← Eesti

2-23-6678/34

Obsah (8)§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-6678 Tsiviilasi R Ji ja RR Ji hagi RRR Ji vastu elatiste väljamõistmise

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on R Ji (hageja I/alaealine laps) ja RR Ji (hageja II/alaealine laps) hagiavaldus RRR J (kostja, hagejate isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja I taotleb tagasiulatuva elatise (periood 01.01.2023 – 30.04.2023) väljamõistmist 704,74 eurot ning alates 05.05.2023 igakuise elatise väljamõistmist 206,16 eurot, mis muutub iga aasta 1.aprillil (järgmine kord 1.aprill 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II taotleb tagasiulatuva elatise (periood 01.01.2023 – 30.04.2023) väljamõistmist 654,74 eurot ning alates 05.05.2023 igakuise elatise väljamõistmist 196,16 eurot, mis muutub iga aasta 1.aprillil (järgmine kord 1.aprill 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja 2 Tsiviilasi nr 2-23-6678 brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lasterikka pere toetuse maksmise lõppemisel ning lapsetoetuse suuruse järjestikkuse muutusest tingituna arvestatakse elatise suurus ümber ning suurendatakse langenud summa võrra. 1.
  2. Esitatud asjaoludel on hagejad sündinud L Ki ja kostja kooselust. Alates jaanuarist 2023 on hagejate vanemate kooselu lõppenud ning hagejad elavad emaga ning on ainult ema ülalpidamisel. Kostja laste elus ega ülalpidamises ei osale ning hagejad kostja juures ei käi. 1.
  3. Hagejate igakuised püsikulud on: Kulu liik Küttepuud Kommunaalid, remondifond Elekter Korterikindlustus Eluaseme kulud kokku Majapidamisvahendid (pesupulbrid, wc paber, salvrätid, nõudepesuvahendid jms) Toit (piimapulber, püreed, tavatoit) Transpordikulud (kütus, kindlustus, auto hooldus ja remont) Tervishoiukulud (ravimid, vitamiinid) Hügieenitarbed (pesemis- ja hooldusvahendid, mähkmed) Kulutused riietele ja jalanõudele Lastehoidja tasu Tarbeesemed (turvatoolid, käru) Voodipesu, padjad, tekid Mänguasjad, sh raamatud, käimistoolid, jalgrattad, kiiged Kokku: RJ 112,00 28,00 22,00 5,15 167,15 RR J 112,00 28,00 22,00 5,15 167,15 5,00 150,00 68,00 5,00 150,00 68,00 23,00 80,00 70,00 80,00 37,00 8,00 18,00 706,15 23,00 80,00 70,00 80,00 37,00 8,00 18,00 706,15 1.
  4. Hagejate emal on lisaks hagejatele veel üks laps, kes ei ole kostja laps. Hagejad on hage seadusliku esindaja teine ja kolmas laps. Hagejate ema saab lasterikka pere toetust 650 eurot ja lapsetoetust 260 eurot, millest 80 eurot on teisele lapsele (hageja I) ja 100 eurot kolmandale lapsele (hageja II).
  5. Kostja hagi osaliselt ei tunnista. 2.
  6. Kostja on seisukohal, et tema varaline seisund ja kolmanda alaealise lapse olemasolu annavad aluse elatise vähendamiseks. Kostja sissetulek on ca 1000 eurot (neto) kuus. Kui kostja tasub kõigile lastele elatist ca 200 eurot kuus, jääb kostjale enda vajaduste katteks ca 400 eurot kuus. Nimetatud summa ei ole piisav selleks, et kanda kostja igapäevavajadusi. Kostja hinnangul ei tohiks temalt hagejate kasuks välja mõistetav elatis ületada 300 eurot kuus. Kostja märgib lisaks, et kostja hinnangul on hagiavalduses esile toodud hagejate kulud ülepaisutatud. Kuna hagejad on aga nõudnud elatist PKS § 101 määras, ei hakka kostja hagiavalduses nimetatud kostjate väidetavaid igakuiste kulutuste osas kululiikide kaupa vastuväiteid esitama.
  7. Pooled esitasid kohtule 17.11.2023 kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejate ülalpidamiseks elatist 400 eurot (2 x 200 eurot) kuus alates hagiavalduse esitamisest. Alates 01.01.2024 maksab kostja hagejate ülalpidamiseks elatist 470 eurot (2 x 235 eurot) kuus. Alates 01.01.2025 maksab kostja kuni hagejate täisealiseks saamiseni (st kuni 03.07.2040) 3 Tsiviilasi nr 2-23-6678 ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis arvutatakse PKS § 101 lõigete 3-5 järgi baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust. Alates 01.01.2025 maksab RRR J kuni hageja RR J täisealiseks saamiseni (st kuni ) ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis arvutatakse PKS § 101 lõigete 3-5 järgi baassumma, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust. Edaspidi muutub kostja poolt hagejatele ülalpidamiseks makstava elatise suurus iga aasta
  8. aprillil, mil baassummat indekseeritakse Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Seaduse muutumisel ja selle tulemusel elatise arvutamise muutmisel lähtutakse seaduses sätestatud elatise arvutamise põhimõtetest. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu
  9. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja L K pangakontole nr selgitusega „kalendrikuu elatis“. Järgmise elatise maksmise tähtpäev on 10.12.
  10. Kostja kohustub tasuma enne kohtumenetlust tekkinud elatise võla perioodi 01.01.2023-30.04.2023 eest hagejale I summas 704 eurot 74 senti ja hagejale II summas 654 eurot ja 74 senti. Kostja kohustub tasuma kohtumenetluse perioodil (01.05.2023- 30.11.2023) tekkinud elatise võla hagejale I summas 800 eurot ja hagejale II summas 800 eurot. Kostja tasub kogu elatise võlgnevuse selgitusega „elatise võlg“ hiljemalt 31.12.
  11. Jooksva elatise ja võlgnetava elatise nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade täielikul ja tähtaegsel laekumisel hagejate seadusliku esindaja L K pangakontole. Pooled lepivad kokku, et kõik tekkivad erimeelsused lahendatakse esmalt omavaheliste läbirääkimiste tulemusel. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kokkulepe kinnitada ja menetlus lõpetada istungit pidamata. Pooled on kokku leppinud, et kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest pooled loobuvad. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  12. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule 17.11.2023 esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise tagajärjed, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4 Tsiviilasi nr 2-23-6678 Anu Talu Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.