Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7679 Tsiviilasi Xi hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.05.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 29.03.2016 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3472 Y (Y; kostja) hagi Xi (hageja) vastu elatise suurendamiseks. Kostja kasuks mõisteti hagejalt välja elatis ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on C koos tütrega asunud elama Kreekasse, tütre nimi on nüüd Y. Kahetsusväärselt ei ole hagejal võimalik tütrega suhelda isegi telefoni teel, kostja ema C ei võimalda seda. Hageja on alates 13.06.2022 töötuna arvel Eesti Töötukassas. Hageja sissetulekuks on käesoleval ajal Eesti Töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis, mis käesoleval aastal on 371,28 eurot kuni 411,06 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on niivõrd halb, et Harju Maakohtu 29.09.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-9649 kuulutati välja hageja pankrot ja algatati hageja kohustustest vabastamise menetlus. 11.04.2023 sündis hagejal teine laps Q, kes elatise tasumisel Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuses sätestatud ulatuses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Samuti viitas hageja, et 01.01.2022 jõustusid perekonnaseaduse muudatused elatise suuruse osas ning kostja ema saab lapsetoetust 60 eurot. Lähtudes eeltoodust palus hageja vähendada elatist 100 euroni kuus. Kostja vastus Kostja andis oma vastuses teada, et nõustub elatisega 100 eurot kuus. Samas märkis kostja, et lapsel, kes ei ela Eesti Vabariigi territooriumil ja ei käi siin koolis, ei ole Eesti Vabariigi seaduse järgi õigust saada 60 eurot lapsetoetust. Kostja elab Kreekas viimased 6 aastat. Samuti viitas kostja, et kuna hageja teine laps sündis 11.04.2023, siis perioodil 29.09.2022 - 01.01.2023 oli kostja tema ainus laps. Kui hageja on valmis praegu, kui tal on 2 last, maksma 100 eurot, siis on loogiline, et 2 oleks ka sel perioodil saanud oma kohustusi täita. Lisaks on hagejal osalus ettevõttes, mille ta saab maha müüa ja oma võlad (alimendid) tasuda. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
7. aasta
8. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
9. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 29.03.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-3472 (dtl 8-10). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 100 euroni.
10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised 3 maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-3472 29.03.2016 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-16-3472 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja suurendada hagejalt väljamõistetud elatist sel ajal kehtinud miinimumsummani (asjaolud nähtuvad 29.03.2016 kohtuotsusest ning samuti on tsiviilasja 2-16-3472 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja kinnitas
2. märtsil 2016 esitatud vastuses hagiavaldusele, et on nõus maksma elatist lapsele 215 eurot igas kuus. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjale miinimumsummas 2016 aastal igakuiselt tasuma ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Kohus märgib, et aastal 2016 oli elatise miinimumiks 215 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et kostja igakuised kulud vastasid 2016 aastal vähemalt 430 eurole (215 x 2).
3. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2016 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et 7 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud. Kuna kostja ei ole aga välja toonud ega tõendanud, et tema kulud oleksid kahekordsest miinimumelatisest suuremad, siis loeb kohus, et kostja igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele miinimumsuurusele. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste suurust ega kandmist. 4
4. Hageja on palunud menetluses elatist vähendada viidates eelkõige oma majanduslikele raskustele ning teise lapse olemasolule. Kohus loeb tõendatuks, et hageja osas on 29.09.2022 välja kuulutatud pankrot ning algatatud kohustustest vabastamise menetlus (tsiviilasi nr 2-22-9649; dtl 12-16). Samuti loeb kohus tõendatuks, et hageja on 13.06.2022 võetud töötuna arvele Eesti Töötukassas (dtl 22). Eesti Töötukassa on tasunud perioodil 08.11.2022 kuni 06.04.2023 hagejale kokku 2705,75 eurot, s.o keskmiselt 450,96 eurot kuus (dtl 24). Kohus on teinud päringu ka krediidiasutustele, kust täiendavaid sissetulekuid ei nähtu. Hagejal on arvelduskonto Coop Pank AS-s (hoiustatud 0 eurot; dtl 86); kaks kontod AS-s LHV Pank (saldo 0 eurot ja 586,33 eurot; dtl 92-94); arvelduskonto AS-s SEB Pank (saldo 1,66 eurot; dtl 97-08); arvelduskonto Luminor Bank AS-s (saldo 0 eurot; dtl 103-104); arvelduskonto AS-s Citadele banka Eesti filiaal (jääk -18,28 eurot; dtl 114,115); arvelduskonto AS-s Swedbank (saldo 0,65 eurot; dtl 140-141). Swedbank AS-i kontost nähtub, et kostja sissetulek on 6 jooksul olnud kokku 2550,06 eurot, s.o 425,01 eurot kuus. Arvestades, et kostja on töötu ning tema suhtes on 2022 aastal välja kuulutatud pankrot, siis asub kohus seisukohale, et kostja majanduslik olukord on võrreldes 2016 aastaga halvenenud. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et 11.04.2023 on hagejale sündinud veel üks laps (dtl 27). Kohus on 27.06.2023 kirjas (dtl 59-62) hagejale selgitanud, et kui hageja tugineb teise lapse olemasolule, siis tuleb hagejal esitada ka selgitus ja tõendid teise ülalpeetava igakuiste kulude kohta. Samuti tuleb selgitada ja tõendada, milliseid kulusid seoses teise ülalpeetavaga hageja kannab. Hageja ei ole ühtegi selgitust ega tõendit esitanud. Samas on kohus seisukohal, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning seega on hagejal kohustused ka oma teise lapse suhtes.
5. Kohus selgitab, et üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Käesoleval juhul on hageja suhtes välja kuulutatud pankrot ning kostjale on sündinud veel üks laps. Arvestades hageja majandusliku olukorraga käesoleval ajal ning ka teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasoluga, siis on kohus seisukohal, et elatise vähendamata jätmise korral osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses hagile esmalt välja toonud, et on nõus elatisrahaga 100 eurot kuus ning esitanud oma vastuväited juba tekkinud elatise võlgnevuse osas. Kohus selgitab, et saab elatist vähendada alates hagiavalduse esitamisest ning juba tekkinud elatise võlgnevust kohus vähendada ei saa. Seega ei pea kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut võlgnevusega seotud asjaolude suhtes. Arvestades hageja majandusliku olukorraga ning 5 kostja vastusega peab kohus põhjendatuks seega elatist vähendada kuni 100 euroni alates hagiavalduse esitamisest.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vähendab elatist selliselt, et hagejal tuleb tasuda kostjale elatist alates 25.05.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 12.03.2028) 100 eurot kuus. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6