustusena vangla territooriumilt lahkumist. Halduskohtul puudus alus kahelda vangla väidetes, et vangla territooriumil ei ole ette nähtud ühtegi ala suitsetamiseks ega ole vangla kohandanud spetsiaalseid suitsetamisalasid väljaspool vangla territooriumi. Halduskohus ka märkis, et RVastS § 9 lg 1 näeb võimaluse avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsise riive korral, kuid kaebuses vanglale suitsetamise piiramisega ette heidetav tegevus ei ole taoliste olukordadega võrreldav ega saanud isegi juhul, kui vangla tegevust tuleks pidada õigusvastaseks, kaebaja väärikust alandada määral, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Lisaks jättis halduskohus kaebaja kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes läbi vaatamata
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest arvestades asjaolu, et kaebaja vabanes 15.11.2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole tuvastamiskaebuse edasine menetlemine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Halduskohus sedastas, et kaebaja soovis vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuid seoses kaebaja vabanemisega ei ole enam alust eeldada, et kaebaja võiks taas sattuda olukorda, kus tema suhtes rakendatatakse vaidlusaluseid suitsetamispiiranguid. Hüvitamiskaebuse esitamise soovi osas aga leidis halduskohus, et see kuuluks tagastamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on määruskaebuses korranud juba halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole midagi täiendavalt lisada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt selgitas vastustaja 05.04.2022. a vastuses kohtunõudele (tl 22-23) ja vastuses kaebaja määruskaebusele (tl 46-46), et vangla territooriumil ei ole ette nähtud ühtegi ala suitsetamiseks ning vangla ei ole kohandanud spetsiaalselt suitsetamisalasid väljaspool vangla territooriumi. Seega eelmärgitust nähtub juba vastus kaebaja käesolevas määruskaebuses märgitud küsimustele. Analoogselt halduskohtuga puudub ka ringkonnakohtul alus vastustaja väidetes kahelda. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja tõendi kogumise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.