1-23-4384 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2023, Paide, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-23-4384 (22263000642) Kohtunik Indrek Nummert Prokurör rin

§145

, § 202, § 206, § 2962 kohus määrab: 1.

§ 202lg 1 alustel lõpetada täies ulatuses kohtuasjas nr 1-23-4384

§ 202lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792). Kohustuslik on märkida viitenumber 99923900000803. Makse selgitusse märkida „1-23-4384, XX kriminaalmenetluse lõpetamine“. 2.2.

§ 202

lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanu YY varalise kahju kogusummas 2858,01 eurot (2258,07 eurot ning 599,94 eurot) ning mittevaralise kahju summas 3500 eurot. 1 1-23-4384 2.3.

§ 202

lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanu YY lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot. 3. Kohususte täitmise lõpptähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse tegemise kuupäevast. Vastavalt

§ 202

lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 4. Määruse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele. Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur

§ 202lg 6 järgi.

5.

§ 206

lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel

§ 4081korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav (

§ 385p 10).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu Maakohtule 18.07.

1. a süüdistusakti kriminaalasjas nr
2. Süüdistusakti järgi süüdistatakse XXd selles, et 18.08.
3. a kella 19.14 paiku XX juhtis x x x x x-x tx, mis on märgistatud liiklusmärgiga STOP („Peatu ja anna teed) ja mis on q-q-q maantee suhtes kõrvaltee, mootorsõidukit x registreerimismärgiga X. Juht ei veendunud, et tee on vasakpöörde sooritamiseks x suunas vaba ja alustas vasakpöörde sooritamist, jättes täitmata ristmikul olnud liiklusmärgi nr 222 nõuded /kohustab juhti peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures lõikuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“ olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile/, mille tõttu ei andnud teed peateel sõitvale mopeedile RIEJU MRT5 registreerimismärgiga X ja sõitis ette q-q-q mnt 124 km-l q suunas liikuvale YY poolt juhitud mopeedile, millel oli kaasreisijaks BB. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mopeedi juhtinud YY järgmised tervisekahjustused: vasaku reieluu diafüüsi kildmurd, nahamarrastused käte ja jalgade piirkonnas ning võimalik vasaku põlve mediaalne kollateraalsideme vigastus. Antud vigastused ei ole eluohtlikud ja arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega põhjustas tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Liiklusõnnetuse põhjustas XX, kes rikkus liiklusseaduse (LS) järgmisi nõudeid: LS § 14 lg 2 (Liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist); LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda); 2 1-23-4384 LS § 56 lg 1 (Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale); LS § 57 lg 1 (Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõiduõigusega teed, sõltumata sõidusuunast) nõudeid. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, millega tekitas YY raske tervisekahjustuse, pani XX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktile oli lisatud ka kannatanu YY tsiviilhagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes, millega taotleb:
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Haigekassa ja saamata jäänud töötasu vahe hüvitamist summas 2258,07 eurot ja 18 päeva eest 599,94 eurot, mil kannatanu ei saanud kusagilt sissetulekut.
5. Mõista kostjalt (kahju tekitajalt) XXlt hageja (kannatanu) kasuks välja mittevaralise kahjunõudena 3500 eurot.
6. Mõista kostjalt välja hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulud ja õigusabikulud jätta kostja kanda täies ulatuses. 27.09.
7. a eelistungi asemel korraldava istungina peetud kohtuistungil avaldasid kaitsja ja süüdistatav soovi oportuniteedi kohaldamiseks. Prokurör avaldas, et on oportuniteedi kohaldamisega nõus juhul, kui menetluskulu ja kannatanu nõudeid ka arvestatakse. Kohus andis pooltele võimaluse veel eelmenetluse staadiumis olles pidada läbirääkimisi oportuniteedi kohaldamise osas ja andis selleks pooltele tähtaja
8. novembriks
9. a. 30.10.
10. a esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga

§ 202

alusel, mille juurde oli lisatud kannatanu YY lepingulise esindaja poolt koostatud menetluskulu arvestus, samuti süüdistatav XX poolt digitaalselt allkirjastatud nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamisel järgmiste kohustuste võtmiseks:

1. Tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.
2. Hüvitada YY kuriteoga tekitatud varaline kahju 2258,07 eurot ning 599,94 eurot ja mittevaraline kahju 3500 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.
3. Hüvitada YY kulud seoses esindajale makstud tasuga summas 600 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Samasisuline avaldus on allkirjastatud ka XX lepingulise kaitsja jurist Kaido Ehasoo poolt. Prokuröri taotluse kohaselt oleks

§ 202alusel võimalik kriminaalmenetlus lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kar

S § 423 lg 1 järgi karistatav tegu on II astme kuritegu, mille eest näeb seadus ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. XX süü ei ole suur, tegemist on ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga, puuduvad karistust raskendavad 3 1-23-4384 asjaolud, XX on varem karistamata isik, on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud ning tsiviilhagides esitatud nõuded, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi. Kriminaalmenetluse kulu on isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot, kannatanu YY on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2258,07 eurot ning 599,94 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 3500 eurot. XX ja tema kaitsja Kaido Ehasoo on nõustunud, et kriminaalmenetlus lõpetatakse

§ 202

alusel ning XX on nõus tasuma menetluskulud ning hüvitama tsiviilhagid 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik ning samuti ei ole juhtum meedia huviorbiidis avaliku huvi tõttu, samuti on süüdistatavale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud kannatanule kahju hüvitamine.

§ 202

lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör leiab, et süüdistatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Süüdistatava kohtulik karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega süüdistatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi. Seega ei ole otstarbekas edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui süüdistatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o

§ 202sätteid kohaldades.

Juhindudes

§ 202

lg 1, ringkonnaprokurör taotleb lõpetada kriminaalasja nr 22263000642 menetlus ja kohustada XXd (ik x) tasuma kohtumääruse tegemisest kuue kuu jooksul:

1. riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot, 4 1-23-4384
2. hüvitama YY kuriteoga tekitatud varaline kahju 2258.07 eurot ning 599.94 eurot ja mittevaraline kahju 3500 eurot,
3. hüvitama YY kulud seoses esindajale makstud tasuga summas 600 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Kriminaalmenetluse lõpetamine Kohus nõustub kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses prokuröri poolt avaldatuga, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist.

§ 202

kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse

§ 202

alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused, kuid süüdistatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. KarS § 423 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, st et juba seadusandja on pidanud koosseisu selliseks, mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, millele viitavad otseselt ka väiksemad sanktsioonimäärad, sh rahalise karistuse mõistmise võimalus. Lisaks seadusandja poolt sätestatud karistuse määrale ja suurusele võetakse teo toimepanija süü suuruse hindamisel aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust ning isiku vanust ja arusaamisvõimet. XXle süüdistuses ette heidetud kuriteo objektiivne koosseis ise viitab juba ettevaatamatusest rikutud liiklusnõuetele. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et XX on algusest peale liiklusõnnetuse põhjustamist tunnistanud ning helistanud koheselt õnnetuse toimumise järgselt ka Häirekeskusesse. Eelviidatud asjaolud kogumis võimaldavad pidada XX süüd väikeseks. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt puuduvad süüdistataval nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused, samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et juba kriminaalmenetluse lõpetamisel süüdistatavale kohustuste panemisega on tagatud nii 5 1-23-4384 kannatanule kahju hüvitamine ja see on piisavalt mõjus õigusrahu saavutamiseks. Seega käesolevas asjas avalik menetlushuvi puudub. Oluline on seegi, et kriminaalmenetluse lõpetamisega võtab süüdistatav endale kohustuse hüvitada kannatanule tema poolt kantud menetluskulud ning tasuda kannatanu esitatud tsiviilhagi kogu ulatuses nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Sellega on kannatanu õigused käesolevalt tagatud ning süüdistatav on oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et võetud kohustuste mittetäitmisel kuue kuu jooksul uuendatakse kriminaalmenetlus. Riikliku süüdistaja seisukohta lõpetamiseks, kohus aga toetab. Kohus märgib kannatanu lepingulise esindaja poolt menetluskulu kandmist kinnitavas dokumendis avaldatu osas, mille kohaselt lisanduvad täiendavalt menetluskulud oportuniteedi osas seisukoha esitamise eest, et kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse ja selle lisadega ning kriminaalasja materjalidega tutvumise järgselt kohus täiendavate seisukohtade küsimist vajalikuks ei pea, vaid on seisukohal, et kriminaalmenetlus on võimalik prokuratuuri taotlusel ning süüdistatava nõusolekul lõpetada, ei ole selles osas täiendavat menetluskulu kannatanule tekkinud ning süüdistatava poolt 600 eurot hüvitamise kohustuse võtmisega on kannatanu menetluskulu nõue kaetud. Seega on maakohus seisukohal, et

§ 202

lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb kriminaalasja menetlus XX suhtes oportuniteediga lõpetada. XXle määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. 2. Tsiviilhagi

§ 2962

lg 1 p 4 sätestab, et juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.04.2019. a kohtuotsuse punktile 25 kriminaalasjas nr 1-16-4665 selgitab kohus selles osas, et eelviidatud kriminaalmenetluse seadustiku säte tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ei kohaldu, kuivõrd olukorras, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse

§ 202

lg 1 alusel, pannes süüdistatavale mõne

§ 202

lg-s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on

§ 2631

lg-s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni jätkuvalt kohtu menetlusse. Juhul, kui kriminaalmenetlus

§ 202lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus.

Käesolevas asjas ei ole kohus küll tsiviilhagi veel eraldi määrusega menetlusse võtnud, kuid juba ainuüksi asjaolu, et tsiviilhagi on koos süüdistusaktiga maakohtu menetlusse esitatud, viib sama olukorrani juhul, kui kriminaalmenetlus süüdistatava poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu uuendatakse – kriminaalasja menetlus kuulub sel juhul uuendamisele kogu ulatuses koos menetlusse varsemalt juba esitatud, kuid tasumata tsiviilhaginõuetega. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6