KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2023, Tallinn K

§ 143lg 2 esimesest lausest, lg-test 2,3 ja 5, §-st 123, Laste

KS §-st 5, § 21 lg-test 1 ja 2, sunniraha määramisel ka TMS § 179 lg-tele 2 ja 4, §-le 183, §-le 261 ning Riigikohtu lahenditele nr 2-1713244, p-le 16.3., 2-16-9408, 3-2-1-4-13, p

2. Kohus nõustus avaldajaga selles, et keegi menetlusosalistest ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu 02.09.2022 määrust, kuigi ka siis tõid menetlusosalised välja, et laps ei soovi isaga suhelda. Kohus juhtis tähelepanu, et tänane olukord on selline, et 02.09.2022 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda ei täidetud, sest laps on keeldunud isaga suhtlemast ning see on ka põhjus, miks avaldaja kohtu poole pöördus. Lepitusmenetluse läbiviimise eeldusena on toodud vanema poolt lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse korduv ja sihipärane rikkumine. Vanemad lepitusmenetluses lapse huve tagavale kokkuleppele ei jõudnud. Puudub vaidlus selles, et 02.09.2022 kohtumäärusega määratud suhtluskorda järgitud ei ole ja suhtlus puudub. Lepitusmenetluse avalduse esitamine oli avaldaja poolt igati õigustatud. Kohus leidis, et lepitusmenetlus tuleb tunnistada TsMS § 563 lg 7 kohaselt ebaõnnestunuks. 02.09.2022 määrusega kinnitatud suhtluskorra täitmine ei ole kohtu hinnangul lapse huvides ja seda tuleks muuta.
3. Riigikohus on tsiviilasjas 2-16-9408 ja ka varasemalt selgitanud, et suhtluskorra kindlaksmääramisel ja lepitusmenetluses on kohtul võimalik suhtluskord määrata ka selliselt, et lapse huvides piiratakse või keelatakse suhtlusõiguse teostamine mingiks ajaks. Riik saab

§ 143

lg-te 3-5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Nii võib kohus

§ 143

lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (

§ 143

lg 5) (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrusele nr 3-2-1-138-16, p 20, 14.03.2012 määrusele nr 3-2-1-6-12, p 19, 17.12.2013 määrusele 3-2-1-4-13, p-dele 69 ja p 78). 17. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et isa ja laps vahel toimus varasemalt suhtlus, mille tõendamiseks on avaldaja esitanud videosid, kuid täna ei saa mööda vaadata sellest, et laps ei soovi kindlameelselt isaga suhelda ja suhtlus ei ole vähemalt alates 2022.aasta kevadest toimunud. Lapse esindaja, kohalik omavalitsus ja ema on avaldanud, et laps on väsinud erinevatest vanemate vahelistest kohtuasjadest, kuhu ta on kaasatud ning laps võiks saada puhkust. Lapse esindaja on välja toonud, et nn puhkus võiks kesta ca pool aastat, s.o kuus

§ 144

sätestab, et vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Kuna lapse ema ei ole isa e-kirjadele reageerinud, tuleb Ql seega vähemalt ajal, kui isa õigus suhelda lapsega on peatatud kuni 31.05.2023, teavitada avaldajat iganädalaseks kirjalikult lapsesse puuduvast (teavet lapse tervise, hariduse ja huvialade kohta jne kohta). Avaldajale sellesisulise iganädalase teavituse saatmisel tuleb Ql lisada lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja e-kirja koopia saajate ringi. 21. Q on korduvalt välja toonud, et ta on püüdnud lapsele selgitada, et ta võiks isaga suhelda, kuid laps ei võta teda kuulda. Lapse esindaja ega ka kohalik omavalitsus ei ole tuvastanud, et ema takistaks lapsel isaga suhtlemast, vaid suhtlemise puudus on siiski tingitud lapse tahtmatusest. Ka kohus ei ole asjas esitatud asjaolude pinnalt tuvastanud, et ema takistaks isa ja lapse suhtlust, kuid samal ajal ei nähtu, et ema ka kaasabi osutaks (nt avab ise arvuti videokõne jaoks ja võtab isa kõne vastu).

§ 143

lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtlus oleks võimalik. Ärakuulamisel arutas kohus pooltega seda, et ema võib vajada nõustamist, kuidas lapsele läheneda ning kuidas selgitada lapsele lapse ja isa suhte tähtsust ning kuidas last isaga suhtlemiseks/kohtumiseks ette valmistada. Lapse ärakuulamisel avaldas laps (sama avaldas laps ka lastekaitsele, vt 22.11.2022 seisukohta), et viimased korrad kui laps isaga suhtles, siis isa karjus tema peale. Kohus märkis, et isal tuleb samuti arvestada lapse tunnetega ning emotsioonidega ja et usaldusliku suhte taastamine võtab aega. 22. Tuginedes

§ 134

lg-le 3 leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud teha mõlemale vanemale ettekirjutus ajaks kui lapsel on isaga suhtlemisest paus, et pärast suhtluskorra 7 2-22-2466 taastumist, oleksid ka vanemad ise ettevalmistatud ja teeksid omavahel koostööd. Selleks määras kohus, et ema peab tegema koostööd kohaliku omavalitsusega ja käima nõustaja juures. Juhul kui nõustaja näeb ette, et ka laps peaks käima nõustaja juures/teraapias, tuleb emal lapse osavõtt tagada. Ema kohustub andma hiljemalt 31.05.2023 kohalikule omavalitsusele teada nõustamise tulemuslikkusest. Kohus määras, et isa on kohustatud läbima vanemluskoolituse või käima nõustaja juures ning esitama sellekohaseid tõendeid lapse elukohajärgsele omavalitsusele samuti hiljemalt 31.05.

2. Kohus kordas, et vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse huvides ning see peaks jätkuma pärast kohtu poolt antud suhtlusõiguse peatumise lõppemist 01.06.
3. Arvestades asjaolu, et laps ei ole viimastel aastatel isaga suhelnud, tuleks isal ja lapsel üksteist taas tundma õppida. Isa ja lapse suhte taastamine ei ole võimalik olukorras, kus nad üldse kohtuda ei saa. 02.09.2022 lahendis on Harju Maakohus seda arvestanud, määrates kindlaks astmelise suhtluskorra. Kohus leidis, et alates 01.06.2023 on põhjendatud kehtestada suhtluskord sarnaselt nagu Harju Maakohus 02.09.2022 kohtumääruses kehtestas suhtlusõiguse peatumist arvesse vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis toodule.
4. Avaldaja on taotlenud suhtluskorda rikkuva vanema suhtes rakendada neid meetmeid, mida seadus ette näeb. Arvestades, et laps ei ole kaua aega isaga suhelnud ega kohtunud, ei ole käesolevalt põhjendatud jõu kasutamine, kuid kohtumääruse täitmise tagamiseks on põhjendatud sunniraha kohaldamine Q suhtes. Sunniraha määramine võib ka motiveerida ema nõustamise edukale läbimisele ning teha igakülgset koostööd isa ja lapse suhtluse taastamiseks. Määruskaebus
5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada selle resolutsiooni punktide 1; 2 ja 3 osas ja teha asjas uus lahend, millega määrata järgnev suhtluskord: Lahendi jõustumisest esimese kolme kuu jooksul on lapse isal Xl õigus rääkida lapsega Cga iga nädal videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19.00-st kuni kella 20.00-ni. Videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema Q), videokõne kestvusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga ning lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale teada andma e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel küsimused/teemad, millest lapsega vesteldakse. Käesoleva määruse jõustumisest neljandast kuust alates on lapse isal Xl lisaks videokõnede teel suhtlemisele õigus veeta lapsega Cga aega iga kuu ühel nädalavahetusel reedel peale kooli kuni pühapäeva õhtuni selliselt, et kohtumiste juures võib viibida ka lapse ema Q ning kohtumised on ilma ööbimiseta, lapse isa arvestab lapse väljakujunenud päevarütmi (kool, trennid, üritused vms) ning kohtumised toimuvad Eesti Vabariigis. Reedene kohtumine toimub kella 17.00-st kuni kella 20.00-ni, laupäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 20.00-ni ja pühapäevane kohtumine toimub kella 11.00-st kuni kella 19.00-ni. Kohtumise kuupäeva algusest ja kohtumispaigast teavitab lapse isa lapse ema ette e-kirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel vähemalt üks kuu. Lapse isal Xl on õigus lapse sünnipäeval, enda sünnipäeval ja isadepäeval lapsega Cga videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel suhelda väljaspool käesoleva määrusega reguleeritud suhtluskorda selliselt, et lapse isa kohustub kaks päeva enne videokõne toimumise päeva lapse emale Qle ette teada andma ekirja või sõnumite (SMS, Skype, Viber, Messenger vms) teel videokõne toimumise kuupäevast. Kui Q ei täida eeltoodud lapsega suhtlemise korda või takistab seda, siis on kohtutäituril õigus määrata Qle sunniraha. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta nende endi kanda. 8 2-22-2466
6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lahendi tegemisel rikkunud materiaalja menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus on sisustanud ja kohaldanud

§ 123lg 1, § 134 lg 3; § 143; Laste

KS § 21 ja TsMS § 563 ebaõigesti.

1. Isale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik peatada midagi, mida ei ole toimunud. Lapse isa pole lapsega kontaktis olnud alates aprillist
2. Isa jaoks on ootamatu lahendus, kus kohus halvendab isa seisukorda olukorras, kus lapse ema ei täida suhtluskorda ja asjaoludest selgub, et kõigi menetlusosaliste seisukohad on samad, mis varasemas menetluses, mis lõppes 02.09.2022 suhtluskorra kindlaks määramisega. Isa arvates ei esine olukorda, mis põhistaks või annaks aluse väita, et lapse huvides on isaga suhtlemise peatamine. Juba varasemas menetluses väljendas laps esindajale ja kohtule seisukohta, et ei soovi isaga suhelda. Sellele vaatamata nägi kohus septembris ette, et suhtluskord on põhjendatud ja lapse huvides.
3. Kohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kogu kaasus viitab sellele, et ema ei taha, et laps ja isa suhtleksid ega ole selle nimel pingutanud. Ema on kogu aeg teadnud, et isa soovib suhelda. Hiljemalt 13.04.2022 tekkis emal kohustus võimaldada suhtlust lapse ja isa vahel, kuid ema pole selleks midagi teinud. Piisavaks ei saa lugeda ema tõendamata väiteid, et ta proovib lapsega rääkida, aga laps keeldub ja tema rohkem midagi teha ei saa. Suhtluse peatamine ei kaotada ära vanemate vahelisi pingeid ega toimuvaid kohtumenetlusi. Suhtluse peatamine ei paku lapsele ka mingit abi, vaid loob hüpoteetilise olukorra, et äkki laps tahab isaga suhelda 6 kuu pärast. On selge, et ema teadlikult eirab kohtumäärusi, ei austa kohut ega isa õigust lapsega suhelda ning võõrandab last järjepidevalt isast. Isa on korduvalt emale selgitanud, et on nõus loobuma kõigist kohtuvaidlustest, kui ema on nõus omavahel asjad läbi rääkima ja lahendusi otsima. Viimati tegi lapse isa seda 30.11.2022 ärakuulamisel. Ema pole ühelegi palvele kuidagi reageerinud.
4. On põhjendatud kahtlustada, et ema on jaganud isa ja kohtumenetluste tausta kohta lapsele eksitavat infot, mis on tekitanud lapsele isast vale mulje. Sellises olukorras on küsitav, kuidas on lapse huvides see, kui jätta eelduslikult abi vajav laps ema meelevalda. On küsitav, et kas ema saab lapse eest hoolitsemisega hakkama, sest kui laps on tõesti nii stressi ja raskes seisus, kui ema jutust mulje jääb, siis on tegemist abivajava lapsega, kellele lapse ema on keeldunud abi otsimast aastaid ja selge on see, et ema ise vajalikku abi lapsele tagada ei suuda.
5. On selge, et lapse vajadus (parim huvi) ja soov ei ole võrdväärsed ja sama kaaluga. Unustada ei tohi, et laps on kõigest 11-aastane ja mitu aastat olnud olukorras, kus ema on asetanud kogu isaga suhtlemise vastutuse lapse õlule. Kõik menetlusosalised peavad mõistma, et lapse huvides on isaga suhtlemine, mis tähendab ka seda, et ema ei saa mitte suhtlemise õigustuseks tuua seda, et laps emale väidetavalt kinnitab, et ei soovi isaga suhelda. Isa arvates ei ole ühtegi elulist argumenti, millest saaks järeldada, et isaga mitte suhtlemine tooks kaasa lapse stressitaseme languse ja ühel hetkel ka soovi isaga suhelda. Ükski menetlusosaline ei ole menetluses välja toonud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et lapsel oleks midagi viga, et laps oleks stressis, vajaks nõustaja abi, ei saaks koolis hakkama vms.
6. Arusaamatuks jääb, kuidas on lapse huvides suhtluskorra muutmine ja isa ning lapse suhtlemise peatamine. Arusaamatuks jääb ka see, millele tuginedes on kohus jõudnud seisukohale, et lapsega suhtlemise tingimuseks on, et isa läbib vähemalt 1 vanemlusega seotud koolituse. Isa meelest pole sellise tingimuse seadmine põhjendatud ja vajalik ega aita kuidagi kaasa tekkinud olukorra lahendamisele. Lahenduseks saab olla kas see, et ema astub koheselt mingi sisulise sammu (nt viib lapse nõustaja juurde või tekitab videokõne isa ja lapse vahel vms) või võetakse kasutusele need sunnimeetmed, mida TsMS sellises olukorras ette näeb. Lapse huvides ei ole lahendus, kus kohus piirab isa suhtlemise õigust lapsega kuni 31.05.
7. 9 2-22-2466 Lapse isa sooviks on, et laps ja isa suhtleksid. Täna tõendid selle kohta, et suhtlemine pole lapse huvides puuduvad. Lapse enda sõnale liiga suure kaalu andmine ei ole põhjendatud, seda eriti olukorras, kus on alus arvata, et ema on aastaid tegutsenud selle nimel, et laps ja isa ei suhtleks. Menetlusosaliste seisukohad
8. Lapsele määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Isa tegevus jääb kohati arusaamatuks. Isa ei suuda teha kaalutletud otsuseid, kuna käesoleval hetkel oleks lapse isal juba olnud võimalik lapsega suhelda. Selleks tuli vaid võimaldada lapsele puhkust vaidlustest. Selle asemel avaldab isa, läbi määruskaebuse esitamise, lapsele täiendavalt survet, kuigi lapse esindaja on korduvalt välja toonud, et laps on vaidlustest väsinud. Lapse esindaja poolt on juba maakohtus välja toodud, et probleem ei ole mitte emas, vaid laps ise ei soovi isaga suhelda ning laps on selgitanud, et ema temale isaga suhtlemisel takistusi ei tee. See, et laps isaga suhelda ei soovi, on lapse tahe. Laps ei ole esindajale teada andnud, et ema oleks temal takistanud isaga lapse suhtlemist. Laps on kinnitanud, et temale meeldib koos emaga elada. Lapse esindaja on seonduvalt telefonivestlustega üritanud lapsele selgeks teha, et need on vajalikud ja laps peaks isaga suhtlema. Laps andis mõista, et ei soovi isaga suhelda ega nõustunud ühegi esindaja poolt pakutud suhtlemise variandiga. Koolituse läbimine aitab isal arvestada lapse huvidega ning teeb arusaadavamaks, et mitte ainult isal on õigused, vaid selgitab ka, et lapsel on õigused. Isa peaks arvestama, et laps on korduvalt selgitanud, et on vaidlustest väsinud ega soovi enam käia nõustajate või teiste isikute juures ja suhelda isikutega, kellega ta on sunnitud suhtlema seonduvalt vanemate konfliktiga.
9. Eestkosteasutus määruskaebust ei toetanud, kuna see ei vasta lapse huvidele. Ema on olnud peale kohtumääruse tegemist lastekaitsetöötajaga kontaktis ning andis teada, et plaanib minna terapeudi juurde, kellega on juba varasemalt olnud hea kontakt olemas. Ema sõnul on vahepeal toimunud Ühendkuningriigis kolm kohtuistungit, mis ei aita kaasa isa ja lapse usaldusliku suhte taastamisele. Ema on saatnud igal nädalal lapse isale kirjalikult teavet lapse kohta ning lisanud vastavalt kohtumäärusele koopiasse lastekaitsetöötaja. Isa on ema kirjadele vastanud ning väljendanud rahulolematust selles osas, mida ema on otsustanud lapse kohta jagada. Isal puudub arusaam isa ja lapse vahelise usaldusliku suhte taastamisest, arvestades lapse huvide ja vajadustega. Kaebus jätab mulje, et isa ei ole valmis omalt poolt panustama sellesse, et õppida varateismelise tütrega suhtlema ja tema vajadustega arvestama. Isa jätkab endiselt kohtumenetlusi Ühendkuningriigis, mis samuti ei aita kaasa lapse usalduse taastumisele isa suhtes. Laps on eestkosteasutuse hinnangul kurnatud ning väljendanud mitmel korral nii lastekaitsetöötajale kui kohtunikule, et soovib, et ta rahule jäetakse.
10. Ema leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Isa ei suuda hinnata, mis on lapse huvides. Kõik spetsialistid nii Eestis kui Suurbritannias on leidnud, et laps vajab puhkust ning keeldub hetkel isaga suhtlemast. Arvestades intervjuude arvu, tuleks mõista ja aktsepteerida, et see on lapse arvamus. Ema ei nõustu, et isa on lapsega valmis suhtlema. Detsembri keskel intervjueeris isa Suurbritannia Lastekaitse Ülemkohtu esindaja, kes märkis oma ettekandes, et isa hetkel pole valmis lapsega suhtlema. Isa on täis kättemaksu, viha ja olukorra tagasilükkamist ning tahab emale kätte maksta. Tegelikult isa ei huvita lapse tulevik. Isa avaldas intervjuus soovi, et laps elaks temaga koos Hispaanias. Temalt küsiti, kas tal on aimu, kui palju pinget see kolimine lapsele tekitab. Oma vastuses kinnitas isa, et teda ei huvita, kuidas tema soovid hakkavad lapse seisundit mõjutama. Spetsialist tegi kindlaks, et isa ei tegutse lapse huvides. Ema arvamus on, et isa peaks läbima teraapia ja koolituse, nagu maakohtu määrus soovitas. Isa ei mõista kogu vastutust, mida ta 5 aastat pole kandnud. Arvestades seda, et isa elatist ei maksa, eeldab ta, et trahv makstakse lapse elatisrahast, mis ei sea lapse huve esiplaanile. On kahetsusväärne, et isa usub, et tema ja lapse vahelises puudulikus suhtluses on süüdi ema. See näitab, kui väga ta ei 10 2-22-2466 lepi olukorraga ega kahetse oma tegusid. Ema täitis maakohtu määrust ja saatis isale infot, kuid isa heitis emale ette peaaegu igat kirja fraasi. Ema palus isal saata fotod, et neid lapsele näidata, lootuses, et see võib teda huvitada ja isa peale mõtlema panna. Kahjuks vastas isa viha täis kirjaga. Ema püüab aidata, kuid saab vastuseks ainult šokki ja stressi. Kui isa ei taha oma last kuulata, siis oleks hea kuulata professionaalide arvamust, kes on lapsega korduvalt vestelnud. Menetluse edasine käik
11. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib vaidlustatud maakohtu 09.01.2023 määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud isa poolt, so resolutsiooni punktide 1 – 3 osas. Ema maakohtu määrust vaidlustanud ei ole.
14. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS §
16. Arvestades, et isa avaldus suhtluskorra kindlaks määramiseks on esitatud 15.02.2022 (I kd, tlk 1), on maakohus isa 14.10.2022 avalduse menetlemisel TsMSRS § 26 lg-le 2 tuginedes õigesti lähtunud kuni 31.08.2022 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus redaktsioonist, mille TsMS § 563 lg 7 sätestas, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
17. Kuna maakohus tuvastas, et lapse vanemad ei ole lepitusmenetluseks valmis (II kd, tlk 94 pöördel), oli kohtul seadusest tulenevalt kohustus teha määrus, millega tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Ka kohtupraktikas on sedastatud, et juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest (vt RKTKm 19.02.2020, 2-17-13244, p 16.2). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul seaduslik alus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.
18. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on

§ 123lg-t 1, § 134 lg-t 3, §-i 143 ja Laste

KS §-i 21 vääralt kohaldades alusetult peatanud isa ja lapse suhtluse kuni 31.05.2023. 11 2-22-2466 42.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 134

lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid.

§ 143

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. LasteKS § 21 lg 1 sätestab, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulasid lapse maakohtu menetluses ära nii eestkosteasutus, lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka maakohus. Kõigile neile avaldas laps, et ta isaga suhelda ei soovi, et isa on tema peale varem karjunud ning öelnud ema kohta inetuid asju, ta on pidevatest kohtuprotsessidest väsinud ja tüdinud (II kd, tlk 76, 94), soovib rahu ning tal ei ole mingit soovi isaga suhelda (II kd, tlk 90 pöördel ja 91, 94 ja 94 pöördel), ta ei soovi isa häält kuulda ega teda video vahendusel näha, isa on talle niipalju kannatusi põhjustanud ning tema suurim soov on, et isa ta rahule jätaks (II kd, tlk 96 ja 96 pöördel). Nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja jõudsid maakohtu menetluses seisukohale, et lapse huvides ei ole tema sundimine isaga videokõnede teel suhtlema ning laps vajaks aega ja puhkust (II kd, tlk 76 pöördel, 91 pöördel, 98, 109 pöördel). Lapsele määratud esindaja hinnangul võiks see aeg olla kuus kuud (II kd, tlk 109 pöördel).
2. Eeltoodust tulenevalt on väär määruskaebuses toodud arusaam, et menetluses ei ole esitatud väiteid või tõendeid, millest nähtuks, et alus isa ja lapse suhtlusõiguse piiramiseks puudus sootuks. Laps on nii tema enda kui teda ärakuulanud isikute vahetu taju ja seletuste kohaselt ilmselgelt olnud vanemate vahelistest konfliktidest, isa käitumisest lapsega kui ka kohtumenetluste algatamisest ja lapse kaasamisest nendesse, häiritud ja tüdinud kuni soovimatuseni isaga suhelda. Kuivõrd käesolev asi on hagita asjaks tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 8, võis maakohus TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
3. Määruskaebuse esitaja väide, et suhtluse peatamine ei paku lapsele mingit abi, on ringkonnakohtu hinnangul oletuslik ja põhistamata. Vaidlustatud määrusest on selgelt arusaadav, et kohus arvestas isa ja lapse suhtluspausi määramisel eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamustele tuginedes nii sellega, et laps saab puhata ja vajadusel abi terapeudilt või nõustajalt, kui ka isa võimekusega saada aru lapse vajadustest ning nendega arvestada. Võttes arvesse nii eeltoodut kui asjaolu, et kohtupraktika kohaselt ei ole lapse sundimine isaga kohtuma lapse huvides (vt RKTKm, 06.04.2018, 2-15-16111, p 17),

§ 143

lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm, 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2), puudub ringkonnakohtul seaduslik alus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 2.

1. tühistamiseks. Isa ja lapse suhtluse peatamine kuni 31.05.2023 on olnud igati põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et ema pingutused lapse ja isa suhtluseks on vähesed või olematud. 12 2-22-2466
3. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kuigi eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja ning kohus ei tuvastanud, et ema takistaks lapsel isaga suhtlemast, ei selgunud samal ajal ka seda, et ema suhtluses kaasabi osutaks. Kohus selgitas, et

§ 143

lgst 2 tulenevalt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kohus rõhutas, et ka ema on kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtlus oleks võimalik. Tuginedes eeltoodule ning ärakuulamisel arutatule selle üle, et ema võib vajada nõustamist (II kd, tlk 94), kuidas lapsele läheneda ja temale selgitada isaga suhte tähtsust ning kuidas last isaga suhtlemiseks ette valmistada, määras maakohus põhjendatult emale suhtluspausi aegseks kohustuseks teha kohaliku omavalitsusega koostööd ja käia nõustaja juures (resolutsiooni punkt 2.2.2). Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata ka punkti 2.2.

1. osas.
2. Seaduslikku alust ei ole ringkonnakohtul ka määruse resolutsiooni punkti 2.2.
3. tühistamiseks, arvestades, et määruskaebusest ei nähtu vastuolus TsMS § 662 lg 1 p-ga 4 ja lgga 2 põhjendusi, milles seisneb maakohtu poolne rikkumine teha emale lapse ja isa suhtluspausi ajaks ettekirjutus anda isale lapsega seonduva kohta kirjalikku teavet. Tsiviilasja materjalide põhjal on tuvastatav, et isa ise tugines maakohtu menetluses väitele, et ema tema kirjadele vastanud pole (II kd, tlk 94). Arvestades seda ja maakohtu määratud suhtluspausi ei saa maakohtule eelnimetatud ettekirjutuse tegemine olla kuidagi etteheidetav.
4. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et isa kohustamine läbima vanemlusega seotud koolitust või käia nõustaja juures, ei ole põhjendatud ega vajalik.
5. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt oli selle ettekirjutuse mõtteks see, et pärast suhtluskorra taastumist oleksid vanemad ettevalmistatud ja teeksid omavahel koostööd. Sealjuures tugines maakohus nii sellele, et vanematel puudus valmidus lepitusmenetluseks, kui ka lapse poolt avaldatule, et viimastel kordadel isaga suheldes karjus isa tema peale. Kohus rõhutas, et isal tuleb arvestada lapse tunnete ja emotsioonidega ning usaldusliku suhte taastamine võtab aega. Maakohtule ei ole põhjendamiskohustuse rikkumise etteheidetav. Lisaks eeltoodule tuleb maakohtu eelnimetatud ettekirjutust igati põhjendatuks pidada ka määruskaebemenetluses selgunud asjaoludel.
6. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa otsis maakohtu määratud suhtluspausi ajal lapsega ikkagi kontakti. Ema sõnul pani isa lapse kooli ees asuva bussipeatuse ootepaviljoni seintele fotod endast koos lapsega (III kd, tlk 21, 21 pöördel), millest laps sai närvivapustuse, tal oli häbi ja teised lapsed naersid tema üle (III kd, tlk 20 pöördel). Kuigi laps väljendas isale saadetud sõnumites oma pahameelt, ei saanud ta vastuseks mingit selgitust ega vabandust. Laps ei soovi pärast juhtunut enam isaga suhelda (III kd, tlk 22, 23). Lapse heaolu spetsialisti hinnangul valmistas isa käitumine lapsele piinlikkust ning tekitas temas veel rohkem trotsi isa suhtes (III kd, tlk 43 pöördel). Isa ei ole määruskaebemenetluses ema eeltoodud väiteid ümber lükanud, sh eelkirjeldatud fotode ülespanekut selgitanud, kuigi võimalus selleks oli muuhulgas isa poolt 04.10.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise käigus.
7. Lisaks nähtub ema esitatud dokumentidest tõepoolest, et Suurbritannia kohtuasjas nr FD21P00142 detsembris 2022 toimunud ärakuulamisel avaldas isa perekonnaasjade kohtu nõunikule küll seda, et laps peaks elama temaga, kuid konkreetseid plaane lapse elukorralduse osas isal polnud. Isa arvates võiksid nad lapsega elada kus iganes, Ühendkuningriigis või Hispaanias, laps võiks elada ka tema vanemate juures. Isal pole lapse jaoks kooli valmis vaadatud. Nõuniku erialase hinnangu kohaselt puudus isal ülevaade sellest, kuidas mõjutab last elama asumine riiki, kus ta kunagi varem ei ole elanud, konkreetsete plaanideta tema hariduse ja emaga suhtlemise kohta ning kuidas ta tegeleks emotsionaalse stressiga, mida kogeks emast 13 2-22-2466 lahusoleku tõttu. Isa näis unustavat asjaolu, et laps peab saama uued sõbrad ja kohanema Hispaania eluviisiga, mis erineb kultuuriliselt kõigest, millega ta on senini tuttav olnud, olles emast eemal. Kolimine Ühendkuningriiki tähendaks lapse jaoks järjekordset kolimist ja kohanemist. Nõunik leidis, et isa on ajendatud kättemaksust, millega seoses ei võtnud ilmselt arvesse ka lapse vanust ja sugu. Isa on näidanud, et ei ole võimeline lapse emotsionaalseid vajadusi rahuldama. Kui vastab tõele, et isa on töötu, ei saaks isa rahuldada ka lapse füüsilisi ja hariduslikke vajadusi. Toodust johtuvalt ei toetanud nõunik ka isa taotlust saata laps tema hoole alal või Ühendkuningriiki (II kd, 190, 192, 197 pöördel, 198, 200, 200 pöördel, 201, 201 pöördel, III kd, 62, 64, 69, 69 pöördel, 71 pöördel, 72, 72 pöördel).
8. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel avaldas laps, et peale (fotodega) juhtunut enam oma isa ei usalda ja temaga suhelda ei soovi ning on kõigest tüdinenud, kuna on isa tõttu kaasatud lõpututesse ärakuulamistesse ja kohtuskäimistesse, isa ei ole tema vastu huvi tundnud, midagi maksnud ega tema vajadustest hoolinud, sh kaarte, kingitusi või lilli saatnud ning laps ei usu, et isa temast tegelikult hoolib (III kd, tlk 56). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul selge, et laps on aastaid tundnud puudust isast, kes temast hooliks ning kurnatud sellest, et isa temalt ainult nõuab, arvestamata lapse soovide, vajaduste või õigustega. Seega oli maakohtu poolt isale tehtud ettekirjutus, läbida hiljemalt 31.05.2023 vanemluskoolitus või käija nõustaja juures, igati põhjendatud ja asjakohane.
9. Kuigi maakohtu määratud tähtaeg seoses eelnimetatud ettekirjutuse täitmisega on möödunud, tuleks isal siiski kaaluda oma vanemlike oskuste arendamise võimalusi või nõustamise läbimist. Ringkonnakohus osundab, et isa eelkirjeldatud tegevus fotodega jääb määruskaebuse väite, mille kohaselt soovib isa lapsega suhelda, taustal ka arusaamatuks, arvestades, et isa pole lapsele juhtunut seni selgitanud ja selle kõige tagajärjel süvenes lapse soovimatus isaga suhelda veelgi.
10. Teiseks väärib märkimist, et kuigi lapse pikalt kestnud igatsus temast hooliva, teda mõistva ja tema arengut toetava isa järele on käesolevaks hetkeks päädinud pettumuse ja lootusetusega, ei avaldanud laps siiski sellele, kui isa saadaks talle kaarti või lilled, vastuseisu (III kd, tlk 56). Toodust johtuvalt võiks isa, vaatamata asjaolule, et maakohtu määrus on selle jõustudes täitedokumendiks (vt RKTKm, 19.02.2020, 2-17-13244, p 16.3), kaaluda võimalust alustada lapsega suhtluse taastamist temale sooja ja sõbraliku kirja saatmisest ning tema meelespidamisest tähtpäevadel, nagu on soovitanud eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja (II kd, tlk 110, III kd, tlk 43 pöördel ja 48). Sisuliselt sama soovitas ka Suurbritannia kohtumenetluses osalenud nõunik (II kd, tlk 201 pöördel, III kd, tlk 73). Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
11. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus, välja arvatud lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 määruskaebuse esitaja kanda. Lapsele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning määrab kindlaks eraldi määrusega.
12. Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest. (allkirjastatud digitaalselt) 14 2-22-2466 /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 15