lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 3 sätestab, et kui
lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei väljendanud soovi minna üle vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele, mistõttu halduskohus lõpetas asja menetluse
4.
Riigikohus on otsuses nr 3-16-517 märkinud, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seepärast tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise ajal olemasolevate faktide põhjal. Pärast haldusakti andmist toimunud sündmused ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-17-1329 märkinud, et
lg 3 järgi ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduskohus on nende põhimõtete vastu käesoleval juhul eksinud. 5.
§-s 152 on toodud menetluse lõpetamise alused, mille esinemise korral ei saa kohus asuda asja sisuliselt läbi vaatama ning peab asja lahendamisest keelduma. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse
lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui kohus on tuvastanud vastava aluse esinemise, ei ole õigusemõistmine seaduse kohaselt lubatav. Ehkki see regulatsioon ei näe otsesõnu ette menetluse lõpetamist siis, kui haldusakti mõju on lõppenud, tuleb sellest regulatsioonist lähtuda analoogia korras ka haldusakti mõju lõppemise juhtudel, sest haldusakti mõju lõppemine on samaväärne sellega, nagu oleks haldusakt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Mõlemal juhul, nii haldusakti mõju lõppemisel kui tagasiulatuval kehtetuks tunnistamisel on haldusakti mõju täielikult kadunud ja seda poleks nagu kunagi antudki. Ka käesoleval juhul ei oma väljasõidust keeldumine, mille puhul soovitud kuupäevad on juba möödunud, enam mingit mõju kaebaja õigustele, kuna ka kaebuse rahuldamise ja keeldumise tühistamise korral ei saaks kaebaja enam soovitud ajal väljasõidule, sest need kuupäevad on juba möödunud. Sellises olukorras on õigeks ja kohaseks õiguskaitsevahendiks just tuvastamisnõue, täpsemalt tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku nõue, mille puhul on vajalik ära näidata põhjendatud huvi, st see, miks on haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Nähtuvalt asja materjalidest andis halduskohus 2. mai 2023. a kohtunõudega kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks ning selle äranäitamiseks, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (dtl 26). Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, tuvastamiskaebusele üleminekut ei soovinud ning enda põhjendatud huvi ära ei näidanud. Seega oli kaebuse tagastamine õiguspärane. 9. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks kaebaja viited kohtupraktikale ja
lg-dele 2 ja 3, kus käsitletakse ajahetke, mil hinnatakse haldusakti õiguspärasust ja keelatakse kohtul teostada haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuna vaidlustatud haldusakt ei oma kaebaja õigustele enam mingit mõju, ja seda vaatamata asjaolule, et kaebaja on jätkuvalt kinnipeetav, ei saanudki kohus asuda kontrollima vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, seda enam, et kaebaja ei soovinud vangla otsustuse osas jätkutuvastuskaebuse esitamist. Kaebaja arusaam, et haldusakt võis olla kaalutlusvigadega, ei tähenda, et see taastaks haldusakti kehtivuse ja et seda saaks tühistada. Tühistamiskaebust saab reeglina esitada kehtiva haldusakti peale. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kui kaebaja peaks leidma, et tal on jätkuvalt olemas vajadus lühiajalisele väljasõidule saamiseks, saab ta soovi korral esitada vanglale uue taotluse. Lisaks ei ole välistatud, et kaebaja saab taotleda hoopiski lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel. 3 10. Ühtlasi on õige halduskohtu järeldus, et kui asjas on menetlus lõpetatud, puudub igasugune vajadus koos kaebusega esitatud taotluste läbivaatamiseks, st puudub vajadus hinnata VangS § 32 lg 6 põhiseaduspärasust, mis välistab lühiajalisele väljasõidule eluaegse kinnipeetava lubamise ning lahendada kaebaja esitatud menetlusabi taotlust tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. 11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.