lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav I.S – *, käesoleval ajal viibib Tallinna Vanglas, isikukood *, * kodanik, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel varem viiel korral kriminaalkorras karistatud: 1) 10.06.1997.a. Tallina Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 – KrK § 15 lg alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta, 2) 29.12.1998.a. Lääne Maakohtu poolt KrK §139 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 1 aasta ja 3 kuud katseajaga 1 aasta. Kantud vabadusekaotus Rummu Vanglas 13.08.1999.a., 3) 07.08.2000.a. Lääne Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 1 aasta 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud., 4) 13.07.2001.a. Lääne Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 aasta 2 kuud. Kantud Vanglate Keskhaiglas 13.09.2002.a, 5) 07.05.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 3 aastat, väärteokorras karistatud kümnel korral, kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2001 12.07.2001, alates 13.07.2001 hakkas kandma Lääne MK 07.08.2000 otsusega mõistetud karistust vabadusekaotust 1 aasta ja 2 kuud, 02.04.2005 kainenema paigutatud , 28.04.2005 paigutatud kainenema, 01.06.2005 kohaldatud sundtoomist, 02.06.2005 kohaldatud tõkend vahistamine. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista I.S KrK § 100 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada I.S-ile mõistetud karistust 6-aastat vangistust 1/3 s.o. 2 aasta vangistuse võrra ja kandmisele kuulub vangistus 4 (neli) aastat. 2. Süüdi mõista I.S
Süüdi mõista I.S
Süüdi mõista I.S
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetud liitkaristust s.o. 1 aastast vangistust 1/3 s.o. nelja kuu võrra ning kandmisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 8 kuulist vangistust Tallinna Linnakohtu 07.05.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 3. Määrata, et käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistused – 4- aastane vangistus ja 1 aasta 6 kuune vangistus hakkavad kulgema paralleelselt ning reaalselt kuulub ärakandmisele raskemkaristus s.o. 4 ( nelja) aastane vangistus. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2001-12.07.2001 s.o .2 kuud ja 9 päeva , 02.04.2005 s.o. 1 päev ja
Peale selle tungis ta 01.04.2005.a. * asuvas korteris tekkinud tüli käigus kallale U Õ’le, keda lõi rusikas käega ülakeha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning seejärel peksis edasi käte ja jalgadega keha-ja näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule mitteeluohtlikke lühiajalisi vigastusi, milleks olid hematoomid mõlema silma all, mõlema reie peal, lõaluu all ja kõhu peal. Sellise tegevusega I.S, pekstes teist inimest, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o
Peale selle tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis 01.04.2005.a. * asuvas korteris ära V J’ile kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI koodiga * maksumusega 1500 krooni, milles oli Tele2 kõnekaart numbriga * maksumusega 99 krooni, mille müüs 02.04.2005.a Haapsalus Saue baaris A N’ile, tekitades kannatanule V J’ile kokku varalist kahju 1599 krooni. Sellise tegevusega pani I.S varem varguse toime pannud isikuna toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk varguse, s.o
Peale selle tema, olles varem varguse toime pannud isik, püüdis 28.04.2005.a. kella 19.45 ajal alkoholijoobes olles * asuvast OÜ Aardemaale kuuluvast kauplusest “Metsa” varastada ühte pudelit 2 liitrist õlut A.LeCoq “Diesel” maksumusega 21.90 krooni, üritades õllepudeliga poe juurest kauba eest maksmata lahkuda, kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia poemüüja ja ühe kaaskodaniku sekkumise tõttu. Sellise tegevusega I.S püüdes varem varguse toime pannud isikuna ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse katse, s.o
K § 100 järgi Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt /tl 41-92/ asub sündmuskoht, kust leiti vägivallatunnustega surnukeha, * viiekorruselises tellistest majas kolmandal korrusel. Korteri ukseluku südamik puudub, ukseluku keel on välja surutud. Elutoas diivani keskel asub istuvas asendis mehe surnukeha, pea vajunud alla paremale õlale, surnukeha parema õla ja pea vahel asub kortsutatud rohelist värvi villane kootud sall, plekke sellel pole. Surnul verejäljed näol puuduvad. Otsmiku paremal pool on nahk katki ja antud haav on pikkusega 11,5 cm, ümber haava on tumehalli värvi mustuse jäljed diameetriga 15 cm, vere jäljed puuduvad, parema silma all silmast eemal on 1 cm nahk katki ja antud haav on pikkusega 1,5 cm, vere jäljed puuduvad, paremal põsel on marrastused. Mõlema käe õlavartel on tumehalli värvi tahmaga või mustusega sarnased jäljed. Vasaku käe õlavarre all pool on olemas paraneva haava jäljed. Vasakul tuharal on olemas lõiketorkehaav laiusega 2,5 cm ja pikkusega 6,5 cm. Selja keskel on samuti olemas lõike-torkehaav pikkusega 3 cm ja laiusega 7 mm, ümber antud haavade vere jäljed puuduvad. Trussikutel ja pükstel on olema sarnased noaga tehtud vigastused, üks on pikkusega 6,5 cm, teine 3 cm. Diivanil surnukeha all on paksu vedeliku loik, mis on hallikaspruuni verega sarnast värvi diameetriga 60 cm. Diivani paremal käetoel on padi, millel on paremal verega sarnane hallikaspruuni värvi triip. Diivani seinal 1 m kaugusel surnukeha peast on vere sarnased pritsmed. Toa keskel seisab neljakandiline väike laud, laua peal seisab ümmargune metallist käepidemega pann diameetriga 28 cm, äärte kõrgus 3,5 sm, laius 1,5 mm, panni peal on kuivanud toit. Laual on korralagedus. Rõdu ukse ees seisab tugitool, tugitoolis vasakul vaiba peal on plastmassist valge käepidemega punakat värvi vere sarnaste jälgedega kööginuga, nuga on pikkusega 26 cm, noa terapikkus on 15 cm, tera laius 1,5 cm, noa käepideme pikkus on 11 cm. Diivanilt paremal laua vasaku nurga piirkonnas vaibal asub puidust käepidemega kööginuga pikkusega 19 cm, tera pikkus on 9 cm ja käepideme pikkus on 10 cm. Tehti kindlaks, et mehe surnukeha on korteri omanik T A. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 91 /tl 99-108/ kohaselt leiti T A verest 3,7 promilli etüülalkoholi ja uriinis leiti 3,5 promilli etüülalkoholi. Kohtuarstliku diagnoosi kohaselt esines T A’l äge verekaotuslik šokk sisemisest verejooksust. Kõhuaordi ja alumise õõnesveeni vigastused. Verikõht. Kõhuõõnde ulatuvad torke/lõikehaavad seljal nimmetasandil lülisambakõrvasel ja teine tuharaülisel vasakul poolel. Lõikehaavad paremal lagipeas, vasakul silmanurgas ja vasakul käelabal. Sakilisservne põrutushaav paremal otsmikul (3 cm). Marrastused paremal silmaalusel (koos nahaaluse verevalumi ja tursega), vasakul põlvel nahaalused verevalumid veel paremal kõrval ja paremal ülakõhul, roostavpunetavad nahaverevalumid paremal alalõual, kaelal. Eksperdi arvamuse kohaselt lähtudes eelandmetest, lahanguleiust ja täiendavatest uuringutest, põhjustas T A surma äge verekaotuslik šokk sisemisest verejooksust, mille oli põhjustanud magistraalveresooni (kõhuaort, alumine õõnesveen) vigastanud, kõhuõõnde ulatunud, torke/lõikehaavad vasakul pool nimmes ja tuharaülisel. Antud torke/lõikehaavad kuuluvad üliraskete kehavigastuste liiki ja võisid olla tekitatud ca 2,5 laiuse ühelt poolt teritatud ja vähemalt 12 cmpikkuse teraga noaga. Vasakul pool seljas, - tuharal olnud haavade lisalõikelised teravtipud olid suunaga vasakule. Kui eeldada, et kallaletungija hoidis nuga teraga väikesõrme suunas ja teravpoolt pihkmisele, siis sooritati rünne kannatanu vasakult küljelt viimase istuli ehk seistes olles. Surm võis saabuda orienteeruvalt kümnete minutite (pool tundi) peale kõhuõõnde tunginud torkelõikevigastuste saamist. Kohe peale nimetatud noahaavade saamist võis kannatanu iseseisvalt liikuda. Kõik ülejäänud kirjeldamist leidnud ja ühel lühemal ajaperioodil tekitatud vigastused – lõike-, põrutushaavad ,marrastused, nahaalused verevalumid kuuluvad kõik eraldi ja kokku kergete kehavigastuste liiki. Võitlusele, enesekaitsele viitavaiks vigastusteks võiks lugeda lõikehaavu vasaku käe II ja IV sõrmel, samuti käelaba seljal. Põrutushaav paremal otsmikul, kui konkreetseks minna, võis olla tekitatud ka näiteks panniservaga lüües. Etüülalkoholi leiti koolnu veres, uriinis rasket alkoholijoovet põhjustavas kontsentratsioonis – vastavalt 3,7 ja 3,5 promilli. Laiba haavades võõrkehi, kõrvalisi osiseid ei leidunud. Surm võis olla saabunud 04.05.2001, kellaajaline täpsustus pole olemasolevail andmeil võimalik. Asitõendiks on tunnistatud ja asitõendina on vaadeldud /tl 206-216/ musta standardset metallist praepanni, mille käepideme pikkus on 20 cm, praepanni põhi on diameetriga 28 cm, panni sein kõrgusega 3,5 cm, panni ülemised servad on paksusega 1,5 mm, Panni põhjas ja äärtel on ärakuivanud toit. Samuti on vaadeldud standardset valge plastmassist käepidemega kööginuga pikkusega 26 cm, antud noa tera pikkus- 26 cm, tera laius 2,5 cm, tera paksus 20 mm ja pikkus 15 cm, noa käepideme pikkus 11 cm. №a teral ja käepidemel on olemas verega sarnased tumepunast värvi jäljed. №a tera ots on terav. Asitõendiks on ka kööginuga puidust käepidemega pikkusega 19 cm, tera pikkus 9 cm, laius 1,2 cm, paksus 1 mm. Puidust käepideme pikkus on 1 cm, paksus 1 cm, tera juures laius 1,5 cm, käepideme laius keskel 1 cm, käepideme ots on kergelt väänatud ülesse, käepideme otsal on olemas läbiv auk, tera ots on ovaalne, mitte terav, noa teral on olemas kõvaks läinud plastmassi sarnased tumedat värvi plekid. Kohtubioloogilise ekspertiisi akti nr 94 /tl 237 kohaselt leiti ekspertiisi esitatud noalt (valgest plassmassist käepidemega) ja tampoonidelt inimese veri, mille leiti ainult antigeen B. Järelikult ei välistu selle vere pärinevus T A`lt. I.S-ilt see veri ei pärine. Ühel noal (puidust käepidemega) verd ei leitud. Vastavalt joobeekspertiisi aktile nr 31 /tl 111/ esines I.S 04.05.2001 kell 22.45 keskmine joove, mõlemad käelabad verised. Läänemaa Haigla teatise /tl 114/ kohaselt esines I.S 07.05.2001 väike pindmine marrastus parema küünarnuki välisel pinnal.. Kannatanu I A on andnud ütlusi /tl 183-186/, et viimati nägi oma poega , kellega koos ta ei elanud, elusana 02.mail. Poja surmaga seoses on talle tekitatud järgmine varaline kahju: matuseteenused (vedu, kirst, hauakivi) 2300 krooni / jaemüügi arve tl 189/, teenused surnukuuris 811 krooni /kviitung tl 189/, peielaud 2150 krooni, muusika ja pastor 650 krooni pärjad 500 krooni. Tunnistaja N D ütluste kohaselt /tl 155-158/ elab ta *, korteris * elava naabrimehe nimi oli T. Ta tarvitas tihti alkoholi ja tema juures oli sageli lärmakaid seltskondi. 3.mai õhtul oli naabri korteris jälle lärm, ta koputas seinale ja siis jäi vaiksemaks, ilmselt kolis seltskond kööki. 04.mai õhtul kella 21.15 ajal, kui hakkas last magama panema, kuulis teisel pool seina naabrimehe juures meeshäälte rahulikku jutuajamist. Mõne aja möödudes kuulis seina tagant kõlatuid toksimisi, nagu midagi kukuks. Viimane toksimine oli eelnevatest tugevam. Peale seda viie minuti möödudes helises kaks korda uksekell, kell oli kuskil 21.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et T A surm saabus 04.05.2001 kümnete minutite (pool tundi) peale kõhuõõnde tunginud torke-lõikevigastuste saamist. T A surmale vahetult eelnenud sündmuste kohta on tõendite osas I.S ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja laiba kohtuarstliku ekspertiisi akt. I.S on oma ütlusi korduvalt muutnud ja kohus leiab, et ta on neid püüdnud kohandada enda jaoks õigustavaks vastavalt sellele, kui palju on tal olnud infot kuriteo asjaolude kohta. Tõendatud on, et I.S peeti vahetult peale kuriteosündmust kinni * maja ees, käed olid tal verised. Kedagi teist sel ajal T A korteris ei viibinud. I.S on esialgu täielikult eitanud oma osalust T A tapmises (vahetult peale sündmust). Et käed verised olid, seletab asjaoluga, et kui ta T A korterisse tagasi läks, nägi kannatanut põrandal lamamas, nägu üleni verine, raputas kannatanut näost, käed said veriseks. Läks abi kutsuma, jättes kannatanu põrandale lebama. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt aga oli kannatanu diivanil ja nägu verine ei olnud. Hiljem on I.S tunnistanud, et tal tekkis sel õhtul tüli T A’ga – T A hakkas teda sõimama ja tuli talle kallale, tema ei suutnud korduvalt T A haardest vabaneda ja kui nägi T A käes nuga, kukkusid koos diivanile, peale mida T A jäi rahulikuks ja tema läks välja rahunema. Järgmise versiooni kohaselt väänas I.S noa T A käest ära ja otsustas teda susata, et haardest vabaneda. Lõi ühe korra ja siis vabanes haardest, T A jäi diivanile istuma, ei saanud aru, et T A’l oleks midagi viga olnud. Kohtul on vaja lahendada küsimus, kas T A surma ja I.S tegude vahel on põhjuslik seos ja kas I.S pani teo toime tahtlikult. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik I.S tahtlus tuvastada läbi tehiolude kogumi. Kuna kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks, ei saa käesolevas kriminaalasjas välistada, et tüli sai alguse kannatanust. Samas ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud ükski I.S poolt eeluurimisel kirjeldatud versioon. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt oli T Ai kehal vigastusi hulgi – peale surma põhjustanud magistraalveresooni vigastanud, kõhuõõnde ulatunud torke/lõikehaavade vasakul pool nimmes ja tuharaülisel, ka muud ühel lühemal ajaperioodil tekitatud vigastused – lõike-, põrutushaavad, marrastused, nahaalused verevalumid (mis kuulusid kergete kehavigastuste liiki). Samas on vastavalt Läänemaa Haigla teatisele 07.05.2001 I.S esinenud vaid väike pindmine marrastus parema küünarnuki välisel pinnal. Kohus leiab, et need kaks eelnimetatud tõendit kinnitavad veenvalt, et isikuks, kes 04.05.2001 oma elu eest võitles, oli hoopis T A. I.S on ise tunnistanud, et T A oli temast tugevam ja pikem. T A kehal esines hulgaliselt vigastusi, seal oli ka teisi lõikehaavu, peale nende, mis surma põhjustasid. Samuti on ekspert leidnud, et T A kehal olid vigastused, mis viitasid võitlusele, enesekaitsele. Tunnistaja K E on kinnitanud, et aitas samal päeval T A korterisse, kuna tal on alkoholijoobes olles probleeme jalgadega. Ja vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisile oli T A sündmuse ajal joobes. Eelpoolkirjeldatud tõendid näitavad ilmekalt, et I.S ütlused, et ta vaid T A taltsutamiseks ühe korra noaga suskas, ei ole tõesed. Kuna teisi isikuid sündmuse ajal korteris ei viibinud, siis oli just I.S isikuks, kes T A’le surmavad ja ka muud kergemad kehavigastused põhjustas. Eelöeldut kinnitab ka laiba kohtuarstliku ekspertiisi akt, mille kohaselt T A kõik vigastused (peale ühe käsivarrel oleva paraneva haava) on saadud ühel lühemal ajaperioodil. Seega just I.S teod – korduvalt T A noaga löömine valimatult selja piirkonda põhjustasid T A surma. Samuti leiab kohus, et I.S, lüües korduvalt T A jõuliselt (mida näitab vasakul pool nimmes ja tuharaülisel olevate haavade pikkus – ulatusid kõhuõõnde) noaga selga ja vehkides noaga huupi ( mida näitavad teised lõikehaavad), möönis mistahes tagajärje, ka T A surma saabumist. Kohus leiab, et ei nõua mingeid spetsiifilisi meditsiinilisi eriteadmisi mõistmaks ja aru saamaks, et kui jõulise löögiga noaga korduvalt lüüa inimesele valimatult selga või noaga huupi vehkides, võib see kaasa tuua mis tahes tagajärje ja sealhulgas ka surma. Selline tagajärg on arusaadav ka tavalise elukogemusega inimesele. Seega leiab kohus, et I.S möönis sellise tagajärje saabumise võimalikkust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.S tegutses T A pikateralise noaga valimatult selga lüües tagajärje – s.o surma saabumise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis leiab kohus, et I.S poolt toime pandud tegu vastab KrK § 100 ettenähtud süüteokoosseisule, ta pani 04.05.2001 tahtlikult toime T A tapmise. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. I.S on ise küll väitnud, et T A kasutas tema suhtes vägivalda ja selle tõrjumiseks ta T A noaga torkas, kuid eelkirjeldatud ütluste mittevastavust teiste kogutud tõenditega on kohus juba eelpool hinnanud ja seetõttu on välistatud ka teo toimepanemine hädakaitses. I.S on süüdi KrK § 100 kvalifitseeritava ja talle süüdistuses süüks arvatud teo toimepanemises, süüd välistavaid asjaolusid ei esine (süüküsimust on käsitletud kõikide kuriteoepisoodide osas allpool ühiselt). Tsiviilhagi -selles kuriteoepisoodis on kannatanu I A poolt esitatud tsiviilhagi - poja surmaga seoses on talle tekitatud järgmine varaline kahju: matuseteenused (vedu, kirst, hauakivi) 2300 krooni / jaemüügi arve tl 189/, teenused surnukuuris 811 krooni /kviitung tl 189/, peielaud 2150 krooni, muusika ja pastor 650 krooni pärjad 500 krooni. Vastavalt tl 476 olevale õiendile on I A surnud 29.11.2001. I A, kes on kannatanu T A õde, on esitanud tsiviilhagi nõude seoses T A matustega. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja I.S poolt kuriteoga tekitatud kahju kuulub Imbi Almers kasuks väljamõistmisele. II Süüdistus
lg 2 p 1 järgi, süüdistus
järgi, süüdistus
lg 2 p 4 järgi I.S-ile on süüks arvatud 01.04.2005 *asuvas korteris kolme kuriteo toimepanemine. I.S on nende kuritegude asjaolude kohta andnud erinevaid ütlusi. Tl 325- 228 – on I.S andnud ütlusi, et V J on tema vana tuttav ja läks talle külla. 30.03.2005 rääkisid niisama juttu, alkoholi ei tarvitanud. Hommikupoole nägi J elukaaslast, kellel olid silmaalused sinised, olid juba vanad sinikad. 01.04.2005 läks hommikul linna, müüs oma mobiiltelefoni maha, raha eest ostis suitsu, õlle ja odekolonni. Jõid J juures joogid ära ja J tahtis veel alkoholi. J andis talle oma elukaaslase mobiili, et ta tooks selle eest alkoholi, U oli sellega nõus. Müüs telefoni kultuurimaja juures 200 krooni eest ühele tundmatule. Sauna poest ostis õlut, suitsu ja viina ja läks J juurde tagasi. Jõid kolmekesi koos, tema jõi õlut, teised viina ja ajasid J’iga juttu. Nii terve päeva. Kui alkohol otsa sai , ütles J, et ta müüks ka tema telefoni maha. U ja J vaidlesid omavahel ja ta läks vahele ja lükkas U eemale. J jäi voodisse ja U läks kuhugi ära. J telefon jäi tema kätte. Väljas võttis politsei ta kinni. Tahtis telefoni J’ile tagastada, kuid J polnud kodus ja otsustas telefoni maha müüa. Müüs telefoni 200 krooni eest ühele noormehele. Tl 394-397 antud ütluste kohaselt oli U’l ja J’il tüli viinapudeli pärast, mille U oli ära viinud. Tõi viinapudeli tagasi ja rahustas teised maha . Järsku oli U kadunud ja nemad J’iga jõid edasi. Õhtul tuli politsei ja ka U, kes rääkis, et tema oli teda peksnud. Tl 402-404 antud ütluste kohaselt andis U Õ ise talle oma telefoni, et seda pantida, aga kuna pensionitunnistusega panti ei võeta, müüs telefoni 200 või 300 krooni eest maha. Ka V J andis 01.04.2005 oma telefoni ise, et ta selle maha müüks ja selle eest viina tooks. Ei saanud veel telefoni maha müüa, sest politsei viis ta ära. Telefoni müüs järgmisel päeval. Tl 416-424 antud ütluste kohaselt tunnistas I.S end süüdi U Õ mobiiltelefoni omastamises ja tunnistas, et müüs telefoni Õ L’ile 300 krooni eest pubis. Lisaks tunnistab, et peale telefoni maha müümist läks J juurde tagasi, kus tarvitas veel alkoholi ja muud ei mäleta kui seda, et oli õues ja politsei viis ta ära. Kui kainenema pandi, avastas, et taskus oli telefon.. Nendes kuriteoepisoodides on kogutud kriminaaltoimikusse tõendeid, mis tõendavad I.S poolt temale süüks arvatud kuritegude toimepanemist Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile /tl 348-351 / asub * korter Haapsalus kolme korruselises korterelamus teisel korrusel. Korterisse sisenedes on koridor, millest otse on elutuba, koridorist vasakut kätt wc ja vannituba. Elutoa otse vasakus nurgas on voodi ja selle ees diivanlaud. Otse elutoa paremas nurgas on aken, mille all on laud ja kapp. Koridorist elutuppa sisenedes jääb vasakut kätt köök. Kannatanu U Õ seletab /tl 295-296, l 293-294, 309-311, 430-431/, et 01.04.2005 tuli I.S, keda ta nägi sel päeval esimest korda, temale ja J’ile külla. I.S oli juba joobes. E hakkas temalt telefoni küsima, sest ta tahtis raha, et edasi juua. Kannatanul oli telefon №kia 3510i musta värvi, mille kinkis talle J, telefoni väärtus 500 krooni. №ormees tahtis telefoni ,et seda panti anda. Lõpuks ta nõustus telefoni panti viimisega, sest noormees lubas viie päeva pärast telefoni talle tagastada. Telefonis olnud sim-kaardi võttis välja. I.S võttis kaasa ka telefoni akulaadija, väärtusega 50 krooni. Siis läks see meesterahvas ära ja kui ta tagasi tuli, oli tal pudel viina kaasas. Ka tema võttis paar lonksu viina. Olid kõik elutoas. Oli koos J’iga voodis ja tahtis magama jääda, palus J sõbral lahkuda, kuid see ei tahtnud ära minna, hakkas kannatanut mõnitama ja karjus ta peale, muutus väga agressiivseks. Kannatanu oli voodis ja J sõber tuli talle kallale, lõi rusikatega, kannatanu proovis püsti saada. Kui kannatanu püsti sai, lõi J sõber teda veel, kannatanu kukkus mööbliesemetele ja siis maha. Kui kannatanu oli põrandal, lõi I.S teda nii rusikate kui jalgadega näo ja keha piirkonda. J oli kogu aeg voodis pikali ja vahele ei tulnud. I.S peksis teda kuskil 10 minutit. Kannatanu sai suure vaevaga püsti, võttis jope ja jooksis korterist välja, läks kaubamaja ette taksode parkimiskohta, kust sai helistada politseisse. Politsei tuli taksopeatusesse, läksid korterisse tagasi ja politsei viis J sõbra ära, kannatanu viidi turvakodusse. Varalisi nõudmisi ei ole, kuna telefon ja akulaadija on tagastatud politsei poolt. Kannatanu V J on andnud ütlusi /tl 313-317, 319-321/, et kutsus I.S endale * korterisse külla, kuna I.S tahtis viina juua. Jõid seal korteris. Viin sai otsa, aga raha ei olnud. I.S nägi U telefoni, mille kannatanu oli talle ostnud. I.S tahtis seda telefoni panti panna, et viina osta. Telefon oli №kia 3510i. Kuigi seda algul ei tahtnud, lubasid mõlemad U’ga selle panti viia. I.S käis ära ja tuli alkoholiga tagasi, jõid edasi. Väsis ära ja läks voodisse pikali. U vihastas I.S peale ja käskis tal ära minna, oli sõnavahetus. I.S lõi U’le rusikaga näkku, mille peale U kukkus ja I.S hakkas teda jalgadega peksma. Tahtis U’le appi minna, kuid I.S lükkas ta kohe pikali. U sai kuidagi püsti ja jooksis minema. Tuli politsei ja viis I.S ära. Tema ei ole U kunagi löönud ja ka sel õhtul oli U nägu täitsa korras. Enne seda kui I.S U peksma hakkas, käis ta väljas ja siis kannatanu avastas, et ta telefon on kadunud. Kui I.S tagasi tuli, küsis ta käest telefoni kohta ja I.S ütles, et varsti tuleb pensipäev ja siis ta ostab telefoni tagasi. Telefon oli №kia 6100, väärtusega 1500 krooni, telefonis oli kõnekaart hinnaga 99 krooni, telefon oli kotis, mille väärtus oli 100 krooni, kokku kahju 1699 krooni. 28 või 29 aprill nägi I.S ja küsis, et kus ta telefon on, I.S ütles, et pantis selle ja et eks kohus otsustab, mis sest saab. Tunnistaja Õ L ütluste kohaselt /tl 363-364, 378-379 ja 428-429/ ostis tema 01.04.2005 I.S-ilt mobiiltelefoni №kia 3510i koos akulaadijaga 700 krooni eest. 08.04.2005 kui tuli sõbranna juurest sünnipäevalt peitis end ühe maja hoovi koerakuuti ja unustas sinna ka oma seljakoti koos asjadega, kus sees oli ka I.S-ilt ostetud mobiil. Tunnistaja T N andis ütlusi /tl 354-355/, et 12.05.2005 kella 21.15 ajal avastas enda elukohast koera kuudist seljakoti, kuidas see sinna sai, ei tea. Kotis oli ka mobiiltelefon NOKIA3510, telefoni laadija. 13.05.2005 pani telefoni sisse oma kõnekaardi aj otsis numbreid, sai teada, et telefon kuulub Urve-nimelisele naisterahvale, kellelt see on varastatud, otsustas telefoni ja teised asjad politseisse viia Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt / tl 358-362/ on vaadeldud seljakotiga koos leitud esemeid, ka mobiiltelefoni №kia 3510i (imei kood *) ja mobiiltelefoni laadijat. Vastavalt esemete üleandmise aktile /tl 312/ on telefon №kia 3510i ja akulaadija üle antud U Õ`le. Teised seljakotis olnud asitõendid tagastati omanikule Õ L`ule /tl 364/. Tunnistaja A N andis on andnud ütlusi /tl 369-370/, et 02.04.2005 oli Haapsalus Saue baaris, kuhu tuli I.S, kes hakkas telefoni pakkuma. See oli №kia 6100. I.S ütles, et telefon on tema oma ja tal on raha vaja. Andis kohe telefoni eest 200 krooni ja nädal hiljem 100 krooni. Kuna endal oli ka raha vaja, müüs 08.04.2005 telefoni 500 krooni eest S F’ile. Tunnistaja S F`i ütluste /tl 365-366, 375-376/ kohaselt sai ta 08.04.2005 kokku oma tuttava N A’ga, kes pakkus talle telefoni №kia 6100, ostis telefoni 500 krooni eest. Laadijat ei olnud, ei olnud sees ka kõnekaarti. N ütles, et telefoni ostis I.S käest. Tunnistaja andis telefoni politseile üle. Tunnistaja K K ütluste /tl 352-353/ kohaselt oli ta 01.04.2005 tööl taksojuhina ja kella 23- ajal jooksis tema juurde U-nimeline naisterahvas, kes ütles, et on peksa saanud ja soovib politseid ja kiirabi. Andis oma telefoni, millelt U helistas politseisse. U ütles, et tema sõbra J tuttav oli talle peksa andnud. Politsei viis U ära. Tunnistajate A N ja R V ütluste /tl 384-387/ kohaselt olid nad patrullis 01.04.2005 ja kella 01-02 ajal said väljakutse, et Kaubamaja ees taksopeatuses on naine, kes on peksa saanud. Võtsid kannatanu taksopeatusest peale ja läksid naise juhatusel sinna, kus ta oli peksa saanud. Läksid kõik kolmekesi korterisse, kus olid juba V J ja I.S, kelle peale kannatanu hakkas karjuma, et ta oli teda peksnud. Toimetasid I.S kainenema ja kannatanu, kelle olid silmad sinised ja paistes, viisid Läänemaa Haiglasse. Vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 43 /tl 331/ tuvastas arst 02.04.05 kell 00.30 I.S keskmise alkoholijoobe ja vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise protokollile toimetati I.S 02.04.2005 kell 00.40 kainenema ja vabanes samal päeval kell 21.08. Vastavalt Läänemaa Haigla patsiendikaardile /tl 301 / toodi U Õ politsei poolt 02.04.2005 kell 00.30 Läänemaa Haiglasse, kus tal tuvastati mõlema silma alustel, lõualuu all, kõhupeal, mõlema reie peal mitme suurusega hematoomid, alkoholi lõhn suust. Kohus leiab, et käesolevas episoodis ei saa tõendiks olla tunnistaja K R ütlused, kuna need ei ole tõendiks konkreetse sündmuse osas ja on vaid inimese subjektiivsed arvamused V J kui isiku kohta, oletused isikute käitumise ja teiste poolt räägitud juttude pinnalt. Samuti ei oma tõenduslikku tähendust tunnistaja A A ütlused, sest asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt I.S joobes olekus ei vastuta oma tegude eest ja ei suuda end talitseda, ei kinnita ega lükka ümber I.S süüd talle süüks arvatud kuritegude osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et eelkirjeldatud kuriteoepisoodides ei ole usaldusväärsed I.S ütlused, sest ta on eeluurimise käigus andnud väga erinevaid ütlusi. Samas ei lange tema ütlused kokku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et kannatanute U Õ ja V J, tunnistaja Õ L ütlustega on tõendamist leidnud, et I.S müüs Õ L’ile U Õ’le kuuluva mobiiltelefoni, mille U Õ oli I.S-ile usaldanud vaid pantimiseks (kuna I.S oli lubanud selle telefoni pandist viie päeva jooksul välja osta). Hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et I.S isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 01.04.2005 pööras enda kasuks tema valduses oleva U Õ mobiiltelefoni. I.S poolt toime pandud tegu vastab
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteokoosseisule, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja I.S on eelnimetatud kuriteo toimepanemises süüdi (süüküsimust on käsitletud ühiselt kõikide kuriteoepisoodide osas allpool). Samuti leiab kohus, et kannatanu V J ja U Õ ütlustega on tõendamist leidnud, et I.S 01.04.2005 võttis * korteris ära V J mobiiltelefoni №kia 6100, mille müüs A N’ile. Kannatanu on kogu eeluurimise aja andnud ühetaolisi ütlusi, et tema ei ole I.S lubanud oma telefoni ära võtta ja maha müüa, tema avastas telefoni kadumise peale I.S lahkumist. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et I.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära võõra vallasasja, s.o .V J’ile kuuluva mobiiltelefoni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o. pani toime varguse. I.S poolt pandud tegu vastab
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisule, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja I.S on eelnimetatud kuriteo toimepanemises süüdi (süüküsimust on käsitletud ühiselt kõikide kuriteoepisoodide osas allpool). Kohus leiab, et kriminaalasjas olevad kannatanu U Õ, V J, tunnistajate K K, A N, R V ütlused on kokkulangevad. Kannatanud V J ja U Õ kirjeldavad kokkulangevalt, kuidas I.S 01.04.2005 viibides * korteris kannatanutel külas, hakkas U Õ peksma, lüües teda kõigepealt rusikaga näkku, mispeale kannatanu kukkus ja peale seda peksis maas lamavat kannatanut edasi käte ja jalgadega. Kannatanu U Õ’l õnnestus püsti tõusta, korterist välja joosta ja kutsuda taksopeatusest politsei. U Õ viidi samal päeval politsei poolt ka Läänemaa Haiglasse, kus U Õ’l tuvastati hematoomid nii näol kui kehal. Hinnates eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et I.S 01.04.2005 peksis * korteris U Õ. Eelkirjeldatud I.S poolt toime pandud tegu vastab
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja I.S on eelnimetatud kuriteo toimepanemises süüdi (süüküsimust on käsitletud ühiselt kõikide kuriteoepisoodide osas allpool). Tsiviilhagisid nende kuriteoepisoodide osas ei ole, kannatanutele on mobiiltelefonid tagastatud. III Süüdistus
Tema ütluste kohaselt /tl 19-20 I kd/ läks ta 28.04.2005 õhtul kella 19.45 ajal Haapsalus Metsa tänaval olevasse Metsa poodi, raha ei olnud, kui oli õllepudelite vahel, tekkis mõte, et võtab ühe pudeli. Pani 2-liitrise Diesel õlle põue ja suundus välisukse poole. Väljas hakkas jooksma, kuid kukkus ja ta viidi poodi tagasi. Kauplus sai õlle tagasi. Siis tuli Falck ja politsei. Kahetseb tehtut. I.S ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Tunnistaja E P poolt antud ütlused /tl 4-7/ kinnitavad, et 28.04 2005 õhtul, kui ta tööl oli, tuli poodi silmanähtavalt purjus mees, kes läks õlleriiulite juurde. Kui sealt tagasi tuli, oli põu punnis, kiirustas uksest välja. Läks talle ukse peale järgi ja hõikas, mees ei teinud väljagi, üks poe klient pidas mehe kinni. Seejärel tulid Falck ja politsei. Tunnistajate U A /tl 14-15 I kd/ ja S T /tl 16-17 I kd/ ütlused kinnitavad, et 28.04.2005 olid nad koos patrullekipaažis ja kell 19.45 said väljakutse Metsa kauplusesse, kus oli kinni peetud varas, kes paistis olevat joobes. Pudel, mille isik varastas, oli müüjal leti peal. Hoidsid isikut kinni kuni politsei tulekuni. Tunnistajate H T /tl 8-9 I kd/ ja J K /tl 10- 11 I kd/ ütlused kinnitavad, et 28.04.2005 tööl olles said nad väljakutse Metsa poodi, kus oli kinni peetud varas. Õllepudel sai poele tagastatud. Tl 21 olevast protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on näha, et 28.04.2005 esines I.S alkoholijoove ja avastavalt tl 22 I kd olevale joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollile on I.S paigutatud kainenema 28.04.2005 ja vabastatud samal päeval. Kohtu seisukoht. Lähtudes eeltoodud tõenditest leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et I.S isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, püüdis 28.04.2005 kella 19.45 ajal alkoholijoobes olles Haapsalus Metsa poest varastada ühte 2-liitrist õllepudelit, üritades poest lahkuda, ilma õlle eest maksmata. Kuid kuritegu ei õnnestunud tal lõpule viia tema tahtest olenematutel põhjustel – teda takistasid poemüüja ja üks poe klient. I.S poolt toime pandud tegu vastab
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteokoosseisule, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja I.S on eelnimetatud kuriteo toimepanemises süüdi (süüküsimust on käsitletud ühiselt kõikide kuriteoepisoodide osas allpool). Seega on tõendamist leidnud I.S poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, milles talle ka süüdistus oli esitatud. Selles kuriteoepisoodis tsiviilhagi puudub, kuna varastatud kaup on poele tagastatud /tl 3 SÜÜKÜSIMUS
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi , kui ta on süüvõimeline ja puudub
2.peatükis 3.jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. I.S-ile on käesolevas kriminaalasjas teostatud kaks ekspertiisi. Vastavalt 06.07.2001 koostatud statsionaarse komplekse kohtupsühhiaatrilise ja – psühholoogilise ekspertiisi aktile nr 58 / tl 151-153/ * 31.08.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 127 /tl 472-474/ kohaselt * Vastavalt iga kuriteoepisoodi juures kirjeldatud tõenditele oli I.S kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes.
sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Kuna I.S oli kõikide kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline ja süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud, siis I.S on süüdi kõigi temale süüks arvatavate kuritegude toimepanemises. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas I.S puhul kõigis kuriteoepisoodides on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja mõnes episoodis ka süü tunnistamine ning raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KrK § 100 nägi karistusena ette viie- kuni kaheteistaastase vabadusekaotuse.
näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.
RS § 3 lg 3 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest lähtutakse teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Seega tuleb KrK § 100 järgi toimepandud kuriteo eest karistuse mõistmisel aluseks võtta KrK –s sätestatud sanktsioon, s.o. 5-12 aastat vabadusekaotust. Kohus leiab, et kuna tüli algatajaks oli kannatanu T A, I.S on oma süü üles tunnistanud, kahetseb toimepandut, siis tuleb I.S karistada karistuse alammäära lähedase karistusega. Samas leiab kohus, et I.S karistuseks ei saa olla vangistus alammääras lähtuvalt õiguskorra kaitsmise huvidest, sest tegu oli toime pandud kannatanu kodus tühisel ajendil. I.S poolt toime pandud tapmine on toime pandud katseajal (Lääne Maakohtu 07.08.2000 otsus, millega karistati I.S vangistusega 1 aasta 2 kuud). Kuid eelnimetatud karistus on 13.07.2001 täitmisele pööratud ja I.S poolt ära kantud, seega ei ole alust liitkaristuse moodustamiseks
Tallinna Linnakohtu 07.05.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-785/03 mõisteti I.S
lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mis jäeti
T A tapmine on I.S poolt toime pandud enne eelnimetatud otsust.
lg 2 alusel saab Tallinna LK 07.05.2003 otsusega moodustada liitkaristuse vaid peale Tallinna LK otsust toime pandud kuritegude eest mõistetava karistusega.
lg 2 ja § 121 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kuna I.S on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, ka reaalse vangistusega, siis leiab kohus, et
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest saab karistuseks mõista vaid reaalse vangistuse ja varavastaste kuritegude eest mõistetavad vangistused ei saa olla alammäära lähedased, sest on ilmselge, et eelnevad karistused, mis on olnud ka kõige raskemaliigilised – reaalne vangistus, ei ole mõjutanud I.S varavastaseid kuritegusid mitte toime panema. Kohus leiab, et kuigi
näeb karistusena ette ka rahalise karistuse, tuleb ka selle kuriteo eest I.S karistada vangistusega, arvestades selle kuriteo toimepanemise asjaolusid - füüsilise vägivalla kasutamine naisterahva suhtes tema enda kodus, pekstes maaslamavat naisterahvast jalgadega. Vastavalt
lg 2 tuleb mõista karistus iga toimepandud teo eest ja liitkaristus tuleb moodustada
Vastavalt Riigikohtu 25.11.1997 otsusele kulgevad mõlemad mõistetud karistused – vangistus tapmise eest ja Tallinna LK 07.05.2003 otsusega ja peale nimetatud otsust toimepandud kuritegude eest liitkaristusena mõistetud vangistus paralleelselt ja reaalselt ärakandmisele kuulub vaid pikem – tapmise eest mõistetud vangistus. Kuna kriminaalasja arutamine kohtus toimus lühimenetluses, siis vastavalt KrMS § 238 lg 2 tuleb vähendada I.S-ile mõistetud karistusi 1/3 võrra.
lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg: I.S on kahtlustatavana kinni peetud 04.05.2001 kell 23.40 /tl 116/, 06.05.2001 on kohaldatud tõkendit vahi all pidamine kuni 15.05.2001 /tl 142/. 15.05.2001 antud luba paigutada psühhiaatriahaiglasse sundkorras statsionaarse kohtupsühhiaatria- ja psühholoogia kompleksekspertiisi teostamiseks kuni 15.07.2001 /tl 145/. Vastavalt Lääne Maakohtu 13.07.2001 määrusele kriminaalasjas nr 1-54/00 saadeti I.S talle Lääne Maakohtu 07.08.2000 otsusega mõistetud 1 aasta ja 2 kuulist vabadusekaotust kandma. Karistuse kandmise algust arvestati 13.juulist 2001 /tl 238-239/. Seega on eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 9 päeva. Vastavalt tl 332-333 olevale joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamisele on I.S 02.04.2005 seoses peksmisega * korteris paigutatud kainenema, vabastatud samal päeval, s.o . 1 päev. Vastavalt tl 22 olevale joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamisele on I.S 28.04.2005 seoses Metsa kaupluses toime pandud pisivargusega kainenema paigutatud, vabastatud samal päeval, s.o. 1 päev . Seega on eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 11 päeva. TÕKEND I.S suhtes on kohaldatud 02.06.2005 tõkendit vahistamine /tl 400-401/, milline tuleb jätta muutmata, kuna tõkendi kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Kuna I.S on sundtoomise määruse alusel kinni peetud 01.06.2005, tuleb sellest ajast arvata tema karistuse kandmise alguse aega. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud /tl 218/ pann, liitrine plastmasspudel, valge plastmassist käepidemega kööginuga, puidust käepidemega kööginuga, valge riide tükk ja tumehalli värvi jopp. Üheliitrine plastmasspudel ja valge riidetükk on hävitatud/ tl 260/. Praepann ja jope on tagastatud I A’le /tlt 262/. Asitõendiks on ka /tl 358/ mobiiltelefon №kia 3510i (imei kood *) ja mobiiltelefoni laadija. Vastavalt esemete üleandmise aktile /tl 312/ on telefon №kia 3510i ja akulaadija üle antud U Õ`le. Asitõend - telefon №kia 6100 /tl 367-368/ on üle antud V J’ile. Asitõendiks on tunnistatud CD-plaat, prillid, lõhnaõli, GIN-i purk, FIZZ plastikpudel, kaks kammi, võtmed, kosmeetikatarbed, seljakott /tl 358/, mis on tagastatud Õ L’ile. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1)KrMS § 175 lg 1 p 4 - määratud kaitsjatele makstud tasud - 1239 krooni /tl 259/, 6223 krooni 32 senti /tl 284/ , 1800 krooni /tl 411-412/, 2957 krooni 08 senti /tl 426-427/, 2957 krooni 08 senti, 1699 krooni 20 senti /tl 8-9 III kd/, 4311 krooni 72 senti /tl 23 III kd/, kokku 21 187 (kakskümmend üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) krooni 40 senti, 2)KrMS § 175 lg 1 p 9 – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on 2,5 palga alammäära, mis on 2,5x2690=6725 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud I.S-ilt välja mõista riigi tuludesse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikul tekkis seoses 31.08.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga (akt nr 127) kulu 2197 krooni, mis vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse § 19 tuleb jätta riigi kanda. Selgitada, et kriminaalmenetluse kulude osas pööratakse otsus täitmisele, kui süüdimõistetu ei ole tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul temalt väljamõistetud menetluskulusid otsuses näidatud arvele. Sundtäitmisele pööramisel nõuab kohtutäitur lisaraha täituri tasuna.. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.