1-23-3265/8

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-3265

1. november 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kaebuse läbi vaatamata jätmise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus Eestimaa Loomakaitse Liit MTÜ, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik, määruskaebus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Kaire Jaakson
4. november 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus ja saata Eestimaa Loomakaitse Liit MTÜ kaebus Riigiprokuratuuri
8. aprilli
9. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
10. Määruskaebus rahuldada.
11. Mõista Eesti Vabariigilt Eestimaa Loomakaitse Liit MTÜ kasuks välja 300 eurot määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Eestimaa Loomakaitse Liit MTÜ (edaspidi ELL) esitas
13. märtsil 2023 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks R. L-i ja B. P. suhtes karistusseadustiku (KarS) § 264 tunnustel.
14. Politsei- ja Piirivalveamet teatas
15. märtsil 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest.
16. ELL vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lääne Ringkonnaprokuratuuris, kelle
17. aprilli
18. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
19. Ringkonnaprokuratuuri määruse peale esitas ELL kaebuse Riigiprokuratuurile. Viimane jättis
20. aprilli
21. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, asudes seisukohale, et ELL ei ole kannatanu ja seega ei ole tal kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg 2 kohaselt kaebeõigust.
22. ELL, keda esindas juhatuse liige P. T., vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus.
23. Tallinna Ringkonnakohtu
24. mai
25. a määrusega jäeti ELL-i kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus märkis, et KrMS § 208 lg 1 järgi võib Riigiprokuratuuri määruse 1-23-3265 peale esitada kaebuse ringkonnakohtule üksnes advokaadi vahendusel. Kuna kaebuse esitanud P. T. ei ole advokaat, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
26. ELL esitas vandeadvokaat Tambet Laasiku vahendusel ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist ja kaebuse sisulist läbivaatamist ringkonnakohtus. Tuvastades, et ELL-i kaebus pole esitatud advokaadi vahendusel, pidanuks ringkonnakohus andma talle tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (vrd RKTK 17.06.2014, 3-2-1-59-14, p 16). Selle asemel kaebust läbi vaatamata jättes rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Riigiprokuratuuri määruses on KrMS § 208 lg-le 1 tuginedes märgitud, et see on vaidlustatav advokaadi vahendusel ringkonnakohtus. Viidatud säte näeb ette, et kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Seoses kohustusega esitada kaebus advokaadi vahendusel on Riigikohtu praktikas märgitud, et püüdes vältida isiku alusetu kahtlustamisega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid, on seadusandja põhjendatult leidnud, et Riigiprokuratuuri põhistatud määrust, millega kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selle lõpetamine on loetud põhjendatuks, saab isik vaidlustada vaid professionaalse juristi – advokaadi – vahendusel (vt RKKK 06.06.2005, 3-1-1-56-05, p 7). Seega järeldub KrMS § 208 lg 1 sõnastusest ja kohaldamispraktikast, et Riigiprokuratuuri sellise määruse peale, millega on süüdistuskohustuskaebus jäetud läbi vaatamata, võib esitada ringkonnakohtule kaebuse ka advokaadi vahenduseta.
28. Ülaltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuuri kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse edasikaebe korras tehtud viide advokaadinõudele ekslik. ELL ei pidanud esitama ringkonnakohtule kaebust advokaadi vahendusel ja ringkonnakohus poleks tohtinud tema kaebust sel põhjusel läbi vaatamata jätta. Selliselt toimides rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
29. Advokaadinõude puudumise tõttu ei aktualiseeru kõnealuses asjas ELL-i esindaja tõstatatud kaebuse käiguta jätmise küsimus. Jättes ELL-i kaebuse läbi vaatamata, ei tegelenud ringkonnakohus kaebuse esitaja sisuliste argumentidega. Seetõttu ei võta Riigikohus seisukohta küsimuses, kas ELL-i on alust käsitada kriminaalmenetluses kannatanuna (RKKK 19.06.2023, 1-22-7101/86, p 52).
30. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
31. mai
32. a määruse ja saadab ELL-i kaebuse Riigiprokuratuuri
33. aprilli
34. a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus tuleb rahuldada.
35. Vandeadvokaat T. Laasik esitas taotluse hüvitada ELL-ile määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud 868 eurot. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt osutas vandeadvokaat ELL-ile määruskaebemenetluses õigusabi 5 tundi ja 10 minutit tasumääraga 168 eurot tunnis. Kuna kolleegium tühistab vaidlustatud ringkonnakohtu määruse kaebuse piiridest väljuvale argumendile toetudes ega anna sisulist hinnangut kaebuses esitatud ELL-i kannatanu seisundit puudutavatele argumentidele, ei saa suurt osa esindajale makstud tasust lugeda vajalikuks ega 2