) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest välja on kuulutatud kostja pankrot.
6.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus kuulutas 29. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr XXX välja kostja pankroti ning algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus menetleb füüsilise isiku maksejõuetusavaldust füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) sätete alusel. FIMS § 1 lg 2 ja § 43 näevad ette, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Kuna praeguses asjas ei ole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud, tuleb kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest PankrS § 43 lg 2 ja
lg 2 p 2 alusel, sest välja on kuulutatud kostja pankrot ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses 2
Asja materjalidest ei nähtu selliseid menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata (vt nt RKTKo, 23.11.2016, 3-2-1-107-16, p 13). 8.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 110,29 eurot ja hagiavalduse esitamisel Tartu Maakohtule 23. märtsil 2023 täiendava riigilõivu 309,71 eurot. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivu 309,71 euro tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse
9.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.