Obsah (6)

§ 635§ 641§ 9§ 642§ 127§ 14

2-22-12057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 635

, mille lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga töövõtja saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija kohustub maksma selle eest tasu. Tegemist on tarbijatöövõtuga

§ 635

lg 4 mõttes.

§ 641

lg 2 p 1 ei vasta töö lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja p 5 kohaselt ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tarbija võis mõistlikult eeldada. Mina tellisin 06.01.2022 pukseerimisteenuse professionaalselt pukseerimisteenuse osutajalt. Tarbijana usaldasin oma kutsetegevuses tegutsevat professionaali. Kaupleja kasutas pukseerimisel valesid töövõtteid, automaatkastiga sõidukit on tavapäraselt keelatud pukseerida muul viisil kui platvormil. Seda kinnitab üheselt BMW 5-seeria

1. aasta mudeli manuaali
2. leheküljel olev juhis, mis lubab sõidukit transportida üksnes platvormil. 2
3. Inchcape Motors Estonia OÜ 20.01.2022 hinnangu kohaselt põhjustas tarbija sõiduki vahekasti rikke sõiduki vale nõuete vastane pukseerimine. Eeltoodust tulenevalt on kahju tekitanud kostja poolt valede töövõtete kasutamine. Olen tasunud 19.01.2022 Inchcape Motors Estonia OÜ poolt esitatud arve alusel kostja poolt tekitatud kahjustuste kõrvaldamise eest 4547,10 eurot. Arve ja arvete tasumist tõendav pangaväljavõte lisatud.
4. Asi oli lahendamisel Tarbijavaidluste komisjonis ja komisjoni
5. mai 2022 otsusega 191/2202123-014 mõisteti OÜ-lt ME Holding tarbija kasuks kahjuhüvitis summas 4419, 02 eurot. (Ekslikult olin esitanud arve asemel Inchcape Motors Estonia OÜ 11.01.2022 esialgse hinnapakkumise ja sellest väljamõistetud kahjuhüvitis). Kostja tarbijavaidluste komisjoni otsust ei täitnud. Kostja seisukoht on välja toodud eelnimetatud tarbijavaidluste komisjoni otsuses ja põhiosas koosnes sellest, et analoogseid sõidukeid tohib ratastel pukseerida lühikest maad kahel tingimusel, auto mootor peab töötama ning vedamise ajal peab olema sees vabakäik. Teiseks väitis kostja, et hageja auto armatuurlaual põles juba käigukasti rikke hoiatustuli. Nimelt puudub BMW 5-seeria autodel armatuurlaual üldse selline hoiatustuli. Lisan BMW 5-seeria
6. aasta mudeli manuaali. Sealt on võimalik kontrollida (manuaali nummerdatud leheküljed 88-92), et sellist ohutuld ei ole olemas. Küll põles rehvi tühjenemist näitav tuli, mis oli ka loomulik, kuna rehv oli katki. Sama manuaali leheküljel 248 on toodud võimalused sõiduauto pukseerimiseks ja igasugune järelveetav vorm on manuaali kohaselt keelatud/välistatud.
7. Hagiavalduses esitatud nõue 4500 € tuleneb kahjusumma ümardamisest ja tasutud riigilõivust kuni summani 4500 eurot. Kohtualluvus on valitud lähtuvalt TsMS § 90 ja § 94 alusel tarbija elukoha ja teo toimepaneku ning kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi. Hageja palub välja mõista ME Holding OÜ-lt R. H. kasuks 4500 eurot, samuti kohtukulud ja menetluskulud s.h tasutud riigilõiv 490 eurot ning õigusabikulu 150 eurot jätta ME Holding OÜ kanda. Kostja vastus
8. Kohtule 30.10.
9. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Vastuhagi
10. 04.11.22 tegi Harju Maakohus antud tsiiviilasjas tagaseljaotsuse. Hageja andis selle peale täitmisavalduse kohtutäiturile, millega lubas arestida kogu kostja vara. Arestitud vara väärtus ületab mitmekümne kordselt tagaseljaotsusega välja mõistetut ehk on ebaproportsionaalne. Kogu kostja tehnika on sihtotstarbeline autoabi, puksiirabi ja muu selliste teenuste tehnika, mille tegelikud hinnad on üsna kõrged. Siin mõned näited arestitud tehnika kohta. Xxxx pikamaa puksiirauto turuväärtus (tv)
11. xxxx- spetsiaal teisaldusauto tv
12. Xxxxspetsiaal varustusega ülegabariidiliste veoste saateauto ja raskesti ligipääsetavate kohtadele valmistatud maastikuauto tv
13. Xxxx spetsiaal parklapuksiir tv
14. Xxxx suure kandejõuga puksiirauto tv
15. Lisaks sellele on arestitud vabalt kaubeldavad aktsiad väärtuses 3179 (seisuga 03.09.23). Kuna kostja tehnika on arestitud, siis seda kasutada ei saa. Sellest tulenevalt saab kostja märkimisväärset kahju igapäevaselt, kuna tehnika puudumisel jäävad väga paljud tellimused täitmata. Kui aasta 2022 keskmine maksustatav kuukäive oli 6635 (lisa 3), siis alates 17.11.22 kostja tehnika arestimisest on keskmine maksustatav kuukäive 4690 (lisa 4). Seega on tänaseni saadud kahju 17505 (6635-4690x=17505). Kuna 3 arestitud tehnikast tingituna vähenes kostja maksustatav käive märkimisväärselt (lisa 5), siis olin sunnitud 31.01.23 eraisikuna ostma puksiirauto summas 22000 ja selle rentima oma firmale (lisa 6). Kuna ostuhind sisaldas ka käibemaksu summas 3666,67, siis oma ettevõttele ostes oleksin saanud selle riigilt tagasi. Antud juhul kaotasin selle. Tulenevalt rendilepingust on kostja igakuine maksekohustus 500 eurot. Seega seisuga 09.23 on see 4000 eurot. Seisuga 03.09.23 on kostja kontodelt kinni peetud 4397,2 eurot ehk enamus tagaseljaotsusega välja mõistetust (lisa 7-8). Vaatamata sellele pole hageja avaldanud soovi kostja tehnika aresti alt vabastamiseks ehk seda võib nimetada teadlikult kahju tekitamiseks kostjale. Seega on hageja seisuga 04.09.23 tekitanud kostjale kahju 21505 ja kostja palub selle hagejalt välja mõista. Vastuhagi vastus
16. R. H. esitas kohtutäitur K. P. täitmisavalduse 4.11.2022.a. ja selles palus pöörata täitmisele Harju Maakohtu 04.11.2022 kohtuotsus (tagaseljaotsus) tsiviilasjas number 2-22-12057, täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel. Otsus kuulus viivitamata täitmisele. Nimetatud avalduse esitamine oli igati õiguspärane ja vastavuses Harju Maakohtu resolutsiooniga tsiviilasjas. Nõude suuruseks oli 5140 eurot.
17. ME Holding OÜ ei täitnud nõuet kohtutäituri poolt antud vabatahtliku täitmise tähtajaks TMS § 25 lg 1 tähenduses. Tuleb eeldada, et pärast nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist käitus kohtutäitur täitemenetluses vastavuses temale antud õiguste ja kohustustega. Juhul kui kohtutäitur oleks teinud midagi õigusvastast, oleks Vastuhageja saanud esitada kaebuse või vaide kohtutäituri tegevuse kohta, kuid teadaolevalt seda tehtud ei ole. Ilmselt käitus ennast kahjustavalt pigem Vastuhageja, kui keeldus kohtutäituri nõuet vabatahtlikult täitmast ja selle tõttu seati keelumärge Vastuhageja varade võõrandamise keelamiseks. Tuleb veel kord toonitada, et nõude suurus oli 5140 eurot, mitte summa, mida Vastuhageja väidab oma kahju suuruseks. Millist õigusvastasust Kostja käitumises peab silmas ME Holding OÜ, jääb arusaamatuks.
18. Mis puudutab OÜ ME Holding majandusnäitajaid, siis nende kohta ei oska Kostja mingeid selgitusi anda. Ehk vaid seda, et kogu Eesti majandus on olnud juba 6 kvartalit järjest languses ja vaevalt ka Vastuhageja majandustegevus paremini on õnnestunud. Pealegi ei saa neid näitajaid kuigi tõsiselt võtta arvestamise aluseks võtta, kuna esitamata on Osaühing ME Holding majandusaasta aruanded alates aastast
19. Kindel on aga see, et Kostjal ei ole puutumust Vastuhageja majandustegevusse ja seetõttu ei ole ka tõendeid, et esitatud lisad 1 kuni 6 (s.h foto suvaliselt valitud sõiduautost BMW) koos arvudega omaksid mingit seost Kostja või tema tegevusega. Kõik Vastuhageja poolt esitatu on paljasõnaline ja seosetu ega näita Kostja seotust nimetatud asjaoludega.
20. Väga vastuoluline on argument, et kuna vara võõrandamine oli keelatud, oli ta sunnitud ostma omale puksiirauto 22 000 euro eest. Ilmne on, et ostes füüsilise isikuna puksiirauto ja rentides seda endaga seotud ettevõtetele kasu teenimise eesmärgil sai M. P. füüsilise isikuna igakuist kasu. Samal ajal tekitas ta sellega kohustusi temaga seotud ettevõtetele. Aga ka selles osas ei ole Kostja sekkunud tema tegevusse või tegevusetusse. Ilmselt on siis niisugune tema äriplaan ja nägemus kasumi saamisest. Küll aga tähendab see, et tal oli piisavalt vahendeid äri jätkamiseks. Sealjuures on täielikult arusaamatu väide puksiirautode äravõtmise kohta. Kohtutäituri büroo on muu hulgas teatanud (12.09.2023 kiri lisatud): Võlgnik sõidukite 4 valdust määratud kuupäevaks kohtutäiturile üle ei andnud. Samuti ei teavitanud sõidukite asukohtadest ega ka põhjustest miks arestitud vara valdusi üle ei antud. Võlgnik ei ole teavitanud kohtutäituri bürood arestitud vara müügisoovist kohtutäituri kontrolli all. Samuti ei ole tehtud ettepanekuid nõude vabatahtlikuks tasumiseks. Liiklusregistris on arestitud sõidukid endiselt käsutamiste keelumärgetega koormatud ja võlgniku nimele registreeritud. Kostja on seisukohal, et Vastuhageja jätkas tavapärasel moel nii tema valdusse jäänud autode kasutamist kui ka teenuse osutamist, ja tema väited on selles osas väärad. Kostja ei ole vastutav Vastuhageja ees seadusest tuleneval alusel, samuti puudub põhjuslik seos vastuhagis väljatoodu ning Kostja tegevuse vahel. Kohtu põhjendused
21. Kohus, kuulanud ära hageja, hageja nõustaja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.
22. Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hageja automaatkäigukastiga sõiduautol BMW 520 Touring X-drive (Luksemburgi registreerimisnumber xxxx) purunes 06.01.
23. a rehv Paldiski maanteel, Tallinnas. • Hageja tellis pukseerimisteenuse internetist leitud veoteenust osutava ettevõtte numbrilt xxxx. • Autot pukseeriti tagateljega haakeseadmel, mootor töötas, käigukast neutraalses asendis ja käsipidur pea. • Hageja maksis kostjale veoteenuse eest 75 eurot (dtl 5). • Hageja sai 07.01.
24. a parandatud rehviga auto BMW teenindusest, kus oli autol diagnoositud käigukasti vahekasti vigastus. • Hageja tasus Inchcape Motors Estonia OÜ arve alusel kahjustuse kõrvaldamise remonttööde eest 4 547,10 eurot (dtl 8). • Tarbijavaidluste Komisjoni 25.05.
25. a otsusega nr 19-1/22-02123-014 mõisteti OÜ-lt ME Holding hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 4 419,02 eurot.
26. Hagiavalduse kohaselt on kostja valede sõiduki transportimise võtete tõttu tekitanud hagejale kahju 4 547,10 eurot. Hageja ümardab enda kahju nõude kostja vastu summani 4 500 eurot, mille palub kostjalt välja mõista.
27. Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (

§ 9

I lause), kusjuures vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad

§-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Puudub vaidlus selles, et kostja osutas hagejale sõiduki pukseerimise teenust 06.01.2022. a. Pooltevaheline leping on kohtu hinnangul tarbijatöövõtuleping

§ 635lg 4 tähenduses.

17. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kohtul kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga 5 (

§ 127

lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt nt Riigikohtu 8.

jaanuari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15). Eespool toodud asjaolusid peab tõendama hageja ning kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav või et rikkumist ei olnud.
2. Kohtule on esitatud Inchcape Motors Estonia OÜ arvamus selle kohta, et 07.01.
3. a sõidukil BMW 520D XDRIVE (reg nr xxxx) tuvastatud vahekasti rikke põhjus on tõenäoliselt sõiduki nõuetevastane pukseerimine. Kasutaja käsiraamatus on kirjas, et automaatkäigukastiga autot tuleb alati transportida kõik rattad üleval, see tähendab puksiirauto platvormil (dtl 7) .

§ 642

lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. 19. Hagiavalduse kohaselt selgitas hageja kostjale, et kostja poolt valitud pukseerimismeetod ei ole automaatkastiga sõidukile sobilik. Kostja teostas pukseerimise siiski enda valitud meetodil. Kohtu hinnangul on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul kõrgendatud kohustus teavitada tarbijat kõigist teenusega seonduvatest võimalikest riskidest. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (

§ 14lg-d 1 ja 2 ja Ts

ÜS § 92 lg-d 2 ja 3). Lisaks teavitamiskohustusele näeb

§ 14

lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (vt nt RKTKo nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; nr 3-2-1-168-14, p 12).

1. Kohtule on esitatud vaidlusaluse sõiduki kasutusjuhend, mille kohaselt tohib sõidukit pukseerida üksnes puksiirauto platvormil (dtl 262). Kostja ei pukseerinud seega kohtu hinnangul hageja autot nõuetekohaselt. Kasutusjuhend sisaldab ka hoiatust, et vale pukseerimine võib kahjustada sõidukit (dtl 262 alt teine lõik). Kostja väited selle kohta, et kostja valitud meetodil pukseerimine on ohutu, ei ole käesolevas menetluses tõendatud.
2. Kostja on asunud seisukohale, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna hageja sõiduki läbisõit oli 149 000 kilomeetrit, kuid vahekasti õli oli must ja vahetamata. Kostja toob esile, et täisteenindusliku autoremonditöökoja Carfox hinnangul on uuema automaatkäigukastiga soovitav õli vahetada 90 000 – 160 000 km tagant (tl 53). Puudub vaidlus selles, et hageja sõiduki läbisõit oli 06.01.
3. a seisuga 149 526 km, seega ei saa kohtu hinnangul hagejale etteheidetav olla, et käigukasti vahekasti õli oli vahetamata, kuivõrd kostja enda esitatud asjatundja arvamuse kohaselt hagejal sellist kohustust 06.01.
4. a seisuga ei olnud. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on tõendamata, et õli vahetamata jätmine oleks hageja sõidukile kahju tekitanud. 22.

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette 6 või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhjusliku seose tuvastamisel kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud.

1. Kostja on käesolevas menetluses asunud seisukohale, et hageja taotleb kostjalt lisaks kahju hüvitamisele ka kasu saamist. Nimelt 149 000 kilomeetrit läbisõitnud ja 7 aastat vanale autole paigaldati uus vahekast. Kahju hüvitamine peaks olema kahju eelse olukorra taastamine, uue ja vana vahekasti väärtused pole samad. Sellega tekitatakse kostjale põhjendamatut kahju (tl 53).
2. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu.

§ 127

lg 5 kohaselt tuleb kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, kahjuhüvitisest maha arvata üksnes juhul, kui selline mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Olukorras, kus hagejal ei ole kahju hüvitamise käigus võimalik kasu saamist vältida, ei oleks hageja suhtes ka õiglane võimaliku kasu mahaarvamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-04). Kohtu hinnangul oleks kahju hüvitamise kaitse-eesmärgiga vastuolus kohustada hagejat otsima kasutatud varuosade järelturult käigukasti vahekasti, mille väärtus oleks samaväärne 7 aastat vana käigukasti vahekastiga. Puudub vaidlus selles, et sõiduk ei olnud sõidukõlblik kahjustada saanud käigukasti vahekasti tõttu. Järelikult puudub defektsel käigukasti vahekastil ka turuväärtus ning hagejal ei olnud võimalik seda tasu eest võõrandada ega selle eest mingitki kasu saada.

1. Praegusel juhul on kohtu hinnangul põhjuslik seos kostja rikkumise ning hageja kahju vahel olemas. Hageja ei oleks pidanud tellima sõidukile parandustöid, kui kostja oleks kokkulepitud pukseerimisteenuse hoolsalt teostanud ega oleks teenuse osutamise käigus hageja sõidukit kahjustanud. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut vastavalt lepingutingimustele täitnud, st ei pukseerinud sõidukit selleks ettenähtud meetodil. Kostja oleks pidanud käesolevas menetluses tõendama, et kahju on tekkinud mingi muu kui hageja poolt nimetatud ja tõendatud asjaolu tõttu. Kostja seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 4 500 eurot.
2. Kostja on esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude põhjusel, et kohtutäitur on asunud täitma Harju Maakohtu 04.11.
3. a tagaseljaotsust. Hageja on esile toonud, et kostja ei täitnud otsust kohtutäituri poolt määratud vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu tekitas kostja ise endale kahju.
4. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud kohtule rendilepingu nr 1, mille kostja juhatuse liige on sõlminud nii kostja kui autoabi24 OÜ-ga ühe ja sellesama sõiduki rentimiseks (tl 16). Autoabi24 OÜ on seejuures asutatud vahetult pärast seda kui kostjale on kättetoimetatud käesoleva tsiviilasja menetlusdokumendid. Kohus on seisukohal, et rendileping ei tõenda seda, et tegelikkuses oleksid äriühingute vahel kohustused, mille täitmine oleks pärast täitemenetluse alustamist 7 võimatuks osutunud. Rendileping on koostatud kohtu hinnangul üksnes esitamiseks käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et kostjal kahju tekkimine on jäänud käesolevas menetluses tõendamata ning isegi kui kostjal on tegelikkuses kahju tekkinud ei ole seda põhjustanud hageja. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastuhagi õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 150 eurot. Lisandub riigilõiv summas 490 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu (1,5 h) kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
8. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja nõustaja on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 50 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu nõustaja teenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8