lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Maksim Kink Prokurör Süüdistatav Jevgeni Krjutšenko Ik: 38711260211, xxx kodanik, xxx haridus, emakeel: xxx keel, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud: 24.12.2022 – 25.12.2022, s.o 2 päeva; 06.03.2023 – 07.03.2023, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 05.03.2020 otsusega nr 1-20-1166
MS § 238 alusel lühimenetluses mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud;
lg 1 alusel 3 kuud 29 päeva;
alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Jevgeni Krjutšenko ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; karistus täidetud 05.09.2021. 6 kehtivat väärteokaristust, neist kaks viimast on määratud Põhja prefektuuri 14.07.2022 ja 06.12.2022 otsustega
Määratud rahatrahvid on tasumata. Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1 1. 2. 3. 4. 5. 6. Jevgeni Krjutšenko süüdi tunnistada
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jevgeni Krjutšenkole mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 24.12.2022 kuni 25.12.2022, s.o 2 päeva ja 06.03.2023 kuni 07.03.2023, s.o 2 päeva, ehk kokku 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 5 (viis) kuus ja 26 (kakskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 176 (sada seitsekümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 9 (üheksa) kuune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Jevgeni Krjutšenko üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Jevgeni Krjutšenkole mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee).
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Jevgeni Krjutšenkot järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Jevgeni Krjutšenkole käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. 1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 24.12.2022 varguse katse episood aadressil Xxx, Tallinn asuvas Ws Kohus leiab, et 04.12.2022 kella 16.13 ajal aadressil Xxx, Tallinn asuvas kaupluses W kauba varguse katse toime panemine Jevgeni Krjutšenko poolt on tõendatud videosalvestuse, tunnistaja ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Koostatud süüteo avaldusest ja õigusrikkuja üleandmise aktist (tl 1-2) nähtuvalt tuvastati Xxx, Tallinn W kaupluses 24.12.2022 varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada Gin Kingsmill 38% 700 ml väärtusega 14,99 eurot, küüslaugupekki UVIC väärtusega 1,42 eurot, või MO Saaremaa 150g väärtusega 2,29 eurot ja lumekrabi väärtusega 1,75 eurot, kokku kaupa väärtusega 20,45 eurot. Isik pani asjad taskusse ja kaup on rikkumata ning tagastatud kauplusele, isik on tuvastatud kui Jevgeni Krjutšenko. Tunnistaja J D ütluste (tl 3-8) kohaselt tema töötades 24.12.2022 turvatöötajana aadressil Xxx, Tallinn, märkas, kuidas kell 16.07.pani sinistes pükstes ja sinises jopes meesterahvas kaupluses jope taskusse gini, küüslaugupeki, või ja lumekrabi, pärast mida ületas kell 16.13 kassajoone, jättes kauba eest tasumata kokku väärtuses 20,45 eurot. isik peeti pärast kassajoont kinni, kaup oli kahjustamata ja tagastati kauplusele. Olemas on videosalvestis. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 10-16, DVD toimiku tagakaane küljes ümbrikus) nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, Xxx asuva W kaupluse valvekaamerata videosalvestist 24.12.2022 kella 16.13 paiku aset leidnud varavastasest süüteost. Salvestiselt nähtub, kuidas kella 15.46 paiku liigub müügialale üleni tumedates riietes meesterahvas tumeda mütsiga. Mees liigub alkoholi vitriinide juurde, võtab ühe läbipaistva vedelikuga pudeli ja paneb selle korvi. Seejärel liigub isik kaupluses ringi ja paneb erinevaid tooteid korvi. Riiulite vahel paneb pudeli jope alla, kassade juures paneb midagi kahel korral taskusse. Seejärel läheb meesterahvas kassasse, üritab tasuda korvis olevate toodete eest, kuid ostud jäävad tasumata. Meesterahvas liigub tagasi müügialale ning kella 16.13 paiku lahkub müügisaalist läbides turvaväravad, misjärel juhatatakse isik turvaruumi, kus annab välja jope alla peidetud tooted. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolli (tl 22-26) kohaselt peeti Jevgeni Krjutšenko 24.12.2022 kell 18.25 kinni aadressil Xxx, Tallinn, kuna teda kahtlustatakse eeltoodud kuupäeval ja kohas kell 16.13 toime pandud varguse katses, kui jättis kauba eest tasumata, mille väärtus oli 20,45 eurot. Jevgeni Krjutšenko kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 28-31) tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Selgitas, et läks kella 17.00 paiku W kauplusesse, kaasas oli pangakaart, kus on ka raha peal ning tahtis osta kauplusest toiduaineid. Võttis kaupluses erinevaid toiduaineid, mis pani korvi, samuti gini, pekki, või ja krabiliha, mis kõik pani endale jope taskusse. Arvas, et keegi tema tegevust ei märka ja nende asjade eest maksta ei kavatsenud. Ei oska seda seletada, oli purjus. Proovis korvis olnud asjade eest kassas maksta, kuid ta pangakaart ei töötanud, jättis asjad korviga kassasse ja tahtis minna pangaautomaati raha välja võtma kui turvatöötajad ta kinni pidasid, kes leidsid tema taskutest asjad, mille eest maksta ei kavatsenud. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. On olemas kindel elukoht, tunnistab, et tal on probleeme alkoholiga, on proovinud ühte rehabilitatsiooni programmi. On sel aastal kahel korral varguse katse eest karistatud, trahvid on tasumata, kuid kavatseb lähiajal need ära maksta. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu kaupluse W avaldusest nähtub, toimus 24.12.2022 Tallinnas, Xxx kaupluses W varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada erinevat kauplusele kuuluvat kaupa väärtusega 20,45 eurot. Turvatöötajad märkasid meesterahva tegevust ning pidasid ta kinni, kaup on kauplusele tagastatud. Ka süüdistatav ise 4 tunnistas varguse katset nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav on ise öelnud, et tal ei olnud kavatsust jope taskutesse pandud esemete eest tasuda, kuid turvatöötajad pidasid ta kinni. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba jope taskutesse peitmist ning omastamise eesmärki, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ka teadis seda, et see saabub. 06.03.2023 varguse katse episood aadressil Xxx asuvas kaupluses W Kohus leiab, et 06.03.2023 kella 15.39 ajal aadressil Xxx, Tallinn asuvas kaupluses W varguse katse toime panemine Jevgeni Krjutšenko poolt on tõendatud videosalvestuse, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Koostatud süüteo avaldusest ja õigusrikkuja üleandmise aktist (tl 37-40) nähtuvalt tuvastati Xxx, Tallinn W kaupluses 06.03.2023 varguse katse, kus ehitusriietes meesterahvas pani kauba põue ja üritas varastada muu alkohoolse joogi Sinebrychoff väärtusega 1,25 eurot ja musta jäätee Fuzetea väärtusega 1,09 eurot. Kaks ehitusriietes meesterahvast panid vahekäigus endale mõned kaubad põue ja läksid üle kassajoone, isikud peatati kinni ja anti üle politseile. Tunnistaja K Z ütluste (tl 41-43) kohaselt 06.03.2023 töötas Xxx asuvas W kaupluses turvatöötajana. Kaameratest märkas, kuidas ehitusriietes meesterahvas pani küpsiste vahekäigus endale põue muu alkohoolse joogi Sinebrychoff, väärtusega 1,25 eurot ja musta jäätee Fuzetea väärtusega 1,09 eurot. Seejärel suundus meesterahvas kassade poole ja ületas kassajoone kauba eest tasumaa, tunnistaja pidas isiku kinni ja viis turvaruumi, kus isik võttis ise varastatud kauba jopest välja. Isik peeti kinni kell 15.39, pärast mida anti üle politseile, kaup oli kahjustamata ja tagastati kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 45-49, CD toimiku tagakaane küljes ümbrikus) nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, Xxx asuva W kaupluse valvekaamerata videosalvesti 06.03.2023 kella 15.39 ajal aset leidnud varavastasest süüteost. Salvestiselt nähtub, kuidas kell 15.32 siseneb kauplusesse musta nokamütsiga meesterahvas, kellel on seljas musta ja neoonrohelise kirju tööjope, jalas tööpüksid ja musta värvi jalanõud. Kell 15.33 võtab riiulist kaks Long drinki, liigub saalis purgid käes ja kell 15.36 paneb tooted jope põue, teeb paar sammu ja võtab riiulist toote. Kell 15.39 suundub kassasse, kus seisab, aga siis lahkub kauba eest tasumata, isik peetakse kinni ja konvoeeritakse turvaruumi, kus võtab põuest ühe purgi Long drinki ja pudeli jääteed. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokolli (tl 53-57) kohaselt peeti Jevgeni Krjutšenko 06.03.2023 kell 19.17 kinni aadressil Xxx, Tallinn, kuna teda kahtlustatakse eeltoodud 5 kuupäeval ja kohas kell 15.39 toime pandud varguse katses, kui jättis kauba eest tasumata, mille väärtus oli 2,34 eurot. Jevgeni Krjutšenko kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 58-59) tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahetseb, et kuriteo toime pani, kuid ei soovi anda ütlusi. Selgitab, et tal on olemas sissetulek, töötab mitteametlikult ehitusel ja saab palk umbes 1000 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu kaupluse W süüteoteatest nähtub, toimus 06.03.2023 Tallinnas, Xxx kaupluses W varguse katse, kus meesterahvas varastas kaupa koguväärtusega 3,24 eurot. Ka süüdistatav ise tunnistas varguse katse toimepanemist nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav peitis kauba enda jopesse ja läbis kassarivi kauba eest maksmata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba riietesse peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ka teadis seda, et see saabub. 12.05.2023 varguse katse episood aadressil Xxx asuvas kaupluses R Kohus leiab, et 12.05.2023 kella 19.29 ajal aadressil Xxx, Tallinn asuvas Ys kauba varguse katse toime panemine Jevgeni Krjutšenko poolt on tõendatud videosalvestuse, tunnistaja ütluste, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüteo avaldusest (tl 84-86) nähtuvalt tuvastati Xxx, Tallinn Ys 12.05.2023 varguse katse, kus 30-40-aastane meesterahvas, kes kandis halli nokamütsi, musta jopet, siniseid teksapükse, musta värvi jalatseid ja musta õlakotti võttis kauplusest lumekrabi pulgad väärtusega 2,49 eurot ja kaks veini Cielo Pinot Grigio väärtusega 11,98 eurot, milledega väljus kassarivist toodete eest tasumata. Kauba väärtus oli 14,47 eurot, kaup on tagastatud kauplusele. Olemas on videosalvetus. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist (tl 87) nähtuvalt peeti 12.05.2023 kell 19.30 kinni meesterahvas xxx, kuivõrd meesterahvas väljus kaupluse turvaväravatest koos tasumata kaubaga summas 14,47 eurot. Akti kohaselt peeti kinni ennast A S nimetanud isik, kes kinnipidamisel mingeid muid isikuandmeid ei avaldanud ja isikut tõendavat dokumenti ei esitanud. Isik anti politseile üle kell 21.00. Tunnistaja F V ülekuulamise protokollist (tl 88-89) nähtuvalt oli ta aadressil Xxx asuvas X tööl turvatöötajana ja märkas kell 19.28 kaupluse müügisaalis meesterahvast, kes kandis seljas musta jopet, jalas siniseid teksaseid, peas tumedat nokamütsi. Isik võttis ostukorvist kauplusele kuuluvad tooted ja pani need jope põue. Kell 19.30 väljus isik kaupluse turvaväravastest kauba 6 eest tasumata. Asjade läbivaatusel võttis isik jope põuest kaks pudelit veini ja lumekrabi pulgad, kokku väärtusega 14,47 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Vargusest on olemas videosalvestis. Jevgeni Krjutšenko kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 90-93) tunnistab, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Väga kahetseb, et kuriteo toime pani. Selgitab, et läks mai kuus X poodi, temaga oli kaasas üks vähetuttav meesterahvas. Võttis veini ja krabipulgad, mis pani endale jope alla ja taskusse. Seda, et tahtis kauba varastada, teisele mehele ei rääkinud. Lubab, et rohkem nii ei tee. Aprillis tuli Soomest töölt tagasi Eestisse, kuna töö lõppes. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 96-111, DVD plaat toimiku tagakaane küljes ümbrikus) nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, Xxx Y turvakaamerate videosalvestist 12.05.2023 aset leidnud varguse katse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas kell 19.25 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas (kõhna kehaehitusega, seljas tumedat värvi jope, peas tume müts), kes võtab korvi ja läheb müügisaali, tema järel siseneb veel üks meesterahvas. Esimene mees läheb võtab alkoholi osakonnast kaks veini ja paneb need korvi. Mehed saavad kokku, kõnnivad koos ringi, esimene mees võtab korvist veinid ja peidab endale jope alla. Teine mees seisab samal ajal kõrval. Lahkuvad müügisaalist kauba eest tasumata. Turvatöötaja peab meesterahva kinni, jope alt kukub põrandale üks veini pudel, teise võtab isik ise jope põuest välja. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu kaupluse X avaldusest nähtub, toimus 12.05.2023 Tallinnas, Xxx kaupluses R varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada kaks pudelit veini ja krabipulgad, kokku väärtusega 14,47 eurot. Süüdistatav peeti kinni turvatöötaja poolt ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele, kahju ei tekitatud. Ka süüdistatav ise tunnistas kauba vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav peitis kauba jope põe ja taskutesse ning proovis kauplusest märkamatult väljuda, kuid süüdistatav peeti kinni. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ning soovi kaup endale võtta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ka teadis seda, et see saabub. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Jevgeni Krjutšenko toime pannud kolm vargust, mis kõik jäid katse staadiumisse. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime 7 pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Jevgeni Krutšenko pani toime kolm varguse episoodi ning seda viie ja poole kuulise aja jooksul, s.o ajavahemikul 24.12.2022 kuni 12.05.2023. Seejuures tekkis olukord, et uute süütegude toimepanemise ajaks ei olnud varasemaid episoode veel lõpuni menetletud ja järjest lisandusid uued vargused. Süüdistusese märgitud süütegudele aga eelnesid varavastased süüteod väheväärtusliku asja vastu, mis olid toime pandud 02.07.2022 ja 06.12.2022 ning tegemist oli samuti vargustega. Seega on süüdistatav lisaks süüdistuses märgitud vargustele toime pannud eelnevalt kaks vargust, milliste eest on teda karistatud väärteokorras, s.t süüdistatav on ajavahemikul 02.07.2022 kuni 12.05.2023 toime pannud kokku viis vargust. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ja kohus leiab, et Jevgeni Krjutšenkole inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida
Süüdistatavat on eelnevalt karistatud ka Harju Maakohtu 05.03.2020 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi varguse eest, mis on toime pandud 25.05.2019, kuid see kohtuotsus süüdistuse kvalifikatsiooni ei mõjuta. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Jevgeni Krjutšenko oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest (tl 60-62) nähtuvalt on Jevgeni Krjutšenkol 1 kehtiv kriminaalkaristus, kui teda karistati
lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõisteti talle
ituseks tingimisi vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Jevgeni Krjutšenkol on 6 kehtivat väärteokaristust, millede toimepanemise eest määratud karistused on kehtivad seetõttu, et määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Viimase kahe väärteo puhul on tegemist
järgi kvalifitseeritavate tegudega, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Seejuures on ilmne, et osade rahatrahvide osas on otsuse täitmine aegunud, kuid karistusregister seda asjaolu ei kajasta ja ka need karistused on loetud senini kehtivateks. Harju Maakohtu 05.03.2020 otsusest nr 1-20-1166 (tl 63-64) nähtuvalt karistati Jevgeni Krjutšenkot
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja alguseks tema kinnipidamine 05.06.2019 ning
alusel ei pööratud mõistetud vangitust täielikult täitmisele 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kiirmenetluse otsustest nähtuvalt väärteoasjades nr 2315,22,004795 ja 2315,22,009316 (tl 6570) on Jevgeni Krjutšenko 02.07.2022 ja 06.12.2022 toime pannud vargused väheväärtusliku asja suhtes. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriapolikliiniku vastuse (tl 117-118) kohaselt J. Kirjutšenko viibis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil ühe korra 05.06.2023 – 26.06.2023, diagnoosiga xxx, xxx. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 8 Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Jevgeni Krjutšenkol ametlik töökoht puudub ning X-tee päringute (tl 74, 76-77) kohaselt puuduvad Maksu-ja Tolliametil andmed J. Krjutšenko 2020, 2021 ja 2022 aasta tulude kohta. Seega ei ole kohtule teada kui suur on süüdistatava sissetulek ja kas tal seda üldse on. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta on töötu ja tal on osaline töövõime, mis viitab sellele, et püsiv sissetulek süüdistataval puudub. Puutuvalt süüdistatava selgitustesse elukoha kohta, siis selgitas süüdistatav, et ta elab oma vanemate juures. Seega võib asuda seisukohale, et süüdistataval on püsiv elukoht olemas. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud varavastaste süüteo toimepanemise eest ning taaskord on Jevgeni Krjutšenkole esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Lisaks sellele on süüdistataval tasumata ka kõik 6 väärteo eest määratud rahatrahvid, s.t ka süüdistatava rahaline mõjutamine on jäänud tagajärjetuks ning rahatrahvid on jäetud tasumata. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks aastate jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Jevgeni Krjutšenko süü suurust
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Jevgeni Krjutšenkole inkrimineeritakse kolme varavastase kuriteo toimepanemist, mis jäid küll lõpule viimata ning kahju ei tekitatud. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne vangistus. Samas arvestades seda, et varalist kahju ei tekitatud ja varastatud kaupade koguväärtus oli pigem väike, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras. Süüdistatav on ülekuulamistel korduvalt väitnud, et enam ta ei varasta, kuid sellisele lubadusele vaatamata on ta jätkanud varguste toimepanemist. Sellised lubadused, mida ei täideta, annavad kohtule aluse suhtuda süüdistatava avaldatud kahetsusse kriitiliselt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. 9 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud varavastase kuriteo toimepanemise eest ning mõistetud karistusest täielikult tingimisi vabastamine ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on pärast katseaja möödumist jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Vaatamata võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav teinud teadliku valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seejuures saab karistusandmetest järeldada, et katseajal, mil ta oli tingimisi vangistuse kandmisest vabastatud, suutis ta uute süütegude toimepanemisest hoiduda, kuid mõne aja pärast asus taas varavastaseid süütegusid toime panema. Seejuures nähtub süüdistusest, et süüteod on toime pandud teatud ajavahemikel ning seejärel ei ole süüdistatav süütegusid toime pannud. Sellised perioodid viitavad sellele, et süüdistataval tekivad aeg-ajalt rahalised raskused ja ta paneb süütegusid toime ning mõne aja möödudes lõpetab süütegude toimepanemise, misjärel taas alustab. Seega ei saa teha järeldust, et süüdistatava põhisissetulekuks oleks kuritegelik tulu. Seetõttu peab kohus võimalikuks nõustuda prokuröri tehtud karistusettepanekuga, mille kohaselt taotleti mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, millega nõustus vaatamata oma terviseseisundile ka süüdistatav. Prokurör taotles süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks ka täiendava kohustuse panemist ning kohus peab täiendava kohustuste panemist vajalikuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt varastas süüdistatav korduvalt alkoholi, olles varguste toimepanemise ajal alkoholijoobes, samuti on süüdistatav kohtueelsel menetlusel selgitanud, et tal on olnud alkoholiga probleeme. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta läbis ühe programmi, kuid oli juunikuus haiglas ja pärast haiglast tulekut ta enam alkoholi tarvitanud ei ole. Samas oli ta täiendava kohustusega nõus. Kohtu arvates viitavad kriminaalasjast nähtuvad asjaolud sellele, et süüdistatava motivaatoriks kuritegude toimepanemisel oli alkoholi tarvitamise soov, mis viis teda alkoholi varastamiseni. Seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistatava elus toimunud muutustele, tuleb süüdistatavale siiski panna täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal. Kohus loodab, et käitumiskontrolliga kaasnevad piirangud ja kohustused, mis sunnivad süüdistatavat hoiduma alkoholi tarvitamisest, suudavad süüdistatavat suunata õiguskuulekusele. Seejuures peab süüdistatav aru saama ka sellest, et juhul, kui ta jätab üldkasuliku töö tegemata, käitumiskontrollile ei allu või ei täida kohustust või paneb käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo, siis pööratakse mõistetud karistus täitmisele. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on ainsaks menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt süüdistataval kolme viimase aasta jooksul tulu ei ole, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks, 10 kuivõrd süüdistatava enda kinnituste kohaselt on ta töötuna registreeritud ja plaanib ka võimaluse avanedes tööle minna, kuigi tal on osaline töövõime ja töö saamise võimalused seetõttu piiratud. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Jevgeni Krjutšenko on aga varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime paneva ja alkoholisõltuvuses oleva isikuga. Seega on süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kolme kaupluse turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus DVD+R plaat Xxx W kaupluse, CD-plaat Xxx W kaupluse ja DVD-plaat Xxx Y turvakaamerate salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimikus (tagakaane küljes ümbrikutes). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.