Obsah (6)

§ 63§ 66§ 15§ 16§ 18§ 56

4-23-2739 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-2739 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune is

§ 63

lg 1 alusel karistada Karl Hurta LS § 205 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 22 trahviühiku ulatuses, s.o 88 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB Pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220182977779 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-2739“.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 4-23-2739 Asjaolud ja menetluse käik
3. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse ekspert R.S. koostas 12.08.2023 väärteoasjas nr. 2302,23,009698 kiirmenetluse otsuse Karl Hurda suhtes (tl 2). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis K. Hurt 12.08.23 kell 17.39 Tartu maakonnas, XXX vallas, XXX
4. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D (registreerimismärgiga XXX) ning kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. K. Hurt juhtis mootorsõidukit, millel esiosal lauppinnal ei olnud kinnitatud riiklikku registreerimismärki (reg.märk oli tuuleklaasi all mootorsõiduki salongis). Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 38 lg 2, § 88 lg 1, § 76 lg 1 ja 13 ning MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 sätestatud nõuete rikkumist. Kiirmenetluse otsusega karistati K. Hurta LS § 242 lg 1 ja § 205 järgi

§ 63lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

1. Menetlusalune isik esitas 22.08.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub kohtul otsus üle vaadata ning võimalusel kasvõi vähendada talle määratud rahatrahvi (tl 1). Kaebuse kohaselt karistati K. Hurta rahatrahviga, kuna ta sõitis sõidukiga, millel puudus sõiduki küljes registreerimismärk. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et autol tuli numbrimärk ära Lõunakeskuse parklas ning kuna selle kinnitamiseks vajalikke vahendeid käepärast ei olnud, otsustas ta sõita maale ning seal numbrimärk nõuetekohaselt kinnitada. Auto kuulus tema vennale, kes oli samuti autos. Menetlusalune isik leiab, et trahv on liiga suur. Tal ei ole varasemaid rikkumisi ega üleliigset raha, millega määratud trahvi tasuda. K. Hurt on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja esitas 05.09.2023 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kohtuvälise meneteleja otsus on seaduslik ning kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi vähendamiseks on põhistamata. K. Hurt ei eita isikut tõendava dokumendi kontrollijale esitamata jätmist. Lisaks isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustusele peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid. K. Hurda poolt juhitud mootorsõidukil ei paiknenud eesmine registreerimismärk nõuetekohaselt, vaid oli paigaldatud salongi tuuleklaasi juurde paremale poolt vaadatuna. Politseisõiduki tagumise pardakaamera videosalvestiselt on näha, et registreerimismärk on sõiduki kaldenurga tõttu vaevu loetav, seega on tõendamist leidnud LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine. Kohtuvälise menetleja jaoks ei ole eluliselt usutav, et Lõunakeskuse juures ei olnud võimalust enne sõidu alustamist registreerimismärki paigaldada. Rikkumine on toime pandud kella 17.39 ajal. Enne seda on Lõunakeskuse ümbruses lahti mitmed kauplused, kust oleks menetlusalune isik hõlpsasti saanud osta kahepoolset teipi või muu kinnitusvahendi. Kohtuväline menetleja rõhutab, et mootorsõiduki numbrimärgi eemaldamine on modus operandi statsionaarsete kiiruskaamerate poolt fikseeritud kiirusületamiste eest määratud trahvidest kõrvale hoidumiseks. Eripreventatiivselt aitab rahatrahv menetlusalusel isikul tunnetada oma vastutust liikluses osalejana nning liikluskultuuri kujundajana. Kohtuväline menetleja on määranud rikkumise eest rahatrahvi, mis moodustab sanktsiooni maksimum määrast neljandiku, võttes arvesse varasemate kehtivate karistuste puudumist. Otsusega võimaldati K. Hurdal tasuda rahatrahv

§ 66lg 2 alusel kahes osas.

Kohtuväline menetleja märgib veel, et kaebuses ei ole esitatud dokumente, mis annaksid aimu menetlusaluse isiku sissetulekutest ning väljaminekutest, samuti ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit elatisraha tasumise kohta. Ei ole tõendatud, et esineksid mõujvad põhjused kohtuvälise menetleja otsuse täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2 4-23-2739 Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. LS § 205 järgi on väärteokorras karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine. LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
4. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.
5. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud lisa kood 101 p-de 2 ja 3 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk: 1) olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; 2) M-kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°.
6. LS 242 lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumise eest, mis ei moodusta eraldi väärteokoosseisu. LS § 38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
7. Asjaolu, et sõiduki esiosal puudus nõuetekohaselt kinnitatud registreerimismärk, tõendavad politseisõiduki tagumise ptarullkaamera salvestis ning menetlusaluse isiku (tl 27) ja tunnistaja patrollpolitseinik R.A. ütlused (tl 26). R.A.ütluste kohaselt teostas ta 12.08.2023 autopatrullis liiklusjärelevalvet, kui otsustati kontrolliks peatada sõiduk BMW 530D, mille esiosa lauppinnal puudus riiklik registreerimismärk. Sõiduki tagaosal oli numbrimärk XXX. Lisaks ei olnud juhil kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Sõidukit juhtinud isikuks oli Karl Hurt, kes selgitas, et numbrimärki kinni hoidnud teip ei hoidnud hästi kinni ja seetõttu pandi numbrimärk salongi klaasi alla. Fakti, et sõidukit juhtinud isikuks oli K. Hurt tõendab isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 25).
8. Menetlusalune isik ei ole temale etteheidetavate tegude toimepanemist sisuliselt vaidlustanud. K. Hurda ütluste kohaselt (tl 27) sõitis ta sel päeval XXX maanteel XXX suunas kodu poole. Tal ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti, kuna see ununes tema isiklikku autosse. Antud juhul sõitis ta venna autoga. Numbripärki polnud autol seetõttu, et see tuli Lõunakeskuse parklas küljest. K. Hurda sõnul oli tal plaan numbrimärk tagasi kinnitada koju jõudes, kuivõrd Lõunakeskuse juures puudusid tal selleks vajalikud vahendid. 3 4-23-2739 10.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine on toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K. Hurt oli teadlik, et tema juhitaval sõiduki esiosal puudus nõuetekohaselt kinnitatud registreerimismärk, kuivõrd see oli enne ära tulnud ning ta oli paigutanud selle sõiduki salongi esiklaasi alla. Juhiloata või isikut tõendava dokumendita sõitmine on toime pandud hooletusest.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. K. Hurt oli isikut tõendava dokumendi unustanud oma isiklikku autosse, seega ei teadnud ta, et tal vajalikke dokumente kaasas ei ole. Siiski oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral enne sõitma asumist veenduma, et tal on nõutav dokument, s.o juhiluba või isikut tõendav dokument kaasas.

1. Seega on LS § 205 ning § 242 lg 1 süüteokoosseisud täidetud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. K. Hurt on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 205 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 13. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K. Hurdale määranud rahatrahvi 50 trahviühikut ehk neljandiku ulatuses sanktsiooni maksimummäärast. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isikul puuduvad kehtivad karistused.

§ 66

lg 2 alusel määrati rahatrahv tasumisele ositi, määrates viimase osa tasumise tähtpäevaks 11.09.

2. Kohus on seisukohal, et K. Hurda teosüü on mõlema rikkumise puhul väike ning temale määratud rahatrahv kuulub vähendamisele. K. Hurt on karistusregistri (tl 34) andmetel varasemalt karistamata isik. Üks väärtegudest on toime pandud hooletusest. Mis puudutab registreerimismärgita sõiduki juhtimist, siis kohtu hinnangul üritas K. Hurt tekkinud olukorda (registreerimismärgi küljest ära tulemine) lahendada selliselt, nagu tal sel hetkel enda äranägemisel võimalik oli, s.o paigaldas numbrimärgi salongi esiklaasi alla. Kohtuväline menetleja on mh märkinud, et selline registreerimismärgi eemaldamine on tavapärane selleks, et hoiduda kiiruskaamerate poolt fikseeritud kiiruseületamise eest määratud trahvidest. Kohus leiab, et see võib küll tihtipeale nii olla, kuid antud juhul puuduvad igasugused viited sellele, et menetlusalune isik just seetõttu numbrimärgi oleks eemaldanud. Menetlusaluse isiku sõnul käidi venna autoga (kuna see on mahukam) linnas lastele kooliasju ostmas ning temaga koos viibisidki sõidukis ka vend ja lapsed. On üsna ebatõenäoline, et lastega kooliasju ostmas käinud isa eemaldab auto esiosalt registreerimismärgi, et saaks rahus kiirust ületada. Lisaks ei ole Tark Tee andmetel (https://tarktee.ee/#/et/link/eMMeMSq39k1I) Tartu-Valga vahelisel teelõigul statsionaarseid kiiruskaameraid. K. Hurt on oma tegu rikkumise järgselt koheselt ka kahetsenud, mistõttu tuleb seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Ta on endale teadvustanud oma käitumise õigusvastasust ning teinud sellest järeldused. Lisaks nähtub isiku 4 4-23-2739 enda ütlustest, et tema majanduslik olukord ei ole hea ning tal on kahe lapse ülalpidamiskohustus. Rikkumist menetles PPA Põhja Prefektuur, mille tööpiirkonnas oleks sellise karistuse määramine igati tavapärane. Üldiselt teadaolevalt erineb Tallinna ja LõunaEesti piiriäärsete maakondade (kuhu kuulub ka menetlusaluse isiku elu ja töökoht) elatustase märgatavalt. Statistikaameti avaldatud avalikest andmetest (kättesaadav aadressil https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__luhiajastatistika/PA119) erineb nt keskmine palk ligikaudu 600 euro võrra. Piirkonna üldist palgataset, teo toimepanemise asjaolusid ja menetlusaluse isiku andmeid arvestades on kohtuvälise menetleja määratud karistus ebavajalikult suur.
3. K. Hurda teosüü on väike ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada ka kohtuvälise menetleja poolt määratust väiksemas määras karistusega. Kohtu hinnangul vastab eeltoodule karistus 22 trahviühiku ulatuses ehk 88 eurot.
4. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K. Hurda kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja 12.08.
6. a otsuse väärteoasjas nr 2302,23,009698 osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Kohus teeb selles osas uue otsuse, millega karistab K. Hurta LS § 205 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest

§ 63lg 1 alusel rahatrahviga 22 trahviühikut, s.o 88 eurot.

Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5