← Eesti

2-23-3180/26

Obsah (8)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 150§ 173§ 168

2-23-3180 K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 14. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-3180 Tsiviilasi A. P.’i hagi R. P.’i vas

§ 661

lg 4 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  2. veebruaril 2023 saabus Viru Maakohtusse A. P.’i hagi R. P.’i vastu ühisvara jagamise nõudes.
  3. Viru Maakohtu
  4. märtsi 2023 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg 14 päeva korrektse hagiavalduse esitamiseks.
  5. Hageja esindaja esitas
  6. märtsil 2023 kohtule hagi täpsustuse koos tõenditega. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid xxxx ning lahutasid abielu xxxx. Vahetult peale abiellumist omandas kostja 18.11.2014 oma vanaemalt A. S. kinnistu registriosa numbriga xxxx Xxxx. Kinnistu koosnes kahest registriüksusest: xxxx pindalaga 19.47 ha ja xxxx pindalaga 7.64 ha. Esimesena märgitud katastritunnusel asus kaks elamut, millest üks jäi kostja vanaema kasutusse ning teine elamu oli elamiskõlbmatu ning hageja ja kostja asusid seda ühiselt renoveerima. Renoveerimise käigus vahetati palgid, põrandad, valati seestpoolt uus vundament, paigaldati maja vooderdus ja soojustus, uued aknad, katus, majja toodi sisse vesi ja kanalisatsioon ning teostati täielik siseviimistlus. Samuti rajati maja ümber haljastus. Seega, kuigi kostja omandas kinnisasja kinke teel, parendati kinnistul asuvat elamut olulisel määral abielu ajal ühiste rahaliste vahenditega. Kostja võõrandas 01.06.2022 2

(6)2-23-3180 Xxxx kinnistu ning 09.06.2022 on kinnistu uue omanikuna sisse kantud R. H.. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tellida kinnisasjale eksperthinnangut, kuid olles kursis teostatud tööde hindadega (sh olles ise teinud haljastuse ja kogu majaümbruse korrastuse), hindab hageja vajalike ja kasulike kulutuste väärtuseks kokku 36 000 eurot, mille hüvitamist poole osas, so summas 18 000 eurot ta soovib.
  1. Hageja sõlmis 09.05.2019 B AS-iga laenulepingu, mille alusel sai laenu summas 10 630 eurot. Laen oli võetud kostja kinnistul asuva kõrvalhoone ehituseks. Laenu tasumise lõpptähtaeg on 13.05.2024 ning laenujääk abielulahutuse kuupäeva seisuga xxxx oli 6 463.10 eurot. Laenumakseid tasub jätkuvalt hageja ning seega soovib, et kostja hüvitaks ½ laenujäägist summas 3 231.55 eurot.
  2. Abielu ajal omandasid pooled järgmise vara: 1) 08.01.2021.a. omandatud kinnisasi registriosa numbriga xxxx, mille ühisomanikud xxxx kaasomandist nad on, so garaaž asukohaga Xxxx. Hageja esitab garaažiboksi väärtuse tõendamiseks müügikuulutuse, kus analoogne garaaž xxxx on müügis hinnaga 2500 eurot, hageja märgib poolte ühisvarasse kuuluva garaažiboksi väärtuseks 1500 eurot; 2) Oktoobris 2019 omandatud sõiduauto xxxx reg.nr xxxx v.a. 2008, mille eest pooled tasusid 4 500 eurot. Analoogne sõiduk on Auto24 portaalis müügis hinnaga 7 250 eurot, hageja märgib sõiduki väärtuseks 4 000 eurot; 3) 08.02.2018 järelmaksulepinguga ostetud külmkapp LG, soetamisväärtus 1000 eurot – väärtusega 800 eurot; 4) 18.03.2017 järelmaksulepinguga ostetud pesumasin, soetamisväärtus 349,80 eurot – väärtusega 200 eurot; 30.10.2019 järelmaksulepinguga ostetud õhksoojuspump, soetamisväärtusega 1 985.95 eurot – väärtusega 1 600 eurot; 5) 29.08.2016 I laenuga ostetud traktor Belarus soetamisväärtusega 1 898.31 eurot – väärtusega 1400 eurot. Kokku vara 9500 eurot väärtuses. Kõik eespoolnimetatud esemed jäid peale lahutust kostja kasutusse. Kuigi hageja pöördus peale abielu lahutamist kohe kostja poole sooviga ühisvara jagada, siis kostja hageja pöördumisele ei reageerinud ning jätkas ainuisikuliselt ühisvara kasutamist. Hageja on nõus, et kogu ühisvara jääb kostjale, kuid ta soovib, et kostja hüvitaks talle tema osa rahas.
  3. Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: Kohustada R. P.i andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, milles pooled lepivad kokku, et lõpetavad ühisomandi kinnistule asukohaga Xxxx registriosa numbriga xxxx, mille kohaselt jääb kaasomandi osa suurusega xxxx R. P.i omandisse ning mõista R. P.ilt välja hüvitis A. P.i kasuks summas 750 eurot. Jätta sõiduauto xxxx reg.nr xxxx, külmkapp, pesumasin, õhksoojuspump, traktor Belarus kostja ainuomandisse ning mõista temalt välja hüvitis hageja kasuks summas 4 750 eurot. Mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele tehtud kulutuste eest summas 18 000 eurot ning A. P.i ja B AS vahel 09.05.2019 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 3 231.55 eurot. KOSTJA VASTUS
  4. 29.05.2023 esitatud vastuses kostja toob välja, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: Hageja ja kostja abiellusid xxxx ning lahutasid abielu xxxx. Vahetult peale abiellumist omandas kostja 18.11.2014 oma vanaemalt A. S. kinkelepinguga kinnistu registriosa numbriga xxxx Xxxx, kuhu pooled asusid ühiselt elama. Kostja võõrandas 01.06.2022 Xxxx kinnistu ning 09.06.2022 on kinnistu uue omanikuna sisse kantud R. H., kes on kostja õde. Kostja jäi ise kinnistul 3
(6)2-23-3180 asuvasse elamusse sisse elama ja kasutab kinnistut igapäevaselt. Hageja ja kostja ühisvarasse kuulub 08.01.2021 soetatud kinnisasi registriosa numbriga xxxx, mille ühisomanikud xxxx kaasomandist nad on, s.o garaažiboks asukohaga Xxxx.
  1. Pooled ei parendanud Xxxx kinnistul asuvat elamut olulisel määral ühiste rahaliste vahenditega, vaid elamut parendati kostja isiklike vahendite eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kulutusi kõnealusteks parendustöödeks. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja on enda või poolte ühiste vahendite eest elamut parendanud, siis parendustööde summa 36 000 eurot on tõendamata ja ülepaisutatud.
  2. Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt 09.06.2019 ainuisikuliselt sõlmitud laenulepingul B AS-iga oleks mistahes puutumus kostja kinnistul asuva kõrvalhone ehitusega. Kostjale tuleb kõnealune hageja laen täieliku üllatusena ning kostja ei ole olnud kõnealusest laenust teadlik. Tegemist on tavalise tarbimislaenuga ja laenulepingust ei kajastu, et see oleks seotud Xxxx kinnistuga või sellel asuva kõrvalhoone ehitusega. Kostja ei võta omaks hageja seisukohta, et kõnealust laenuraha on kasutatud kostja omandis oleva kinnisasja huvides s.o mistahes kinnistul asuvate hoonete ehitus- või parendustöödeks.
  3. Kostja ei nõustu, et poolte ühisomandis oleva garaažiboksi väärtus on 1 500 eurot, sest garaažiboksi tegelik väärtus ei ole kostjale teada. Õiglast hinda oleks võimalik leida üksnes läbi kinnisvara ekspertiisi, mille käigus selguks garaažiboksi tegelik turuväärtus käesoleva hetke seisuga, arvestades garaažiboksi tehnilist seisukorda jne. Kostja ei ole nõus garaažiboksi kaasomandi lõpetamisega selliselt, et see jääks kostja ainuomandisse, sest kostjal ei ole garaažiboksi soetamise vastu huvi ega ka reaalselt võimalust. Kostja hinnangul oleks see mõistlik müüa avalikul enampakkumisel. 11.Xxxx reg.nr xxxx ei ole käesoleval hetkel enam kostja omandis ega valduses. Sõiduk ei ole kunagi kuulunud poolte ühisvara hulka, vaid oli kostja lahusvara, sest see soetati kostja isiklikest vahenditest ja kostja isiklikuks otstarbeks. Sõiduki ostuga seotud laenumaksed on eranditult kandnud kostja ainuisikuliselt. Kostja on kasutanud kõnealust sõidukit üksnes ainuisikuliselt kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et sõiduk siiski kuulus poolte ühisvarasse, siis ei nõustu kostja sellega, et sõiduki väärtus oleks 4 000 eurot. Kostja hinnangul on konkreetse sõiduki turuväärtus käesoleval hetkel 2 000 eurot.
  4. 08.02.2018 järelmaksulepinguga ostetud külmkapp LG, soetamisväärtus 1 000 eurot. Kostja ei nõustu, et külmkapi väärtus käesoleval hetkel oleks 800 eurot. Tegemist on vana, amortiseerunud ja mittetöökorras külmkapiga, mille reaalne väärtus käesoleval hetkel on kostja hinnangu maksimaalselt 50 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et külmkapi väärtus oleks 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja hüvitisnõue summas 400 eurot. 18.03.2017 järelmaksulepinguga ostetud pesumasina, soetamisväärtus 349.80 eurot. Pesumasin ei ole kostja valduses, hageja viis kõnealuse pesumasina minema pärast kooselu lõppu. Lisaks sellele ei nõustu kostja pesumasina väärtusega, kuivõrd tegemist on ilmselgelt vana ja amortiseerunud masinaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja hüvitisnõue summas 100 eurot. 30.10.2019 järelmaksulepinguga ostetud õhksoojuspump, soetamisväärtusega 1 985.95 eurot. Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud õhksoojuspumba väärtusega. Arvestades, et õhksoojuspump on defektiga (läheb talvel jäässe), on kostja hinnangul õhksoojuspumba maksumus maksimaalselt 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole 4
(6)2-23-3180 põhjendatud hageja hüvitisnõue summas 800 eurot. 29.08.2016 I laenuga ostetud traktor Belarus soetamisväärtusega 1 898.31 eurot. Traktorit ei ole kostja valduses ega kasutuses ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja hinnangul võõrandas hageja ise selle traktori juba poolte abielu kestel ning rohkem ei tea kostja kõnealusest traktorist mitte midagi. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja hüvitisnõue summas 700 eurot.
  1. Kuigi hageja ei ole tõendanud ja kostja ei võta omaks, et hageja oleks abielu kestel enda- või poolte ühiste vahendite eest teinud kostjale kuulunud kinnistule mistahes kulutusi, kandis kostja pärast poolte kooselu ja abielu faktilist (mitte juriidilist) lõppemist s.o 05.11.2021 hagejale aumehelikult 10100 eurot (lisa 3) eesmärgiga, et korvata võimalikud hageja panused kostjale kuulunud kinnistul ja ebameeldivused, mis on seotud poolte ühise kooselu- ja selle lõppemisega kostjale kuulunud kinnistul.
  2. Tuginedes eeltoodule on kostja seisukohal, et hagiavaldus täies ulatuses põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. POOLTE KOMPROMISS
  4. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt poolte ühisvara jagatakse selliselt, et kogu abielu kestel omandatud ühisvara, sealhulgas kinnistu Xxxx, registriosa nr.xxxx, osa suurusega xxxx, asukohaga Xxxx jääb kostja R. P.´i ainuomandisse. Hageja annab nõusoleku kostja garaažiboksi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ja hageja tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga asendamiseks. Kostja kohustub abikaasade ühisvara osa eest tasuma hagejale A. P.´ile 13 500 eurot 30 osamaksena igakuiselt summas 450 eurot kuus alates 06.12.2023 kuni 06.05.2026.a iga kuu 6-ndaks kuupäevaks hageja arvelduskontole xxxx. Hageja loobub kõigist oma nõuetest kostja vastu, sealhulgas oma nõuetest, mis tulenevad hagiesemeks olevast nõudest tsiviilasjas nr 2-23-
  5. Nõuetest loobumine puudutab nii hageja poolt tsiviilasja menetlemisel väljendatud nõudeid kui ka võimalikke väljendamata nõudeid. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurost 210 eurot tagastamist hageja samale arvelduskontole. Pooled paluvad kohtul edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukande muutmise vormistamiseks. Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  6. Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 3 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine 18.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on kohtuistungil saavutanud kompromissi. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5

(6)2-23-3180 19.

§ 431

lg 1 kohaselt kohus on selgitanud menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti kohus on pooltele selgitanud, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejatel õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 20. Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 3 päevani, mistõttu

§ 661

lg 4 alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Riigilõivu tagastamine 21. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. 22.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on tasunud riigilõivu 27.02.2023 hagiavalduse esitamisel 420 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist enda arvelduskontole. Tulenevalt

§ 150lg 2 p 1 tagastab kohus hagejale A.

P.’ile pool tasutud riigilõivust, so 210 eurot. Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 24. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.