Obsah (8)

§ 132§ 46§ 115§ 55§ 47§ 8§ 133§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. september 2023 Tsiviilasja number 2-21-9410 Tsiviilasi O

) § 115 lg-le 3. LHV Panga kontole laekub avaldaja töötasu ja töötasu on arestitud 04.09.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akti alusel. Töötasu ei saa arestida kahekordselt. Kohtutäitur jättis kaebuse 04.06.2021 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur on kohustatud võlgnikule arestimisaktide täitmise jätkamisest teatama ja uuesti hindama võlgniku sissetulekut ning võlgniku kasutusse peale sissetuleku ja kontode aresti jäävaid summasid. Kohtutäitur seda ei teinud, mille tagajärjel peeti avaldaja töötasu kinni kaks korda: nii kontol oleva raha kinnipidamisel kui ka sissetuleku (töötasu) arestimisel, ning avaldaja kaotas igasuguse sissetuleku. Konto ja sissetuleku (töötasu) arestimisega jääb avaldajale raha alla seadusega ettenähtud miinimumi (

§ 132lg 1, lg 3).

Seega kohtutäituri poolt 24.05.2021 avaldaja LHV Panga konto aresti täitmise jätkamine ei ole seaduslik ning seaduslikud ei ole ka teised kohtutäituri toimingud, mille eesmärgiks on jätkata menetluse peatamise ajal tehtud arestide täitmist või teha uued arestid. 2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt võib kohtutäitur

§ 46

lg 2 p 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul täitemenetluse peatada, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kohtutäitur hindab ise kaebuse perspektiivi ja täitemenetluse peatamise vajadust. Kohtutäitur ei peatanud avaldaja poolt kohtutäituri 08.03.2021 täitemenetluse uuendamise otsusele kaebuse esitamisel täitemenetlust ja täitemenetlust ei peatatud ka tsiviilasjas nr 2-21-6293 esialgse õiguskaitse korras. Tsiviilasjas nr 2-21-6293 jõustunud kohtulahendiga jäeti avaldaja kaebus osaliselt läbivaatamata ja osaliselt rahuldamata. 2 Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamine (

§ 115lg 3 ls 2; § 114 lg 4).

Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (

§ 55). Avaldajale on arestimisakt edastatud 25.11.2021.

Kohtutäitur ei ole teinud avaldaja kontolt liigseid mahaarvamisi. Töötasu arestimise aktis on toodud võlgniku töötasu mittearestitav osa. Kohtutäitur ei pea mittearestitavat osa arvestama kaks korda (konto ja tööandja tasu arestimise korral). Kohtutäitur on tagastanud avaldajale mittearestitava osa sissetulekust. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgniku sissetulekust on arestitud mittearestitav osa. Kohtutäitur oli teinud võlgnikule päringud selle kohta, millises pangas soovib võlgnik elatusmiinimumi kasutada. Elatusmiinimum oli tagatud SEB Panga kontol, kuid võlgnik avas uue konto LHV Pangas.

1. Sissenõudja palus samuti jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata, olles kohtutäituriga samadel seisukohtadel. Sissenõudja märkis, et täitemenetlus nr 066/2012/677 on lõpetatud Viru Maakohtu 08.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-1838 (jõustunud 26.03.2022). MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis
3. juuli 2023 määrusega O. Wolfi kaebuse kohtutäituri A. Kreki
4. juuni 2021 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/677 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt avaldaja leiab, et kohtutäitur rikkus arestinõude uuendamisega seadust, kuivõrd täitemenetlus on peatatud.

§ 46

sätestab kohtutäituri otsusel menetluse peatamise alused, mis jagunevad asjaoludeks, mille esinemisel on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama (lg 1), ja asjaoludeks, mille esinemisel võib kohtutäitur menetluse peatada, aga ei pea seda tegema (lg 2).

§ 47

lg 2 järgi uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. Seadusest ei tulene, et täitemenetlus peatub seoses kohtule kaebuse esitamisega või kaebuse menetlusse võtmise tagajärjel. Selleks on vajalik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud ja kohus taotluse alusel täiteasja nr 066/2012/677 menetluse esialgse õiguskaitse korras peatanud. Kohtutäitur kinnitas, et täitemenetlus peatati 14.10.2020 otsusega

§ 46lg 2 p 1 alusel, s.o kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel.

Kohtutäituri 08.03.2021 otsusega täitemenetlus uuendati seoses sellega, et kaebus tsiviilasjas nr 2-20-3724 oli jäetud rahuldamata ja kohtulahend jõustus 08.03.2021. Kohus nõustus kohtutäituriga, et kohtutäitur hindab kaebuse perspektiivikust ja täitemenetluse peatamine kaebuse esitamise puhul on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Kohtutäitur ei pidanud vajalikuks täitemenetlust peatada. Võlgnik ei taotlenud täitemenetluse peatamist kohtult. Kohtutäituri 08.03.2021 täitemenetluse uuendamise otsus on õiguspärane. Kohtupraktikas on selgitatud, et sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (

§ 115lg 3 ls 2; § 114 lg 4).

Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (

§ 55

). Kaebuse kohaselt sai võlgnik 26.09.2021 kohtutäiturilt 16.09.2021 sissetuleku (töötasu) arestimise akti. Võlgniku väide täitemenetluse automaatse peatumise ja edasiste toimingute tühisuse kohta on vastuolus seaduse ja seaduse eesmärgiga. Kohtutäituril on kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (

§ 8lg 1).

Seadusega on lubatud nii sissetuleku kui ka konto arestimine. Seega kohtutäituri tegevus (konto ja sissetuleku arestimine) ei ole seadusega vastuolus. Kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid arestimisakti edastamise osas. 3 Konto arestimisel tuleb järgida mh

§-s 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja §-s 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal

§ 133

lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäitur on selgitanud, et 24.05.2021 kandis LHV Pank võlgniku kontolt kohtutäituri kontole 4554,10 eurot, millest 584 eurot (elatusmiinimum) tagastas kohtutäitur võlgnikule. Seega kinnipeetud summalt on võlgnikule tagastatud elatusmiinimum. Võlgnik ei saa nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid kõigi kontode peale kokku. Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud, ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli võlgnikule elatusmiinimum tagatud SEB Panga kontol, kuid täitemenetluse käigus avas võlgnik uue konto LHV Pangas. Võlgniku esitatust ei tulene, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud mittearestitavate sissetulekute laekumisest LHV Panga kontole. Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et LHV Panga konto arestimine mittearestitava summa äranäitamiseta ei toimunud kooskõlas

-ga. Võlgnik ei ole esitanud ka ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Seega ei saa kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta õigusvastaselt kahekordselt arestinud võlgnikule LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. O. Wolf esitas määruskaebuse, milles palub: 1) tühistada Viru Maakohtu
2. juuli 2023 määrus; 2) alustada asja läbivaatamist uuesti; 3) anda määrusega üle asja nr 2-21-6293 dokumendid asja nr 2-21-9410 juurde (vastavalt riigi õigusabi 03.08.2021 taotlusele ja 26.08.2021 määrusele), sh järelepärimine 08.04.2021 ja dokumendid, mis tõendavad läbirääkimisi Narva kohtutäituri A. Kreki ja tööandja vahel; 4) võtta määrusega asja nr 2-21-6293 dokumendid asja nr 2-21-9410 juurde (vastavalt riigi õigusabi 03.08.2021 taotlusele ja 26.08.2021 määrusele), sh 08.04.2021 järelepärimine ja dokumendid, mis tõendavad läbirääkimisi kohtutäituri ja tööandja vahel; 5) anda avaldaja esindajale juurdepääs asjale nr 2-21-6293 (vastavalt riigi õigusabi 03.08.2021 taotlusele ja 26.08.2021 määrusele); 6) uurida asja nr 2-21-9410 raames kõiki dokumente, mis on esitatud asjas nr 2-21-6293, millised dokumendid on tsiviilasjas läbivaatamiseks ja millised dokumendid üle anda kriminaalasjas läbivaatamiseks (03.08.2021 riigi õigusabi taotlus); 7) esitada avaldajale teade määruskaebuse edastamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt esitab avaldaja määruskaebuse isiklikult esindaja asemel. Avaldaja arvates on maakohus rikkunud menetlusnorme nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-21-
3. Avaldaja esitas 03.08.2021 riigi õigusabi taotluse esindamiseks asjas nr 2-21-6293 ja veel kolmes kaebuses. 09.08.2021 parandas avaldaja kaebust asjas nr 2-21-6293 ning lisas 4 30 dokumenti. Maakohus rahuldas 26.08.2021 määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse käesolevas asjas. Asjas nr 2-21-6293 jättis maakohus 20.09.2021 määrusega menetlusse võtmata avaldaja kaebused alates 21.04.2021 tehtud kohtutäituri otsuste ja tegevuste peale. Asja nr 2-21-6293 kohtunik oli kohustatud dokumendid, mida ei võetud läbivaatamiseks asjas nr 2-21-6293, andma määrusega üle käesoleva asja juurde. 21 dokumenti, sh kolme kaebust, ei ole kasutatud kummaski asjas. Ühtegi kohtumäärust nende dokumentide suhtes ei ole. Avaldaja esindajale ei antud juurdepääsu asjale nr 2-21-6293, mistõttu ei ole esindajal asjast tervet pilti. Maakohus kasutas vaidlustatud määruses osaliselt asja nr 2-21-6293 dokumente, mida käesoleva asja e-toimikus ei ole. Kohus on manipuleerinud dokumentidega. Deivi Vaht ei osale käesolevas asjas, kuid asjas on tema dokument. Avaldajal ja tema esindajal on 17.03.2022 määrus erineva sisuga. Kohtujurist Maksim Lütter kasutab kirjavahetuses avaldaja esindajaga formaati, mida ei ole võimalik e-toimikus avada (avaldaja vastavad avaldused kohtu kantseleile on jäänud tulemuseta). Avaldaja esitas maakohtu esimehele 03.05.2022 kaebuse ning 03.06.2022 ja 05.06.2022 avaldused rikkumiste kohta asjades nr 2-21-6293 ja 2-21-
4. Esimees edastas need asjade nr 2-21-6293 ja 2-21-9410 juurde läbivaatamiseks ja vastamiseks. Vastust ei ole siiani. Kohtumenetlus kestis kaks aastat, mis rikkus avaldaja õigusi ja põhjustas talle kahju. Asjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid tõendavad, et kohtutäitur tegi avaldaja võlgnikuks ebaseaduslikult. Kohtutäitur alustas täiteasja nr 066/2012/677 ebaseaduslikult. Maakohus aitab kohtutäituril varjata tema rikkumisi ja kuritegevust. Maakohus solvas avaldajat, nimetades teda võlgnikuks. Avaldaja ei ole võlgnik, vaid on Eesti kodanik, kes võitleb kohtutäituri kuritegevuse vastu. Avaldajal pole võimalik kaitsta oma õigusi Narva kohus. Maakohus varjab dokumente, mis tõendavad, et
5. aastal võttis kohtutäitur 8 kuud avaldaja töötasu tööandjalt ja avaldaja pangakontolt ning jättis ta 8 kuu jooksul täiesti ilma rahata. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6. Narva kohtutäitur A. Krek vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur vaidleb vastu ka määruskaebuse resolutsiooni p-des 3, 4 ja 6 esitatud taotlustele. Kohtul puudub õigus võtta asja materjalide juurde piiramatult teise tsiviilasja materjale. Kui avaldaja leidis, et mõni teises tsiviilasjas esitatud tõend on asjakohane, pidanuks ta esitama selle käesolevas menetluses tähtaegselt, st eelmenetluse staadiumis. Avaldaja etteheited seoses tsiviilasjade nr 2-21-6293 ja 2-20-3724 menetluste ning seal esitatud dokumentidega ei ole asjakohased. Kohus selgitas 13.09.2021 e-kirjas, et avaldaja esindajal on võimalik tutvuda tsiviilasjade nr 2-21-6293 ja 2-20-3724 materjalidega, esitades taotlused neid asju menetlevatele kohtunikele. Kohus pikendas tähtaega, et avaldajal oleks võimalik vajadusel kaebust täiendada. Avaldaja ei ole selgitanud, milliseid tähtsust omavaid asjaolusid ta soovib teises tsiviilasjas esitatud tõenditega tõendada, tõendeid ei ole lisatud määruskaebusele. Hagita menetluses ei ole kohtul piiramatu uurimispõhimõte. Avaldaja viited riigi õigusabi taotlusele ja määrusele tsiviilasjas nr 2-21-6293 ei ole asjakohased. Käesolevas asjas on kohus rahuldanud avaldaja 03.08.2021 riigi õigusabi taotluse 26.08.2021 määrusega. Avaldaja on asunud määruskaebuses vaidlustama tsiviilasja nr 2-21-6293 asjaolusid ja järeldusi, mis ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. D. Vaht on 08.07.2021 vastuses kohtule selgitanud, et ei näe tulenevalt Viru Maakohtu 31.05.2021 määrusest võimalust esindada avaldajat kohtumenetluses nr 2-21-
7. 03.08.2021 on avaldaja esitanud riigi õigusabi taotluse seoses käesoleva tsiviilasjaga. 5 Avaldaja ei ole põhistanud väidet kohtu poolt dokumentidega manipuleerimisest. Kohus on viidanud tsiviilasja nr 2-21-6293 lahendile ja asjaoludele ulatuses, milles sellele on menetluses tuginetud (tsiviilasja nr 2-21-6293 ringkonnakohtu lahendi esitas menetluses kohtutäitur). Ka avaldaja paljasõnalised väited, et tema päringutele teistes kohtuasjades ei ole vastatud, ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Maakohtu selgitused seoses avaldaja töötasu arestimisega on õiged. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
8. Julianus Inkasso OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata või läbi vaatamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja toonud välja mõjuvat põhjust, mis takistas tal soovitud tõendeid esitada, täiendavaid tõendeid ei ole lisatud ka määruskaebusele. Samuti ei ole välja toodud, millist tähtsust tsiviilasjas nr 2-21-6293 esitatud tõendid käesolevas tsiviilasjas omavad. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ja lahendanud avaldaja kaebuse. Avaldaja õigusi ei riku asjaolu, et D. Vaht vastas kohtu kirjale, millega kohus selgitas välja, kas avaldajal on olemas esindaja, kes saab teda käesolevas tsiviilasjas esindada. Väited, et avaldajal ja tema esindajal on 17.03.2022 määruse erineva sisuga tekstid ning et avaldaja ei saa esindaja ja kohtujuristi e-kirjavahetust e-toimikus avada, on tõendamata ega anna põhjust määruskaebuse rahuldamiseks. Nõustuda ei saa ka avaldaja ebaselgete väidetega kriminaalmenetluse ja kohtutäituri seaduserikkumiste kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Avaldaja kinnitas määruskaebuses, et ta esitab määruskaebuse isiklikult ning ei soovi talle riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse läbivaatamist. Maakohus võttis menetlusse avaldaja määruskaebuse ja saatis selle läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Seega vaatab ringkonnakohus läbi avaldaja enda esitatud määruskaebust.
10. Asja materjalide kohaselt on kohtutäituri menetluses avaldaja suhtes täiteasi nr 066/2012/677, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-
11. Täitemenetlus oli peatatud

§ 46

lg 2 p 1 alusel kohtutäituri 14.10.2020 otsusega seoses avaldaja kaebusega kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale (tsiviilasi nr 2-20-3724). Seoses nimetatud tsiviilasjas tehtud maakohtu 23.10.2020 määruse jõustumisega, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale, uuendas kohtutäitur 08.03.2021 otsusega täitemenetluse. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri täitemenetluse uuendamise otsuse ning kohtutäitur jättis kaebuse 04.06.2021 otsusega rahuldamata. Avaldaja vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus kohtutäituri 04.06.2021 otsuse peale.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus jätab avaldaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
2. Selguse huvides märgib ringkonnakohus enne määruskaebuses esitatud põhjendustele vastamist järgmist. Viru Maakohtu 23.10.2020 jõustunud määrusega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2012/677 (tsiviilasi nr 2-20-3724). Nimetatud kaebuses vaidlustas avaldaja kohtutäituri toiminguid seonduvalt Harju Maakohtu 22.12.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-67343 täitmisega. Viru Maakohtu 28.01.2022 jõustunud määrusega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri 12.04.2021 otsuse ja 13.10.2020 arestimise akti peale täiteasjas nr 066/2012/677 (tsiviilasi nr 2-21-6293). Nimetatud määrustes 6 on käsitletud osaliselt samu asjaolusid, millele tugineb avaldaja praeguses kaebuses. Nii nähtub Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-6293, et ekslik on avaldaja arusaam selle kohta, et seoses tema poolt 08.03.2021 täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamisega ei ole nimetatud kohtutäituri otsus jõustunud. Kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse peale ei takista täituril täitemenetluse jätkamist, v.a juhul kui kohus otsustab

§ 218lg 2 teise lause alusel täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise.

Seega on juba eelmärgitud tsiviilasjas tehtud määruses leitud, et kohtutäituril on õigus täitemenetlust jätkata ka pärast täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamist ning täituri toimingud ei ole seoses täitemenetluse uuendamise otsuse vaidlustamisega vastuolus seadusega. Jõustunud kohtuotsus (määrus) teises tsiviilasjas on käsitletav dokumentaalse tõendina ning kohus saab sellele tugineda sõltumata menetlusosalise taotlusest. Jõustunud kohtumäärus konkreetses tsiviilasjas põhineb selle menetluse käigus esitatud ja uuritud tõenditel. Seetõttu võtab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel arvesse tsiviilasjades nr 2-20-3724 ja nr 221-6293 tehtud kohtumäärused. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja määruskaebuses esitatud taotluse (vt määruskaebuse resolutsiooni p-d 3-6) võtta asja materjalide juurde kõik tsiviilasjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid. Samuti ei ole avaldaja põhistanud, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid kõik tsiviilasjas nr 2-21-6293 esitatud dokumendid, arvestades praeguse vaidluse eset, tõendavad. 12. Vastuseks määruskaebuses esitatud muudele põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on kohaldanud õigesti

§ 47

lg-t 2 ning jätnud põhjendatult avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.06.2021 otsuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Viru Maakohtu 26.08.2021 määrusega rahuldati avaldaja riigi õigusabi taotlus ning talle anti riigi õigusabi tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Määruse kohaselt ei pea avaldaja hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Asja materjalidest nähtuvalt esindas avaldajat pärast riigi õigusabi andmist vandeadvokaat A. Matvejev. Kaebuse maakohtule esitas avaldaja 10.06.2021 ning kaebuse esilehel on avaldaja esindajaks märgitud advokaat D. Vaht. Eeltoodust nähtub, et alates 26.08.2021 määruse tegemisest ei esinda D. Vaht avaldajat ning arusaamatu on määruskaebuse p-s 1.5 märgitu, mille kohaselt maakohus manipuleerib dokumentidega käesoleva asja e-toimikus. See, et asja materjalide juures (e-toimikus) on menetlusdokumendid, milles on avaldaja esindajaks märgitud D. Vaht, ei ole käsitletav dokumentidega manipuleerimisena. Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et maakohtu esimees ei ole vastanud tema kaebustele tsiviilasjades nr 2-21-6293 ja nr 2-21-9410. Ringkonnakohus leiab, et sellest, kas maakohtu esimees on vastanud avaldaja kaebustele või mitte, ei sõltu vaidlustatud kohtutäituri otsuse ega maakohtu määruse seaduslikkus. Paljasõnaline on avaldaja väide, et praegune kohtumenetlus (sh avaldaja võlgnikuks nimetamine) põhjustas talle varalist kahju. 13. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esindaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 8