) § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 alusel rahuldamata (resolutsiooni p 1), määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele avalduste esitamise tähtajad ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (27.09.2023). Kohtuasjas on vaidluse all see, kas vastustaja leidis põhjendatult, et C tuleb pidada kaebajaga koos elavaks pereliikmeks toimetulekutoetuse määramise normide tähenduses. Kahjunõuded ei ole praeguse kohtuasjaga seotud määral, mis teeks otstarbekaks vaadata need läbi koos toimetulekutoetuse määramise üle tekkinud vaidlusega (vt
S) ei võimalda mõista haldusorganilt välja mittevaralise kahju hüvitist inimese surnud vanemate au teotamise eest (vt RVastS § 9 lg 1). RVastS võimaldab mittevaralise kahju hüvitist tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest. Kohtu esialgsel hinnangul ei ole vastustaja aga kaebaja väärikust alandanud. Ka ei ole tõendatud ega tõenäoline, et vastustaja praeguses kohtuasjas esitatud seisukohad oleks tekitanud kaebajale terviserikkeid. Kaebaja 10.07.2023 ja 11.07.2023 avaldustes nimetatud nõuded menetlusdokumentide koostamiseks ja tõendite hankimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks on käsitatavad praeguse kohtuasjaga seotud menetluskulude hüvitamise nõuetena. Need nõuded lahendab kohus pärast kaebuse lahendamist menetluskulude jaotuse sätete alusel (vt
§-d 108 ja 109). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 6, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (kaebaja sai kohtumääruse kätte 17.10.2023,
lg 1) ning vastab
§-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuses ei saa siiski esitada nõudeid, mida ei ole esitatud halduskohtule (
9. Kaebaja palub asja juurde võtta 18.10.2023 määruskaebuse täienduste lisad (dtl 265‒378 ja 382‒385). Dokumendid tuleb kaebajale tagastada (
Ringkonnakohus selgitab, et samas menetluses juba halduskohtule esitatud dokumentide ning halduskohtu määruste ringkonnakohtule esitamine ei ole vajalik, kuna need on kättesaadavad kohtute infosüsteemist. 10.
lg-st 1 tulenevalt peab kaebuse muutmiseks olema täidetud kaks eeldust: muutmine on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus on muudetud kujul lubatav. Kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on kohtul lai kaalutlusruum (vt Riigikohtu 12.11.2019 otsus nr 3-16-1573, p 32). 11. Halduskohus keeldus õigesti kaebuse muutmise vastuvõtmisest (
Praeguses asjas on vaidluse all kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmise õiguspärasus. Kaebuse täiendamisega 10.07.2023 ja 11.07.2023 on kaebaja soovinud täiendada kaebust nõudega kohustada vastustajat maksma talle hüvitist tema surnud vanemate mõnitamise eest ja kaebaja väärikuse alandamise eest vastustaja seisukohtades, samuti valuraha kaebajale praeguse kohtumenetlusega tekitatud kannatuste eest. Kaebaja algse tühistamis- ja kohustamiskaebuse ning täiendavate kahjunõuete eesmärgid ei ole olemuslikult seotud (vt Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p 24). Kahju hüvitamise nõuded ei aita algse kaebuse eesmärgi saavutamisele kaasa ning kaebuse täiendamisega on kaebaja soovinud esitada sisuliselt uue kaebuse ehk uue nõude uuel alusel. Seega ei ole kaebuse esitamine muudetud kujul otstarbekas (
12. Riigikohus selgitas 16.12.2015 otsuses nr 3-3-1-60-15 (p 24), et kui kaebuse muutmise taotlus jääb rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus. Kaebajal on võimalik esitada täiendavad nõuded eraldi kaebusena (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.