Obsah (7)

§ 5§ 230§ 407§ 173§ 162§ 163§ 178

K O H T U OTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Tsiviilasja number 2-23-109064 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 498

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi K. K. (kostja) vastu võla nõudes. E AS (registrikood xxxx, edaspidi krediidiandja) ja kostja sõlmisid 18.01.2022 tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000,00 eurot, intressimääraga 35,4% aastas (0,10% päevas), krediidi kulukuse määraga 50,45% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 4351,61 eurot. Kostja on saanud perioodil 21.02.2022 – 25.03.2022 krediiti kokku summas 350,00 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 10,41 eurot. Kostja rikkus lepingut ja krediidiandja ütles lepingu üles. 16.01.2023 edastas krediidiandja kostjale teatise, milles teavitas kostjat tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude loovutamist OK Incure OÜ-le.
2. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 337,07 eurot; intressid 85,57 eurot, viivised 45,44 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
3. Kostjale K. K.ile on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 11.06.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
4. Kohus kohustas 22.05.2023 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
5. Hageja poolt 25.05.2023 esitatud andmete alusel tuvastas krediidiandja kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatut (1400 EUR) ja AS-lt Pensionikeskus (372.23 EUR) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (200 EUR) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (300 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kohtu selgitused
6. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 309 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
8. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu 2 lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
9. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 8.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse lisana 25.05.2023 on esitatud kostja krediidivõimelisuse analüüs: süsteemi väljavõte krediidivõimelisuse kohta. Kohus, tutvudes tõendiga, asub seisukohale, et krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhistanud, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust. Hageja 25.05.2023 esitatud selgituses kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks AS-i Pensionikeskus andmeid, kostja enda esitatud andmeid ja maksehäireregistrite andmeid. KAVS § 50 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust piisava sissetuleku järgi ja tulemusel, et kostja kohta puudusid mistahes maksehäired ning kostja igakuine minimaalne tagasimakse oli 10 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, millest nähtuvad kostja sissetulekud ja väljaminekud. Krediidiandja ei pea küsima kostja pangakonto väljavõtet, kui on olemas muud tõendid, mis kinnitavad kostja antud selgitusi sissetuleku suuruse kohta. Hageja selgitustest nähtub, et kostja sissetulekute kohta saadi infot kostja enda sõnade järgi ja AS Pensionikeskus andmetest. Kohtule jääb ebaselgeks, millised dokumendid tõendavad kostja sõnu sissetuleku suuruse kohta. Hageja ei ole esitanud selliseid tõendeid ega viiteid tõenditele, millest nähtub, et kostja sissetulek oli 1400 eurot kuus. Arvestades kostjale antud krediidisumma suurust 2000 eurot on kohus seisukohal, et hageja ei ole piisavalt põhistanud seda, et krediidiandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Ainuüksi asjaolu, et kostja suhtes puudusid krediidikonto lepingu sõlmimise ajal mistahes maksehäireid ei kinnita kostja krediidivõimelisust 2000 euro suhtes, vaid seda, et kostja ei ole eelnevalt makseraskustesse sattunud. Puuduvad tõendid kostja eelnevate kuude sissetulekute või ka töötamise ja saadava töötasu kohta. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandjal eeltoodud andmetele ja krediidisumma suurust arvestades tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
4. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 3
5. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
6. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.
7. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 41 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt
8. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on saanud perioodil 21.02.2022 – 25.03.2022 krediiti kokku summas 350,00 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 10,41 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata alates 15.05.2022 minimaalsed tagasimaksed ning krediidiandaja edastas kostjale 30.11.2022 iseteeninduse kaudu e-postile xxxx lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja so. hiljemalt 14.12.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kostja kohustus minimaalselt teostama tagasimakset vähemalt 10 eurot, kuid ei ole seda teinud. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on lepingu üles öelnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st pärast seda, kui kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 14-päevase täiendava tähtaja andmisega.
9. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tagastamist ning kohus rahuldab hagi põhivõla nõudes summas 309 eurot. 17.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates 16.12.2022 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist lepingujärgses ehk intressimääraga võrdses määras 35,4%. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldub VÕS § 4034 lg 7 alusel VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli lepingu sõlmimisel 0%, on ka lepingujärgne viivisemäär 0%. Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on 0%, ei ole hagejal kostja vastu viivise tasumise nõuet ja kohus jätab viivise nõude rahuldamata. 18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda 19. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab

§ 163lg 1 alusel menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude riigilõivu 140 eurot hüvitamiseks kostjalt välja mõistmata. 4 20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5