Obsah (11)

§ 646§ 656§ 392§ 329§ 351§ 435§ 336§ 442§ 641§ 648§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-4534

) § 330 lg 1). Maakohus märkis alles kohtuistungil, milliseid tõendeid tuleks esitada. 6.

1. Maakohus jagas ka tõendamiskoormise ebaõigesti. Hagejal tuleb esmalt tõendada, et kohtuotsust, millega elatis isalt välja mõisteti, ei ole võimalik täita või et see on ülemääraselt raske. Kostjad on esitanud vastuväite, et isa täidab oma ülalpidamiskohustust ja hageja ei ole raha saamist eitanud. Hageja ei ole tõendanud, et eeldused elatise saamiseks asenduskohustusena on täidetud. 6.
2. PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal osundatud sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Lapse isa on suuteline ülalpidamist andma ning laps saab isalt ülalpidamist. PKS 106 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. 4 2-23-4534 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebus on tähtaegne. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee otsustust hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 8.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised

§ 656lg 1 p 5 järgi.

9. Maakohus ei ole olulises ulatuses täitnud eelmenetluse ülesandeid.

§ 392

lg 1 p-de 1– 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 329

lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.

§ 351

lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

§ 351

lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostjate tõendamiskoormus esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

10. Kostjatel ei olnud maakohtu menetluses kuni 31.07.2023 lepingulist esindajat ning kostjad ei valda piisavalt eesti keelt. Kostjad viitasid nii esindaja kui ka tõlgi vajadusele (dtl 78). Samuti oli kostja II tervislik seisund halb (dtl 48, 50 ja 102). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul veendumust, et kostjad said aru neile menetlusega kaasnevatest kohustustest. Kostjad selgitasid kohtuistungil maakohtus, et ei saanud aru, et peavad hagile vastama (dtl 116, ajamärk 00:05:53). Kostja I 15.05.2023 e-kiri ei vasta hagi vastusele esitatud vormi- ja sisunõuetele (

§ 336lg 1 teine lause ja § 394 lg 2).

Samuti ei ole asjas sisuliselt toimunud eelmenetlust, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada tõendeid. Seetõttu võisid kostjad olla arusaamisel, et kohus täidab eelmenetluse ülesandeid kohtuistungil ning kostjatel on võimalik veel tõendeid esitada.

§ 351ja § 392 ei keela kohtul täita eelmenetluse ülesandeid ka kohtuistungil.

5 2-23-4534 11. Menetlusse võtmise määrusega ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud (dtl 46–47). Selgitamiskohustuse (

§ 392

) tulemusena peab menetlusosalistele selgeks saama, millistel asjaoludel on vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, millised nendest asjaoludest on vaidluse all ning kuidas jaguneb tõendamiskoormis. Tõendamiskoormise jaotust ei ole vaja selgitada üksnes siis, kui õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka selgituseta ilmselgelt arusaadav (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15). Alles pärast seda, kui pooled on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esile toonud, on selge, millised asjaolud on vaidlusalused ning vajavad tõendamist. Asja lahendamiseks vajalikud asjaolud selguvad aga pooltele pärast kohtu selgitamiskohustuse täitmist, kui kohus on selgitanud nõude ja vastuväite eeldusi ning tõendamiskoormist. 12. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei saanud maakohus otsust

§ 442lg 8 nõuetele vastavalt põhjendada.

Tulenevalt

§ 392

lg 1 p-dest 1–4 tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel mh selgitada välja kostjate vastuväited hagile ja võimaldada kostjatel esitada tõendeid. 13. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu rikkumised tingivad apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 14.

§ 646

alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge. 15. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuste põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648) (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

16.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6